M V hagi R V vastu elatise väljamõistmiseks RV vastuhagi kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
lapsega
suhtlemise
korra
nende Hageja M V/vastuhagis puudutatud isik (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), määratud esindaja vandeadvokaat Eve Jundas (Advokaadibüroo Legalia, asukoht Sauna 10, 79513 Rapla, e-post [email protected]). Hageja seaduslik esindaja M A/vastuhagis puudutatud isik (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi HelenLumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn). Kostja/vastuhagis avaldaja R V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post), nõustaja Birje Kalmus (isikukood xxxxxxxxxxx). Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused:
Kohtuistungi toimumise aeg
1.Rapla Vallavalitsus (rg-kood 75023361, asukoht Viljandi mnt 17, 79511 Rapla linn, e-post [email protected]), esindaja jurist Kaire Sädemets (isikukood 47903222733);
2.Nõo Vallavalitsus ( rg-kood 75007942, asukoht Voika 23, Nõo alevik, Nõo vald, 61601 Tartu maakond, e-post [email protected]), esindaja sotsiaalosakonna juhataja Ene Mölter (isikukood 45802092714). 21.06.2017
Kinnitada M A, R V ja M V esindaja vandeadvokaat Eve Jundase vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:
1.R V kohustub tasuma alates 1.07.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni M V ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis vastab 42,5 %-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul.
2.Lisaks eeltoodule kohustub tasuma R V M V ülalpidamiseks vähemtasutud elatise alates hagi esitamisest kuni 30.06.2017 kogusummas 175 eurot. 3.Igakuise elatise kohustub tasuma RV M A pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx LHV pangas jooksva kuu eest 12. kuupäevaks. Elatisevõlgnevuse 175 eurot kohustub tasuma R. V samale M. A pangakontole 12. juuliks 2017.a.
4.R V ja M V suhtluskord on järgmine:
4.1.Laps veedab isaga iga teise nädalavahetuse (reedest pühapäevani) vastavalt sellele, millal isal on Tallinnas töökoosolekud. Isa võtab lapse tema kodust reedel pärast oma tööpäeva lõppu ja toob ta tagasi koju pühapäeval hiljemalt kella 19-ks.
4.2.Laps veedab isaga ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui R V ja M A on selliselt eelnevalt kokku leppinud.
4.3.Lapse haigestumise korral jääb isa ja lapse kohtumine ära, lapse ema teatab lapse haigestumisest, seisundist ja ravist isale viivitamatult.
4.4.Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, veedab laps paarisaastatel talvise (veebruarikuise) ja sügisese vaheaja isaga ning kevadise vaheaja emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Jõuluvaheajast pool veedab laps paarisaastatel vaheaja algusest 30.detsembrini isaga ning 30.detsembrist vaheaja lõpuni emaga, paaritutel aastatel vastupidi. Kui vanemad ei lepi hiljemalt 1. maiks kokku teisiti, veedab laps suvist koolivaheaega võrdselt kummagi vanema juures vaheldumisi 2 nädalaste tsüklitena selliselt, et paaritutel aastatel veedab laps alates esimesest suvise koolivaheaja täisnädalast (s.t sellisest nädalast, kus kõik päevad langevad koolivaheaja sisse) isaga ja paarisaastatel alates esimesest suvevaheaja täisnädalast emaga. Vaheaegadel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu.
4.5.Juhul, kui isa ei saa graafikujärgsel ajal ise last võtta, korraldab ta lapse võtmise ja toomise ning vastaval nädalavahetusel või koolivaheajal hoidmise, kas lapse isapoolsete vanavanemate või muude lapsele lähedaste isikute abil, kui laps ei soovi selle asemel koju jääda.
4.6.Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.
4.7.Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui vastav päev langeb teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele, vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud).
4.8.Oma sünnipäeva veedab laps vanemaga, kellega ta graafikujärgselt on. Eemalviibival vanemal on õigus lapsega kontakteeruda telefoni teel.
4.9.Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.
5.R. V poolt käesoleva kokkuleppe alusel elatise tasumine alla seadusjärgse alammäära on seotud suhtluskorra tingimusega, mille järgi isa võtab lapse graafikujärgsetel suhtluskorra päevadel kodust ja toimetab ta tagasi koju. Välja mõista Eesti Vabariigilt 456 eurot tasu õigusabi osutamise eest vandeadvokaat Eve Jundase kasuks. M V menetluskulud jätta riigi kanda. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lõpetada menetlused M V hagis R V vastu elatise väljamõistmiseks ja R V nõudes lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Pooled välistavad edasikaebeõiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohtumäärus jõustub määruse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastuhageja nõue Vastuhagis avaldaja palub määrata kindlaks lapsega suhtluskord järgmiselt:
1.Lapse isal on õigus kohtuda lapsega vähemalt: a) iga kuu kahel nädalavahetusel (reedest pühapäevani), mil laps viibib isa elukohas b) ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui pooled on selliselt eelnevalt kokku leppinud.
2.Muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt 3 päeva.
3.Ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole 3-päevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik.
4.Lapse koolivaheaegadel (kevad-, sügis- ja suusavaheaegadel) on isal õigus lapsega koos viibida vähemalt pool vaheaja kestvusest.
5.Suvevaheaja külastamised lepivad vanemad kokku hiljemalt 1. mail.
6.Talvevaheajast pool veedab laps isaga: vaheaja algusest 31. detsembrini ühe vanema juures ning
31.detsembrist vaheaja lõpuni teise vanema juures. Paaritutel aastatel veedab laps esimese poole vaheajast emaga.
7.Lapsega kohtumiseks sõidab laps bussiga isa juurde ning tagasi koju. Lapse bussisõidu valmisolekuni on lapse üleandmise kohaks Imavere keskus, mis asetseb poolel teel mõlema lapsevanema ja lapse elukohast.
8.Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on lapsel õigus teise, kaugel viibiva vanemaga, suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus
lapsega arvestaks lapse magamamineku aegasid.
9.Isadepäeval on lapse isal õigus olla lapsega koos, lapse isa poolt valitud kohas.
10.Emadepäeval on lapse emal õigus olla lapsega koos, lapse ema poolt valitud kohas.
11.Lapse sünnipäeval on lapse isal õigus lapsega kohtuda.
12.Perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.
13.Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ning arvestama, et suvepuhkuse ajal saaks laps vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga. Samuti on lapsel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal pikemalt koos nii ema kui isa vanematega, kes samuti tagavad lapse eemalviibimisel suhtluse telefonitsi lapse ema või isaga.
14.Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid.
15.Käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Eve Jundasele osutatud õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: asja materjalidega tutvumise, hageja esindajaga võimalikust kokkuleppest selgituste, alaealisega ja tema emaga vestluse, asjaolude ja tõendite väljaselgitamise, seoses lapse viimisega ühe vanema juurest teise juurde asjaosalistega vestluse, lapsele makstava elatise suuruse arvestuste, elatise ja hooldusõiguse küsimustes riigikohtu praktika analüüsi, asja kohtuistungiks eettevalmistamise, menetlusosalistega lõplike selgituste ja võimaliku kompromissiga seodnuvate küsimuste selgitamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 380 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, so 76 eurot. M V õigusabikulud jätta riigi kanda. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.