Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. juuni 2017, Rapla

Tsiviilasja number

2-17-6691

Tsiviilasi

J V (V) hagi V V (V) vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja J (E) V (V) (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar (AB Varul AS, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post [email protected]). Kostja V V (V) (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxx xx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, hagiavaldusel märgitud aadress xxxxxxxx-x/x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon Lahutada J (E) V (V) ja V V (V) abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxxxx Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xx. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 sätestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu ning § 65 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 66 p 2 sätestab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhtes on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasad abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielulist kooselu ei ole enam xxxx aasta jaanuarist. Hageja ei ole nõus kooselu taastama. Kostja võtab hagi õigeks. Seega kohus leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud kuuluvad jätmisele poolte endi kanda.