Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14. juuni 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-3417
Tsiviilasi
K. L.i hagi M. L.i vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K. L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-xx, xxxxx, seaduslik esindaja R. K. Kostja M. L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x-xxx, xxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada K. L.i hagi M. L.i vastu. Välja mõista M. L.ilt (L., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuaplaga alammäära alates 14. juunist 2017 igakuuliselt alaealise K. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista M. L.ilt elatise võlgnevus lapse K. L.i ülalpidamiseks ajavahemiku 28.02.2017 – 13.06.2017 eest summas 814 (kaheksasada neliteist) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) senti. Elatis ja selle võlgnevus tuleb kostjal tasuda K. L.i arveldusarvele nr EExxx, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad.
Tsiviilasi nr 2-17-3417 Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid 03.03.2017 esitatud hagiavalduse (tl 1-4) kohaselt on hageja K. L. (sünd. xx xx xxxx, sünniakt tl 5) R. K.u ja kostja M. L.i ühine alaealine laps. Laps elab koos R. K.uga. Kostja ei tasu hagi esitamise hetkel elatist lapse ülalpidamiseks ega anna muul moel ülalpidamist, R. K.u selgitused ei ole aidanud. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise enda ülalpidamiseks 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 28.02.2017 kuni tema täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited, hageja seisukohad nende osas Kostja on oma e-kirja teel esitatud vastuses (tl 17) ja hilisemas vastuskirjas (tl 28) märkinud, et hageja on viibinud tema ja tema ema S. L.i hoole all enamuse enda eluaastatest, mil lapse ema ise otsest huvi näidanud. Kostja vaidlustab esitatud nõude poolele summale (117.50 EUR), sest hageja seaduslik esindaja ei ole täitnud oma seaduslikke kohustusi lapse ees. Kostja on toetanud last majanduslikult nii siis, kui hageja on elanud oma ema R. K.uga kui kostja ema S. L.iga. Kostja hinnangul tagab lapse vajadused enim see, kui ta tasub poole nõudest R. K.ule ja poole oma emale. Hageja on oma täiendavates selgitustes (tl 23 ja 35) märkinud, et laps elas isa ja vanaema hoole all aastatel 2013-2014, mil R. K. oli Xxxxxx tööl, kusjuures lapse ema maksis siis ka elatisraha, mida kostja ei ole kunagi teinud. Lapsel on lähedane suhe vanaemaga, keda ta ka nädalavahetuseti (aeg-ajalt ka nädala sees) külastab, kuid lapse isa erilist rolli lapse kasvatamisel ei ole olnud. Kostja töötab Xxxxxx ja kohtub lapsega kord kuus, laps elab ema hoole all ja ema kasvatab teda. Lapse ülalpidamiseks ei ole ainult riiete ostmine, mida kostja on aeg-ajalt tegema hakanud, igakuine ülalpidamine ja arvete tasumine lasub ikkagi lapse emal ja rahaliselt kostja last ei toeta. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-3417 kuupalga alammäära (2017.aastal 235 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hageja esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja seda alates 28.02.2017 ehk 3 päeva tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Tegelikult puudub poolte vahel vaidlus ka elatise suuruse osas, sisulisi vastuväiteid kostja hagiavalduses toodud elatise summa osas esitanud ei ole. Kostja vastuväide seisneb käesoleval juhul üksnes selles, et pool miinimumelatisest tuleks tasuda tema emale S. L.ile. Kohus leiab, et vastuväide ei ole asjakohane, kuivõrd elatist ei saa määrata isikule, kes selleks nõuet esitanud ei ole, pealegi on hagejaks käesoleval juhul laps ise. Kuigi asjas puuduvad tõendid selle kohta, et suure osa ajast viibiks laps oma vanaema juures, ei tähendaks see ka tõelevastavuse korral, et elatist saaks last kasvatava ema poolt esitatud hagis lapse ülalpidamiseks määrata alla alammäära. PKS § 102 lg 2 lubab erandkorras miinimummäärast väiksemat elatist määrata, kuid selliseid asjaolusid (töövõimetus, teised alaealised ülalpeetavad või märkimisväärne ajaline koosviibimine kostjaga) ei ole kostja käesoleval juhul esile toonud. Lapse ja vanaema häid suhteid on kinnitanud ka lapse ema, kuid see ei ole ei seaduslikuks ega kohtupraktikas tunnustamist leidnud aluseks elatise määramiseks alla seadusekohase miinimummäära. Ühtki tõendit ega väidet, mis kinnitaks kostja poolt elatise maksmist (mida tehakse PKS § 100 lg 1 kohaselt üldjuhul rahas, v.a muud kokkulepped või mõjuvad põhjused) hageja ülalpidamiseks, ei ole kostja esitanud. Hageja ema on kinnitanud, et laps kohtub isaga vaid korra kuus. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatusraha PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega, 2017.aastal 235 eurot) alates 28.02.2017 igakuuliselt alaealise lapse ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-3417 Kuivõrd haginõue ulatub 28. veebruarini, siis peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja ei ole esitanud tõendeid elatise maksmise kohta alates 28.02.2017 ja seega on tema võlgnevus kohtuotsuse tegemise päevaks 814.66 eurot järgmise arvestuse alusel (aluseks on 30-päevane kuu): Veebruaris 1 päev ehk 235:30=7.83 EUR Märts, aprill ja mai iga kuu 235 EUR Juunis 13 päeva ehk 235:30x13=101.83 EUR Seega tuleb nimetatud summa eelneva põhjal kostjalt välja mõista. Elatis ja selle tekkinud võlgnevus tuleb vastavalt hageja taotlusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätetele määrata otsuse täitmise viisi korras tasumisele lapse arvelduskontole. Sellele taotlusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohtumenetluse on põhjustanud kostja, kes ei ole täitnud oma seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid pooled kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad, elatise nõue on riigilõivuvaba. Samuti ei ole menetlusosalistel lepingulisi esindajaid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.