Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2017 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-6055
Tsiviilasi
V V hagi K V vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja V V, isikukood *, elukoht * Kostja K V, isikukood *, elukoht * 15. juuni 2017
kostjal
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja ja kostja abielu on registreeritud * * 2012.a. * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja abielu lahutamist, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielulised suhted on lõppenud neli aastat tagasi. Kuna kostja ei ole soovinud lahutada perekonnaseisuosakonnas, siis palub hageja abielu kohtul lahutada. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde, kinnitades, et pooled kooselu enam ei taasta. Hageja nõustus, et menetluskulud tulevad jätta poolte endi kanda. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja nõustub hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja palus poolte abielu lahutada. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * * 2012.a. * Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning eraldi elatakse juba neli aastat. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled elavad eraldi juba mitmeid aastaid, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.