OPi hagi NTi vastu ühisvara jagamiseks ja NTi vastuhagi OPi vastu ühisvara jagamiseks ja ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.03.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OPi apellatsioonkaebus ja NTi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
OPi apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot NTi apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OP (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja: NT (endine perekonnanimi P, isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.03.2016 otsus osas, milles NTilt jäeti OPi kasuks poolte vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena välja mõistmata hüvitis summas 3210,70 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista täiendavalt NTilt OPi kasuks välja hüvitis summas 3210,70 eurot.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 11.03.2016 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada osaliselt OPi hagi NTi vastu ühisvara jagamiseks. 5.2 Rahuldada osaliselt NTi vastuhagi OPi vastu ühisvara jagamiseks ning ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude väljamõistmiseks.
5.3 Lõpetada OPi ja NTi ühisomand korteriomandile Xxxxxxxx xx-xx, Tallinnas. 5.4 Jagada OPi ja NTi ühisvara viisil, et korteriomand Harjumaal, Tallinna linnas, Xxxxxxxxxxxlinnaosas, xxxxxxx xx, mille reaalosaks on eluruum nr xx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud NP, praeguse perekonnanimega T, jääb NTi ainuomandisse. 5.5 Kohustada OPi andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega OP ja NT lepivad kokku selles, et korteriomand Harjumaal, Tallinna linnas, Xxxxxxxxxx linnaosas, xxxxxxxx xxx, mille reaalosaks on eluruum nr xx, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse (registriosa nr xxxxxx), jääb NTi ainuomandisse. 5.6 Välja mõista NTilt OPi kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena 22 030,15 (kakskümmend kaks tuhat kolmkümmend eurot ja 15 senti) eurot. 5.7 Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on NT kohustatud oma rahalise kohustuse OPi ees täitma 3 (kolme) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning OP on kohustatud andma kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5.5 märgitud tahteavalduse 3 päeva jooksul pärast NTi poolt talle rahalise kohustuse täitmist. 5.8 Jätta NTi menetluskulud maakohtus tema enda kanda. 5.9 Jätta OPi menetluskulud maakohtus tema enda kanda. 5.10 Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OP (hageja) esitas 17.06.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse NTi (endine perekonnanimi P) (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja palus lõpetada poolte vahel korteriomandi asukohaga xxxxxxx xx-xx, Tallinnas ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel hinnaga 65 000 eurot ja jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Alternatiivselt palus hageja jätta korteriomandi kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 32 500 eurot. 14.04.2015 loobus hageja alternatiivsest nõudest ning palus müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel hinnaga 74 000 eurot ning jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Maakohus võttis 20.05.2015 määrusega hageja alternatiivsest nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse.
2.Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus kuni xx.xx.xxxx. Abielu kestel soetati ühiseks elamiseks korter aadressil Xxxxxxxxx tn xx-xx, Tallinn. Kuna kooselu muutus võimatuks, tegi hageja kostjale ettepaneku ühisvara jagamiseks, kuid kohtuväliselt ei ole õnnestunud ühisvara jagada. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal reaalne võimalus tasuda hagejale omandi kaotamise eest hüvitist. Seetõttu tuleb ühisvara jagada selle müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et korteriomand Xxxxxxxxx tn xx-xx, Tallinnas on poolte ühisvara ning leidis, et korteriomand tuleb poolte vahel jagada hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil, jättes selle kostja ainuomandisse. Kostja leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud kalduda kõrvale poolte vara võrdsusest, sest korteriomand omandati kostja lahusvara arvelt. Poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx. Korteriomand osteti enne abielu kostjale kuulunud xxxxxxxx xxx-xx, Tallinnas asuva korteriomandi müügist saadud raha eest. Korteriomand Xxxxxxxxx xxx-x erastati küll poolte abielu ajal 04.12.1995 erastamise väärtpaberite (EVP) eest, kuid nimetatud korter oli enne poolte abielu sõlmimist kostja õiguslikus valduses. Korteriomand erastati 3,5 kuud pärast abielu sõlmimist kostja kui selleks õigustatud isiku poolt 11 790 EVP krooni eest. Kuna kostjale oli arvestatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi kannete järgi 5400 EVP krooni, kostja ema andis talle tasuta kasutamiseks 5490 EVP krooni ja hageja panustas korteri erastamisse ainult 900 EVP krooni, peavad poolte osad ühisvara jagamisel vastama kummagi osalusele Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas korteriomandi erastamises. Arvestades sellega, et kokku oli pooltel tööaastaid 6300 EVP krooni eest, moodustas hageja osa xxxxxxxx korteriomandi erastamisest 14,29 % ja kostja osa 85,71 %. Tulenevalt asjaolust, et 27.04.1998 müüs kostja korteriomandi Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas 13 500 USD eest ja 06.05.1998 ostsid pooled Xxxxxxxxx tn xx-xx, Tallinnas korteriomandi 14 500 USD eest, maksti Xxxxxx tänava korteriomandi ostmisel juurde 1000 USD ehk 6,9 % kogu korteriomandi väärtusest. Arvestades eelpool nimetatud protsendid ümber korteriomandi tänasesse turuväärtusesse, milleks on 74 000 eurot, on kostja hinnangul hageja osa Xxxxxxxxx tn xx-xx korterist 12 397,95 eurot ehk 16,75 % ja kostja osa 61 602,05 eurot ehk 83,25 %.
4.Kostja märkis, et tal on tuvastatud töövõimetus ja peale tema elavad korteris veel kostja tütar koos oma pojaga. Seoses sellega palus kostja, et kohus annaks talle tähtaja hüvitise tasumiseks, kuna ta vajab aega vajaliku summa kogumiseks või pangalt vastava laenu taotlemiseks.
Kostja vastuhagi ja selle põhjendused
5.10.12.2013 esitas kostja vastuhagi korteriomandiga seotud kulude väljamõistmise nõudes ning täpsustas seda 16.05.2014. Kostja palus mõista hagejalt välja ajavahemikul 01.06.2006-31.12.2013 Xxxxxxxxx tn xx-xx korteriomandiga seotud kulud summas 4953,39 eurot. 07.08.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus jätta Xxxxxxxxx tn xx-xx, Tallinnas asuv korteriomand ja poolte ühine kohustus VG ees kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale tema osa rahas summas 7024,72 eurot. Samuti palus kostja välja mõista hagejalt ajavahemikul 01.06.2006-31.12.2014 Xxxxxxxxx tn xx-xx korteriomandiga seotud kulud summas 1887,47 eurot. Kostja palus tasaarvestada eelnimetatud rahalised nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks
välja 5137,25 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et poolte osad erinevad kostja arvestatud osadest (16,75% ja 83,25%), palus kostja mõista hagejalt korteriga seotud kulude summast (11 268,50 eurot) välja hageja osale vastav osa ning tasaarvestada see hagejale ühisvara jagamisel tasumisele kuuluva hüvitise summaga.
