Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. juuni 2017, Rapla

Tsiviilasja number

2-17-106723

Tsiviilasi

R P ja E P hagi M K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 230 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista M K alates 01.04.2017 elatis R P ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni tütre R, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista M K alates 01.04.2017 elatis E P ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Kohustada M K tasuma elatise P Penti arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank ASs, selgitusega: elatis. Menetluskulud jätta M K kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagejate esindaja palub kostjalt M K välja mõista elatis R P ja E P ülalpidamiseks miinimumsummas alates aprill 2017. Elatis tuleb tasuda P P arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s selgitusega elatis. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui laste R ja E isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igakuiselt alates 01.05.2017. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele.