Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks V M arveldusarvele nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab abielu lahutamise nõudes kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja I õigusabikulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu. Kompromissi kinnitamise osas on õigus 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada määruskaebus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja. Asjaolud ja hagejate nõuded Kostja ja hageja I abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Abieluline kooselu lõppes detsembris 2015, kui kostja lahkus perekonna juurest. Hageja I on seisukohal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja I ei soovi kostjaga abielus olla ega näe võimalust abieluliste suhete taastamiseks. Poolte ühised lapsed elavad koos hagejaga I ning kostja on tasunud neile elatist 200 eurot kuus. Hageja I hinnangul on sellises suuruses elatis ebapiisav ja hagejad II ja III taotlevad elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja abielu lahutada ei soovi, kuid ei näe ka võimalust selle taastamiseks olukorras, kus hagejal vastav tahe puudub. Elatise tasumise osas soovib kostja saavutada mõistliku kokkuleppe. Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, s.o kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna hageja I on selgel seisukohal, et abielu taastamiseks ta mingit võimalust ei näe, on kohtul alust arvata, et V ja J M oma kooselu ei taasta ning nende abielu tuleb lahutada. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isik. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises ulatuses hagejad II ja II elatist ka nõuavad. Elatise tasumise osas sõlmisid Hageja I ja kostja kohtuistungil kompromissi. Kohus leiab, et sõlmitud kompromiss ei riku olulist avalikku huvi, ei kahjusta hagejate II ja III seadusega kaitstud huve ning on täidetav, mistõttu võib kohus kompromissi kinnitada ja lõpetada selles osas tsiviilasja