6.Vastuhagi kohaselt soovis kostja tasaarvestada hagejale ühisvara jagamise tulemusena hüvitamisele kuuluva rahasumma korteriomandiga seotud kulude väljamõistmise nõudega. Hageja lahkus pere juurest 2006.a juunikuus. Sellest ajast alates ei ole tema tasunud ühtegi KÜ Xxxxxx xx ega AS Tallina Küte arvet. Ajavahemikul 01.06.2006 – 31.12.2013 tasus kostja Xxxxxxxx xx-xx korteri eest korteriühistule 9707,11 eurot, millest 2476,73 eurot tarbitud vee- ja kanalisatsiooni eest. AS-ile Tallinna Küte tasus kostja korteri kütte eest ajavahemikul juuni 2006 – august 2011 veel 2676,41 eurot. Korteriomandiga seotud maksekohustus jaguneb tarbimismakseteks ja omandiga seotud makseteks. Korteriühistu arvetel märgitud maksetest kuuluvad omandiga seotud maksete hulka maksed hoolduskulu, remondikulu, prügiveo, üldelektri, kütte, sooja vee tsirkulatsiooni, vee hälve ja elamukindlustuse eest. Tarbimismaksete tasumise kohustus lasub teenuse tarbijal. Seetõttu ei pea hageja hüvitama vee- ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulusid. 07.08.2015 vastuhagis täpsustas kostja oma nõuet ning märkis, et perioodil 01.01.2014- 31.12.2014 tasus kostja KÜ-le Xxxxxx xx kommunaalteenuste eest 1840,04 eurot, millest 478,33 eurot on vee ja kanalisatsiooni eest. Arvestamata vee- ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulusid, on kostja perioodi 01.06.2006-31.12.2014 eest tasunud kulusid summas 11 268,50 eurot, millest hageja peab hüvitama kostjale 16,75%, s.o 1887,47 eurot. Kostja oli seisukohal, et vastuhagi rahalises nõudes ei ole aegunud, kuna korteriomandiga seotud kulude hüvitamise nõue on AÕS § 75 ja KOS § 13 tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 alusel 10 aastat.
7.Kuna hageja loobus oma alternatiivsest nõudest, pidi kostja esitama ühisvara sellisel viisil jagamiseks vastuhagi. Korter on olnud kostja, tema tütre ja lapselapse elukohaks ning kostja soovib oma elukoha säilitamist. Kostja märkis, et on sellel eesmärgil nõus tasuma hagejale kohtu poolt määratud hüvitise. Kostjal on teatud rahasumma hagejale hüvitise tasumiseks, vajaduse korral võib kostja võtta ka laenu.
8.Lisaks vara jagamise viisile soovis kostja vastuhagiga täiendada ka jagamisele kuuluva vara koosseisu poolte ühise kohustusega VG ees. Kostja väitis, et tema ema VG andis talle 1995. aastal suulise ja tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel 5490 EVP krooni ehk 46,56 % kogu EVP-de hinnast, mida Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas korteri erastamiseks kasutati. Arvestades asjaoluga, et xxxxxxxxx korteri müügihind oli 13 500 USD ja VG oli andnud selle erastamiseks 46,56% kõigist EVP-dest, moodustas kostja hinnangul VG osa korteriomandi turuhinnast 6285,60 USD. Kuna aga Xxxxxx tänava korteri ostuhind oli 14 500 USD, moodustab VG osa 43,35% Xxxxxx tänava korteri ostuhinnast, mis arvestatuna Xxxxxxxxx tn xx-xx, Tallinnas turuväärtusest moodustab 32 079 eurot. Kuna nimetatud kohustus on poolte ühine kohustus, sest see on võetud poolte abielu ajal ja on võetud perekonna huvides, ja hageja osa Xxxxxxxx xx-xx korterist moodustab 16,75 % ning kostja osa 83,25 %, siis on pooltel kohustus VG ees, millest hageja osa on 5373,23 eurot ja kostja osa 26 705,77 eurot. Kostja palus jätta korteriomandi väärtusega 74 000 eurot ja kohustuse VG ees summas 32 079 eurot kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat maksma hagejale hüvitist summas 7024,72 eurot (hageja osa korteris 12 397,95 eurot - hageja osa kohustuses 5373,23 eurot). Hageja vastuväited vastuhagile
9.Hageja vaidles vastuhagile kogu ulatuses vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole võimeline talle hüvitist maksma. Juhul, kui kohus peaks jätma korteriomandi kostja ainuomandisse, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotamise eest summas 37 000 eurot. Hageja oli seisukohal, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kui palju pani keegi EVP kroone Xxxxxxxxx xxx-x korteri erastamisse, sest korter erastati poolte abielu ajal. Korteriomand Xxxxxxxxx tn xx-xx omandati poolte abielu ajal Xxxxxxxxx xxx-x korteri müügist saadud raha eest, mistõttu ei ole see ka omandatud kostja lahusvara arvel ning poolte vara jagamisel ei saa võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda. Pealegi ei võimalda vara jagamisel võrdusest kõrvale kalduda käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus. Hagejal ja kostjal puudub ühiskohustus VG ees ning kohustuse jagamiseks puudub õiguslik alus.
