Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viivi-Helbe Peljuhhovska (hageja) esitas 04. septembril 2013.a Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Tiigi 8 (kostja) vastu kostja 2013. aasta üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt rikuti korteriühistu 2013. aasta üldkoosoleku korraldamisel kehtivaid normatiivakte ja ühistu põhikirja. Ei olnud tagatud nõuetekohase üldkoosoleku kokkukutsumise teadaande koos majandusaasta aruande ja arengukavaga jõudmine kõikide korteriühistu liikmeteni. Samuti ei taganud kostja, et korduskoosoleku kutse koos lisadega oleks jõudnud kõikide ühistu liikmeteni, sh hagejani. Korduskoosolekust võtsid osa ainult kostjale sobivad inimesed, enamus inimesi ei teadnud koosoleku toimumisest. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab üldkoosoleku protokoll olema liikmetele kättesaadav. Käesoleva ajani ei ole üldkoosoleku ega korduskoosoleku protokoll kättesaadav ei juhatuse ega äriregistri kaudu. Ühistu liikmetele on teadmiseks välja pandud otsuste loetelu, kuid sellest ei nähtu, kes ja kuidas otsustas. Valitud on uus juhatus ja revident, kuid puudub otsus hinnangu andmisest vana juhatuse ning revidendi tööle ja tagasikutsumise kohta. Kuivõrd korteriühistu juhatus on rikkunud üldkoosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosoleku otsuste vastuvõtmise korda, palub hageja tunnistada kostja 2013. aasta üldkoosoleku otsused kehtetuks. Kostja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku 05. juuni 2013.a protokoll on puudulik ja ei vasta tegelikkusele. Vastavalt protokollile kinnitati sellel koosolekul 2010. majandusaasta aruanne. Protokollist ei nähtu, miks on tegemist korduskoosolekuga, samuti ei nähtu asjaolu, et hageja esitas 05. juuni 2013. a koosolekule kirjaliku eriarvamuse protokolli kandmiseks. Vastavalt registreerimislehele oli koosolekul esindatud 20 korteriomandit (protokollis on märgitud, et koosolekul osales 17 liiget), neist 14 olid korteriomandi omanikud ja lisatud oli kolm volikirja. Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel osales koosolekul kolm inimest. Protokollis ei ole märgitud erapooletuks jäänuid ega vastuhääli andnuid isikuid. Segadus koosolekust osavõtjate arvuga viitab hageja arvates sellele, et tegemist ei ole koosoleku protokolliga, mis toimus 05. juunil 2013.a, vaid võib oletada, et tegemist on mingi vana protokolliga, millel on muudetud toimumise kuupäeva. Hageja leiab, et viidatud puudused protokollis on küllaldased üldkoosoleku otsuse tühistamiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, paludes jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja vastuse kohaselt oli 15. mail 2013.a algusega kell 18.00 planeeritud läbi viia korteriühistu üldkoosolek järgmise päevakorraga: 2012 majandusaasta aruande kinnitamine, 2013 majanduskava kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimine ning jooksvad küsimused.
