Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-17-4855 Tsiviilasi M P hagi O P vastu elatise suuruse vähendamiseks Tsiviilasja hind 945 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, kostja O P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxx xx-x, kostja seaduslik esindaja E J ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Kohtuistungi toimumise aeg 14.06.2017 Resolutsioon Jätta M P hagi O P vastu elatise suuruse vähendamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub vähendada igakuist elatise suurust 130.- euroni kuus.
Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pärnu Maakohtu 11.03.2015 otsusega kohustati hagejat tasuma elatist kehtivas miinimummääras kostja ülalpidamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 15.04.2015 keelduti hageja poolt Pärnu Maakohtu 11.03.2015 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Käesoleval aastal on hageja kohustatud tasuma kostja ülalpidamiseks igas kuus 235 eurot. Hageja töötab xxxxxxxxx OÜ-s alates xx.xx.xxxx ning tema brutotöötasu on 470 eurot kuus. Hageja ei oma vallas- ega kinnisvara. Hageja leiab, et ta on võimeline tasuma igas kuus kostjale elatist 130 eurot, kuna tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps ning tema brutotöötasu on ainult 470 eurot. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja esindaja E.J sõnul on lapsele tehtavad kulud suurenenud. Laps läheb sügisel kooli. Kostja esindaja tasub maksud huvialaringides ja kultuuriüritustel osalemise eest. E.J ülalpidamisel on kokku 2 alaealist last. Kostja esindaja käib tööl ning tema keskmine töötasu on 708,37 eurot.
Hagejal on peale kostja veel üks laps – xx.xx.xxxx sündinud C-R. Pärnu Maakohtu 11.03.2015 otsuse tegemisel on arvestatud asjaoludega, et hagejal on 2 alaealist last ning tema töötasu suurus oli 390 eurot. Käesoleval ajal on hagejal samuti 2 alaealist last ning brutotöötasu suurus on 470 eurot. Hageja ei toeta materiaalselt C-R praegu ega toetanud ka enne Pärnu Maakohtu 11.03.2015 otsuse tegemist. Ka käesoleval ajal saab hageja igakuiselt stipendiumi jalgpallikohtunikuna tegutsemise eest. Samuti on tal võimalus teha lisatöid. Ka neid asjaolusid arvestas kohus juba 11.03.2015 otsuse tegemisel. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud Pärnu Maakohtu poolt 11.03.2015 otsus ja, et hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast nimetatud otsuse tegemist. Kohus ei loe hagejal peale kostja veel ühe lapse olemasolu ning miinimumtöötasu mõjuvateks põhjusteks hagejalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et reaalselt ta C-R ei toeta materiaalselt, kuna tal ei ole selleks rahalisi vahendeid ning C-R ema saab sellest aru ja elatist hagejalt ei nõua. Seega ei saa hageja väita, et ta ei saa kostjale elatist miinimummäras tasuda, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oma teist last materiaalselt toetab. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta saab igakuiselt honorari lisatööde eest ning stipendiumi jalgpallikohtunikuna tegutsemise eest. Hageja sõnul sisaldab stipendium ainult hageja kantud sõidukulusid. Kohus sellega ei nõustu. Stipendium on toetus. Seega ei ole hageja sissetulekuks ainult miinimumpalk. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Tal jätkub rahalisi vahendeid oma hobiga (jalgpall) tegelemiseks. Hageja sõnul elab ta vanemate juures ning on ka nende ülal pidada ning hageja sõidukulud kannab tema sõbranna. Seda, et hageja ei oleks suuteline töötama suurema töötasu eest kui alammäär, hageja tõendanud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et alammääras töötasu teenimine ei ole piisav alus, et elatist alla miinimummäära välja mõista. Kohus leiab, et hageja ei esitanud ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvaks, et elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Hageja ei ole suhelnud lapsega 2 aastat. Seega ei ole käesoleva otsusega põhjust arvestada hageja lisaväljaminekutega aja eest, mil laps veedab aega isaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal tuleb tagada oma laste ülalpidamine vastavalt perekonnaseaduses sätestatule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 3 sätestab, et poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korra kui poole menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on ebamõistlik. Kohus arvestab asjaoluga, et tulevikus võivad tekkida hagejal lisaväljaminekud seoses lapse hageja juures viibimisega. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.