2.Muuta Harju Maakohtu 11.12.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-61206 Xxxx (isikukood xxxx) välja mõistetud igakuise elatise suurust ning:
2.1.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja I Xxxx kasuks igakuine elatis summas 235 eurot kuus alates 26.01.2017, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 1⁄2 kuupalga alammäärast kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, so 05.11.2022.
2.2.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja II Xxxxkasuks igakuine elatis summas 235 eurot kuus alates 26.01.2017, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 1⁄2 kuupalga alammäärast kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, so 02.04.2025.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
1.Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitus menetlusabi taotlejale
2.Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
3.Hagejad esitasid 26.01.2017 ja 09.02.2017 täpsustatud hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Harju maakohtu 11.12.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-61206 mõisteti kostjalt välja hageja I kasuks igakuine elatis 210,70 eurot ja hageja II kasuks 218,20 eurot (kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016 kohtumäärusega). Hagejad paluvad elatise suurust tõsta miinimummäärani. Hagejad põhjendavad elatise suuruse tõstmise vajadust sellega, et laste kasvades on kulud pidevalt suurenenud, lisaks on hagejatel erivajadused seoses ortodontiavajadustega, nägemisraskustega, psühholoogiliste probleemidega. Samuti on elukallidus tõusnud, tarbekaubad ja tasulised teenused on tõusnud, kuid raha ostujõud kahaneb. Hagejad paluvad elatist muuta alates hagi esitamisest 26.01.2017. Kostja vastuväited
4.01.03.2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja palub arvesse võtta, et tema hetkeline sissetulek ei võimalda suuremat elatist tasuda, kuna kostjal on ka kolmas laps (Xxxx, sünd xxxx.a), kellele tuleb samuti elatist maksta. Kolmanda lapse igakuine elatis on kokku lepitud lapse emaga ja see on 70 eurot kuus. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja kolmandat last palub kostja jätta hagejatele praegune elatisraha kuni kostja majanduslik olukord on paranenud. Menetluse käik
5.12.06.2017 toimunud kohtuistungil selgitas kohus Riigikohtu praktikat elatise muutmise nõudes, st et elatise muutmiseks on alust kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Ühtlasi andis kohus pooltele võimaluse lõpetada tsiviilasi rahumeelselt kokkuleppega. Kohtu määratud tähtajaks pooled kokkulepet ei esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused 2(5)
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Elatis suureneb hageja I puhul 24,30 eurot võrra ja hageja II puhul 16,80 euro võrra, seega on hagi hind 369,90 eurot (9x24,30 eurot+9x16,80 eurot).
7.Harju maakohtu 11.12.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-61206 mõisteti kostjalt välja hageja I kasuks igakuine elatis 210,70 eurot ja hageja II kasuks 218,20 eurot.
8.Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad oma emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ela lastega koos ja on kohustatud laste ülalpidamiseks maksma igakuist elatist. Vaidlus puudub, et kostja on seni tasunud hagejate ülalpidamiseks elatist, kuid hagejad paluvad elatist suurendada, millega kostja ei nõustu.
9.Hagejad paluvad 11.12.2015 kohtuotsusega välja mõistetud elatist suurendada miinimummäärani, so 2017.aastal summas 235 eurot.
10.Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel.
11.TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast.
12.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus jäi nende seisukohtade juurde ka kehtiva perekonnaseaduse järgi (Riigikohtu 17.05.2011.a. otsus nr 3-2-1-33-11).
13.Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et olukord võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi 2015. aastal tegemise ajaga on suurenenud ka hagejate kulutused, kuna lapse kasvades on suurenenud ka lapsele vajaminevad minevad kulud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on lapsed jõudnud vanemasse klassi, vanema koolilapse eluviis on aktiivsem, riietus ja hobid on tunduvalt suuremate kuludega, samuti on vaja osta koolitarbeid ja lapse kasvades lisanduvad tehnikaasjad (arvutid, telefonid jne). Samuti on selle aja jooksul tõusnud kaupade ja teenuste hinnad ning laste tervisega seotud kulud, kuid laste ema ostujõud kahaneb.
14.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks 470 eurot, millest elatise miinimummäär on 235 eurot ühe vanema kohta. 3(5)
15.Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejal tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
16.Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
17.Kostja palub jätta elatise suurused samaks nagu need 11.12.2015 kohtuotsusega välja mõisteti. Kostja toob praeguses asjas esile oma halva majandusliku olukorra ja kolmanda lapse ülalpidamise kohustuse. Rahvastikuregistri väljavõttest (tlk 10) nähtub, et kostjal on 24.08.2000 sündinud tütar Xxxx. Kostja töötab OÜ-s Xxxxehitustöölise ametikohal neto töötasuga 400 eurot kuus (tlk 21).
18.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kahtluse alla seab kostja väited tema kehva majandusliku võimekuse kohta. Vaadates kostja palgatõendit 400 eurot kuus, siis jääb arusaamatuks, millise raha eest kostja üldse elatist tasub enda kolmele lapsele (so 210,70+218,20+70 eurot). On väheusutav, et kostja tasub elatist ema pensionist või ise elatub ema pensionist, mis on 300 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja omab vaba raha, mida kinnitab asjaolu, et kostja vahetas kevadel vana auto uue vastu. Kostja ütluste kohaselt omas ta enne sõiduautot Honda Accord 2004 sedaan, mille vahetas välja Ford Mondeo 2008 universaali vastu. Kostja omandas uue auto järelmaksuga 500 eurot, tasudes igakuiselt graafiku alusel 25 eurot kuus (istungiprotokoll, tlk 41). Samuti vajab sõiduauto kütust ja kohustusliku liikluskindlustust ning hooldust, mille jaoks kostjal raha jätkub. Hinnates kostja sissetulekute igakuist suurust ja hetkel makstavat elatise summat kolmele lapsele ei pea kohus usutavaks, et isik on kohtule avaldanud kõik enda sissetuleku allikad või sissetuleku suurused. Kostjal tuleb ka ennast mõistlikult ülal pidada st kulutada rahalisi vahendeid ka enda ülalpidamiseks (eluasemekulud, toit, riietus, sõidukiga seotud kulud jne), mida ta selgelt kohtule avaldatud rahaliste vahendite arvelt teha ei suuda. Hinnates kohtumenetluses tuvastatud kostja elustandardit, leiab kohus, et kostja varaline olukord võimaldab kostjal tasuda elatist laste ülalpidamiseks vähemalt miinimummääras.
19.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise 4(5)
väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolu, et kostja tasub kokkuleppel kolmandale lapsele 70 eurot elatist, ei mõjuta hagejate õigust saada ülalpidamist miinimummääras.
20.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
21.Kostja on tööealine ja töövõimeline. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat (vajadusel mitmel töökohal töötamise), et tagada laste ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise eesmärk on laps igapäevaste vajadust rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
22.Eelnevast tulenevalt kohus rahuldab hagi. Hageja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks hagejatele elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks.
Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.