27.aprillil 2013. a pani kostja igasse trepikotta üldkoosoleku kokkukutsumise teate (põhikirja p 7.6.2). Seega ei ole kostja etteteatamise tähtaja osas üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. 15. mai 2013. a üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest sellel osales vaid 10 korteriomanikku (põhikirja p 7.7.1). Kostja põhikirja p 7.7.3 järgi tuleb korduskoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul, kusjuures korduskoosoleku kokkukutsumise teade peab sisaldama infot, et tegemist on korduskoosolekuga ja kutsutakse üldkoosoleku kutsumiseks ettenähtud korras. 22. mail 2013.a pani kostja iga trepikoja teadete tahvlile üles ja korteriühistu liikmete postkastidesse korduskoosoleku kokkukutsumise teate. Seega ei ole korduskoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja oli teadlik toimuvast üldkoosolekust ja võttis korduskoosolekust osa. Hageja väite koosolekust mitteteadmise kohta lükkab ümber hageja poolt kostja juhatusele 01. juunil 2013. a. edastatud kiri, kus hageja protesteerib koosoleku kutsel esitatud info osas (sõnavõtu aja piirang viis minutit). Kostja põhikirja p 7.7.4 kohaselt on korduskoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühistu liiget. Korduskoosolekul osales 17 ühistu liiget, sh hageja. Hageja väide, et vaidlustatava üldkoosoleku nõuetekohane kokkukutsumise teadaanne koos majandusaasta aruande ja arengukavaga ei jõudnud kõikide korteriühistu liikmeteni, on tõendamata. Asjaolu, et hageja ise sai enne koosoleku läbiviimist dokumentidega tutvuda, tuleneb ka 05. juuni 2013. a. korduskoosoleku protokollist, milles on märgitud, et revideerimisaktiga olid koosolekul osalejad varem tutvunud, kuid hageja nõudis selle ettelugemist. Asjakohatu ning tõendamata on hageja väide, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku protokolliga ei olnud liikmetel võimalik tutvuda. Esiteks ei olnud sellel koosolekul sisulist arutelu ettenähtud kvoorumi puudumisel. Teiseks ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole nõudega võimaldada tal erinevate dokumentidega tutvumist. Seadus sätestab, et protokoll peab olema liikmetele kättesaadav, kuid ei kehtesta kohustust edastada see igale liikmele eraldi. Liikmel on õigus (mitte kohustus) saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Hagejal on võimalik tutvuda asjakohaste dokumentidega ka läbi interneti – kostjale raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte kodulehelt. Hageja jätab tähelepanuta, et ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja osales koosolekul, kuid ei esitanud otsustele vastuväiteid. Seadus ei näe ette kohustust eraldi protokollida seda, kes mille poolt või vastu hääletas. Protokollist peavad nähtuma vaid hääletustulemused. Nimetatud eeldus on kostja otsuste puhul täidetud. Kostja märgib, et hageja nõuab korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, samas tugineb hageja asjaolule, et rikutud on üldkoosolekute kokkukutsumise korda. Kostja selgitas, et 05. juuni 2013.a protokolli punkti 1 lõpposas on ekslikult märgitud, et üldkoosolek luges 2010. majandusaasta aruande kinnitatuks. Asjaolu, et koosolekul arutati 2012. majandusaasta aruande kinnitamist, näitab protokolli punkt 1 pealkiri ning koosoleku läbiviimise kohta koostatud teated. Arusaamatu on hageja väide, et koosolekul oli esindatud 20 korteriomandit, sest vastavalt kohtule esitatud registreerimislehele osales koosolekul 17 korteriomanikku, sh esindas hageja nii ennast kui korterite nr 3 ja 49 omanikke. Peale hageja lahkumist koosolekult jäi häälte üldarvuks 14. Kostja märgib, et vastuhäälte märkimine protokolli ei olnud otstarbekas ega vajalik juhatuse ja revidendi valimisel. Hääletamisel loeti vaid poolthääli, sest valituks osutumiseks oli vaja 50% kohalolijate häältest ning tulemus oli vastuhäälte lugemiseta selge. Nii 2012. majandusaasta aruande kui
2013. majanduskava kinnitamisel on protokollis märgitud, et osa koosolekul osalejaid ei hääletanud. Kuna hageja lahkus juba 2013. majanduskava arutamisel, ei saa hageja väita, et protokoll ei kajasta koosolekul toimunut. Hageja esitas peale üldkoosoleku toimumist oma kirjaliku eriarvamuse protokolli kandmiseks. Üldkoosoleku toimumise ajal hageja eriarvamust või vastuväidet ei esitanud, mistõttu ei olnud vajalik hiljem esitatud dokumenti protokolli lisada. Hageja on esitanud kohtule muudetud eriarvamuse võrrelduna tegelikkuses protokollija postkasti jäetuga. Kostja märgib, et kuigi koosoleku kutsel oli algusajaks märgitud kell 18.00, viibis koosoleku algus, mistõttu märgiti protokolli aeg, mil üldkoosoleku sisulise läbiviimisega alustati. Koosoleku päevakorra punktid on samad üldkoosoleku kutsel märgitutega. Juhatuse töö aruanne ei olnud päevakorras, seega ei pidanud see sisalduma ka protokollis. Kostja selgitab, et juhatus valitakse tähtajaliselt ning tähtaja möödudes ei pruugita liikmete volituste tähtaega pikendada, vaid valitakse uus juhatus, mis aga ei tähenda, et vana juhatuse peab ilmtingimata tagasi kutsuma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 16. septembri 2014.a otsusega Viivi-Helbe Peljuhhovska hagi korteriühistu Tiigi 8 vastu 05. juuni 2013.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jäeti Viivi-Helbe Peljuhhovska kanda. Kohus asus seisukohale, et hageja nõude näol on tegemist 05. juuni 2013.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudega. KÜS § 1 lg 2 järgi tuleb kohaldada mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Tartus XXX asuva korteriomandi omanik ja seeläbi kostja liige. Hagejal, kes on korteriühistu liige, on õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud juhul.
3.1.Korteriühistu Tiigi 8 põhikirja punktide 7.6.1 ja 7.6.2 kohaselt kutsub korralise üldkoosoleku kokku juhatus, teatades üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette vähemalt seitse päeva. Teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades. Teates peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus arvestades ühistu liikmete taotlusi. Teatele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja üldkoosoleku läbiviimiseks ettevalmistusi. Kostja on esitanud maakohtule üldkoosoleku kokkukutsumise teated, kust nähtub koosoleku toimumise aeg 15.05.2013.a kell 18.00 ja koht Tiigi 8 hoov ning päevakord: 2012. majandusaasta aruande kinnitamine, 2013. majanduskava kinnitamine, juhatuse ja revidendi valimine, jooksvad küsimused. Teatele on kirjutanud alla kõik juhatuse liikmed. Maakohus selgitas, et koosoleku kutse edastamist tuleb käsitleda tahteavalduse edastamisena TsÜS § 69 mõttes. Tegemist on eemalviibijale tehtud tahteavaldusega TsÜS § 69 lg 2 kohaselt, mis loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui üldkoosoleku toimumise teade pandi
27.aprillil 2013.a välja kortermaja trepikodadesse ja üldkoosoleku materjalid ühistu liikmete postkastidesse, tekkis samast hetkest hagejal ka mõistlik võimalus koosoleku kutse ja materjalidega tutvuda. Maakohtu hinnangul piisas sellest, et tahteavaldus oleks saabunud saaja mõjusfääri – see annab tahteavalduse tegijale võimaluse mõistlikult eeldada, et saaja ka tahteavaldusest teada saab ning teadasaamise risk on pandud saajale. Kui lugeda 15. mai 2013.a üldkoosoleku kutse hagejale edastatuks 27. aprillil 2013.a, siis on hageja kutse rohkem kui seitse päeva enne üldkoosolekut kätte saanud. Kuivõrd üldkoosoleku päevakorras oli nii
2012. majandusaasta aruande kui 2013. majanduskava kinnitamine, on kostja täitnud ka KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud nõude, mille kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kohtule ei ole 15. mai 2013.a üldkoosoleku protokollist koopiat esitatud. Maakohus leidis, et puudub vaidlus, et 15. mai 2013.a üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, mistõttu üldkoosolek kvoorumi puudumisel ei toimunud. Maakohtu hinnangul ei ole protokolli koostamata jätmise korral tegemist hageja õiguste rikkumisega, sest sisulist arutelu vaidlusalusel koosolekul päevakorras loetletud punktide osas ei toimunud. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei ole rikkunud 15. mai 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumisel ei seaduses ega kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
3.2.Maakohtu arvates ei ole põhjendatud pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, mis tooks kaasa otsuse tühisuse, korduskoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamist ainult juhatuse esimehe poolt. Maakohus leidis, et korduskoosoleku toimumise teated pandi 22. mail 2013.a välja elamu trepikodadesse ja kutsed ühistu liikmete postkastidesse ehk korduskoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt. Hageja osales 05. juuni 2013.a korduskoosolekul, kuhu teda kostja väidete kohaselt kutsuti 22. mai 2013.a teatega. Hageja on väitnud, et sai korduskoosolekust teada naabritelt, seega pidi hageja tahteavalduse saajana tõendama, et kostja on rikkunud korduskoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus leidis, et korduskoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on hageja poolt tõendamata. Hageja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud ei kutse postkasti panekut ega teate trepikojas väljapanekut, vaid on väitnud paljasõnaliselt, et ei olnud tagatud korduskoosoleku kutse jõudmine kõikide ühistu liikmeteni, sh hagejani. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud 05. juuni 2013.a korduskoosolekut kokku kutsudes selle kokkukutsumiseks seaduses ja põhikirjas sätestatud korda. Kostja põhikirja p 7.7.4 näeb ette, et korduskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kolm ühistu liiget, kusjuures üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrab registreerimisleht (p 7.7.5). Viidatud põhikirja p 7.7.5 on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, mille kohaselt näitab üldkoosolekust osavõtjate arvu koosolekust osavõtjate nimekiri koos igaühe allkirjaga, mitte protokoll (vt 3-2-1-58-11 p 12). Korduskoosolekul osalenute nimekirjast nähtuvalt osales korduskoosolekul 17 ühistu liiget või nende esindajat. Ühistu liikmel on õigus hääleõigusega osa võtta üldkoosolekutest isiklikult või esindaja kaudu (p 4.1.5). Seega osales korduskoosolekul piisav arv kostja liikmeid ning koosolekul vastuvõetud otsused ei ole tühised põhjusel, et korduskoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Maakohtule esitatud kostja 05. juuni 2013.a korduskoosoleku protokollist nähtub üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, samuti asjaolu, et tegemist on 15. mai 2013.a korduskoosolekuga (MTÜS § 21 lg 6 ja kostja põhikirja p 7.8.7). Maakohtu hinnangul on koosoleku toimumise aja suhtes eeskätt silmas peetud koosoleku toimumise kuupäeva. Kostja on selgitanud, et kellaaeg ei ühti üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgituga põhjusel, et koosoleku algus viibis, mistõttu on protokolli märgitud koosoleku tegelik algusaeg. Koosolekut on juhatanud ühistu esimees Anne Urbel, kellel on selleks põhikirja p 7.7.6 kohaselt õigus – üldkoosoleku juhatajaks on koosoleku kokku kutsunud isik. Protokolli kohaselt järgiti korduskoosolekul 15. mai 2013.a üldkoosoleku toimumise ajaks väljakuulutatud päevakorda. Kostja põhikirja p 7.8.1 järgi saab üldkoosolek otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Antud juhul on põhikirjalist nõuet järgitud: vastuvõetud otsused puudutavad 2012. majandusaasta aruande ja 2013. majanduskava kinnitamist ning juhatuse ja revidendi valimist. Otsustatud küsimuste lahendamine on
üldkoosoleku pädevuses kostja põhikirja p 7.2 ja MTÜS § 19 järgi. Kostja on tõendanud, et protokolli on ekslikult sattunud 2012. aasta asemel 2010. Viidatud eksimus ei ole aga üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise aluseks. Korduskoosoleku protokoll kajastab ka hääletustulemusi. Otsused on vastu võetud poolthäälteenamusega ja on märgitud, et majandusaasta aruande kinnitamisel ei hääletanud korteriühistu juhatuse liikmed kooskõlas kostja põhikirja p-ga 7.8.6. Ebaõige on hageja seisukoht, et korteriühistu juhatuse liikmeks saab olla ainult korteriühistu liige. Sellist piirangut ei tulene ei korteriühistu ega mittetulundusühingute seadusest. Isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang (vt 3-2-1-58-11 p 14). Isiku valimisel vastuhääli ei arvestata. Nõuded mittetulundusühingu juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS §-s 26 (vt nt 3-2-1-109-99). Vaidlusalune protokoll on koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud. Hageja on 26. augusti 2014.a kohtuistungil kinnitanud, et osales korduskoosolekul, aga ei hääletanud (II kd tl 3 viimane lõik). Eeltoodu ühtib üldkoosoleku protokolli p-s 1 märgituga, et ülejäänud korteriühistu liikmed majandusaasta aruande kinnitamisel ei hääletanud. Enne majanduskava kinnitamist on hageja protokolli p-st 2 nähtuvalt koosolekult lahkunud. MTÜS § 21 lg 6 sõnastuse kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Kuna hageja koosolekul viibinuna ei võtnud majandusaasta aruande kinnitamise hääletamisest osa ja hiljem üldse lahkus koosolekult, ei ole põhjendatud hageja nõue eriarvamuse protokolli kandmiseks, sest sisuliselt ei ole hageja korduskoosolekul majandusaasta aruande kinnitamise osas eriarvamusele jäänud (vastu hääletanud). Maakohtu hinnangul ei ole kostja 05. juuni 2013.a korduskoosoleku otsuste vastuvõtmise korda ega üldkoosoleku protokollimise nõudeid rikkunud. Maakohus ei ole kostja 05. juuni 2013.a üldkoosoleku (15. mai 2013.a korduskoosolek) otsuste tühisuse hindamisel tuvastanud, et tegemist oleks mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Seega ei ole kostja 05. juuni 2013.a üldkoosoleku otsuste tegemisel eksinud MTÜS § 241 nõuete vastu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Viivi-Helbe Peljuhhovska esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
16.septembri 2014.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus otsust tehes tuginenud asjas esitatud ja kogutud tõenditele; 2) on vale maakohtu järeldus, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed. Kostja poolt kohtule esitatud teade 15. mai 2013.a toimuva koosoleku kohta on allkirjastatud peale hagi esitamist; 3) peab üldkoosoleku kokku kutsuma juhatus, kes esmalt võtab vastu otsuse ja vormistab selle kirjalikult. Apellant taotles maakohtus juhatuse protokollide välja nõudmist. Tsiviilasja toimikus juhatuse protokolle ei ole, seega ei saa kohus väita, et üldkoosoleku on kokku kutsunud juhatus; 4) on korteriühistu kui mittetulundusühing demokraatlik organisatsioon ja juhtimine toimub kollegiaalse organi ehk juhatuse kaudu. Anne Urbel juhatuse esimehena saab esindada KÜ Tiigi 8 ainuisikuliselt kolmandate isikute ees, kuid ta ei saa asendada juhatust KÜ Tiigi 8 juhtimises;
5) on rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 241 lg 1); 6) ei ole 05. juuni 2013.a toiminud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet juhatuse liikmete poolt allkirjastatud. Ka järgneva üldkoosoleku kokkukutsumise teate on A. Urbel ainuisikuliselt allkirjastanud; 7) on alusetu maakohtu seisukoht, et juhatuse esimees võib olla isik, kes ole korteriühistu liige. Maakohtu viide Riigikohtu 20. detsembri 1999.a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-109-99 ei ole asjakohane, sest otsuses käsitletakse perioodi, kus korterid ei olnud korteriomandid ja mis võimaldas ühistu moodustada osal korteriomanikel.
5.KÜ Tiigi 8 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et Tartu Maakohtu 16. septembri 2014.a kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus rajatud asjas esitatud tõenditele ning kehtivale õigusele, otsust on igakülgselt põhistatud ning kohtuotsuse kujunemine on jälgitav; 2) on paljasõnaline apellandi väide, et trepikodadesse välja pandud 15. mail 2013.a toimunud üldkoosoleku teadetel puudusid allkirjad. Vastustaja esitas maakohtule trepikodades olnud teated, millelt nähtub, et sellele on alla kirjutanud kõik juhatuse liikmed. Apellant ei ole tõendanud, et kohtusse esitatud teated ei ole tegelikult trepikodades üleval olnud teated; 3) on maakohus põhjendanud, et 05. juuni 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamine üksnes juhatuse esimehe poolt ei ole sedavõrd tõsine rikkumine, mis tooks kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Tegemist oli koosolekuga, mille päevakord oli identne 15. mai 2013.a koosoleku päevakorraga. Seega oli tegemist samade päevakorraküsimuste arutamiseks kokku kutsutud koosolekuga, mis oli korralise koosoleku teadetel kõikide juhatuse liikmete poolt allkirjastatud. Sellest tulenevalt on välistatud, et koosoleku korraldamiseks ja selles olnud päevakorrapunktide arutamiseks oleks puudunud juhatuse kõigi liikmete tahe; 4) ei ole apellant tõendanud, et esineks asjaolusid, millest võib tekkida kahtlus, et üldkoosolekut ei ole kokku kutsunud juhatus. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga pole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. MTÜS § 29 lg 3 kohaselt ei pea juhatus otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsuma, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti; 5) on ebaõige apellandi väide, et 15. mail 2013.a toimunud üldkoosoleku otsus on tühine, kuna Anne Urbel on juhatuse esimehena esindanud juhatust ainuisikuliselt. Maakohus on tuvastanud, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku teadetel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad ja on veenvalt põhjendanud, miks ei ole korduskoosoleku kokkukutsumise teate allkirjastamine üksnes juhatuse esimehe poolt üldkoosoleku otsuse tühisust kaasa toov rikkumine; 6) on asjakohatu apellandi väide, et juhatuse esimees ei või olla isik, kes ei ole korteriühistu liige ning et maakohtu poolt kohtuotsuse põhistamisel viidatud Riigikohtu otsus 3-2-1-109-99 ei ole tõlgendamisel aluseks võetav. Riigikohus on nimetatud otsuses selgelt viidanud, et vastavalt KÜS § 17 lg 1 kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. Korteriühistuseadusest ega mittetulundusühingute seadusest ei tulene piirangut, mille kohaselt ei võiks olla korteriühistu juhatuse esimeheks isik, kes ei ole korteriühistu liige.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viivi-Helbe Peljuhhovska apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu
16.septembri 2014.a otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid. Kuna Tartu Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. Ringkonnakohus analüüsib apellandi etteheiteid, mille kohaselt on 15. mai 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teade allkirjastatud peale hagi esitamist, juhatus ei ole vormistanud üldkoosoleku kokkukutsumise otsust kirjalikult, juhatuse esimees juhib KÜ-d Tiigi 8 ainuisikuliselt, on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, 05. juuni 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ning et juhatuse esimees peab olema korteriühistu liige.
7.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastustaja ei ole rikkunud 15. mai 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumisel ega 05. juuni 2013.a korduskoosoleku kokkukutsumisel seaduses ega ka vastustaja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõuete rikkumine on apellandi poolt tõendamata. Apellant ei ole tõendanud, et temale ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet postkasti pandud või üldkoosoleku teade ei olnud trepikojas välja pandud. Apellant on paljasõnaliselt väitnud, et tagatud ei ole olnud korduskoosoleku teate jõudmine kõikide ühistu liikmeteni, sh apellandini. Apellandi väide, et 15. mai 2013.a üldkoosoleku kokkukutsumise teade on juhatuse liikmete poolt allkirjastatud peale hagiavalduse esitamist, on tõendamata ja paljasõnaline.
7.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise otsuse kirjalikult mittevormistamine ja korduskoosoleku teate ainult juhatuse esimehe poolt allkirjastamine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mis on üldkoosoleku otsuse tühistamise aluseks. KÜ Tiigi 8 põhikirja punkt 7.6 alapunkt 1 kohaselt kutsub juhatus kokku üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas ning alapunkt 2 kohaselt kirjutavad teatele alla kõik juhatuse liikmed. Poolte vahel puudub vaidlus, et juhatusel on kohustus ja pädevus kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek, nimetatud õigust on korteriühistu juhatus ka teostanud. Ei korteriühistu põhikirjast ega seadusest tulene, et juhatuse otsus üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab olema eraldi protokollitud. Kuigi KÜ Tiigi 8 põhikirja sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed, siis korduskoosoleku teate allkirjastamine juhatuse esimehe poolt ainuisikuliselt ei ole kolleegiumi arvates selline rikkumine, mida tuleks pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks MTÜS § 241 lg 1 tähenduses. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on alla kirjutanud juhatuse esimees, kellel on õigus esindada korteriühistut üksinda. Korduskoosoleku kokkukutsumisel ei saanud ühistu liikmetel tekkida kahtlust, et uus koosolek kutsutakse kokku kõigi juhatuse liikmete teadmisel ja juhatuse ühisel otsusel.
7.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteriühistu juhatuse liige ei pea olema korteriühistu liige. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 20. detsembri 1999.a lahendis nr 3-2-1-109-99. Nõuded juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS § 26 lg-tes 2 ja
21, mille kohaselt juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kelle suhtes kohus ei ole vastavalt KarS §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu. Samuti ei või juhatuse liige olla isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Mittetulundusühingute seaduses ega KÜ Tiigi 8 põhikirjas ei ole nõuet, et korteriühistu juhatuse liige peab olema korteriühistu liige.
8.Käesoleval juhul ei ole apellant tõendanud, et rikutud on korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosalisel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad esitatud nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. Apellandi väiteid on paljasõnalised ja põhistamata. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid ning tõlgendab seadusi maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust tuvastamaks, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
9.Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.