10.Kostja nõue Xxxxxx tn korteriomandi majandamise kulude eest on TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Seega on aegunud kõik nõuded, mis on esitatud enne 16.05.2011. Aegumata nõuete osas leidis hageja, et kuivõrd ta ei ole elanud vaidlusaluses korteris aastaid ega tarbinud seal seetõttu ka kommunaalteenuseid, sh kütet, prügivedu, üldelektrit jm, puudub kostjal õigus nõuda nende maksmist. Lisaks nimetatule kasutab kostja poolte ühisomandiks olevat korterit ainuisiklikult saades sellest kasutuseelist, mille eest nõudeõigus on hoopis hagejal. Kuna kostja kasutab ühisomandis olevat korterit ainuisikuliselt, siis on kostjal nn kasutuseelis. Üüri suurus sellise korteriomandi kasutamise eest on 400 eurot. Seega moodustab igakuise hüvitise suurus 200 eurot. Hageja märkis, et palub sellega arvestada kohtulahendi tegemisel ja tasaarvestada hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks kostja nõudega, kuid enne peab kostja tõendama ja põhjendama nõude olemasolu ning suurust. Hüvitise suurus alates hagiavalduse esitamisest 17.06.2013 kuni 22.10.2015 moodustab 5600 eurot (28 kuud x 200 eurot). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 11.03.2016 otsusega osaliselt hagi ühisvara jagamise nõudes ja vastuhagi ühisvara jagamise ning ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude nõudes. Maakohus lõpetas poolte vahel ühisomandi korteriomandile Xxxxxxxx xx-xx ning jagas ühisvara viisil, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Maakohus kohustas hagejat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega hageja ja kostja lepivad kokku selles, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena välja 18 819,45 eurot. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra, mille kohaselt on kostja kohustatud oma rahalise kohustuse täitma hageja ees 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning hageja on kohustatud andma kohtuotsuses märgitud tahteavalduse 3 päeva jooksul pärast kostja poolt talle rahalise kohustuse täitmist. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
12.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx ja lahutati xx.xx.xxxx. Abielu ajal ostsid pooled korteriomandi Xxxxxxxx xxxx, Tallinnas. Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja, kes korteris elab. Korteriomandi turuväärtus on 74 000 eurot. Kuna vara, mida pooled soovivad käesoleva hagi raames ühisvarana jagada, omandati enne 1. juulit 2010 ning poolte abielulised suhted lõppesid samuti enne 1. juulit 2010, tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Tulenevalt eeltoodust, ning sellest, et poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx ja poolte abielulised suhted lõppesid
xxxx.a juunikuus, asus kohus seisukohale, et poolte ühisvara hulka kuulub korteriomand Xxxxxxxx xx-xx, mille pooled omandasid abielu ajal ühisvarana 06.05.1998.
13.Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jagada vara viisil, mida vastuhagis on taotlenud kostja, sest nimetatu on kõige rohkem kooskõlas poolte huvidega. Hageja lahkus vaidlusalusest korterist peaaegu 10 aastat tagasi ega oma seetõttu emotsionaalset sidet vaidlusaluse korteriga. Kostja seevastu on elanud selles korteris alates 1998.a aastast ja jätkanud seal elamist pärast poolte abieluliste suhete lõppu kuni siiani ning kostja on huvitatud ka omale kodu säilitamisest käesoleval ajal. Kohtuotsusega tuleb kohustada hagejat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Kuna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxx teise jakku on kinnisasja omanikuna sisse kantud kostja ja korteriomand jääb kostja ainuomandisse, puudub vajadus kinnistu osas kinnistusraamatu kande muutmiseks.
14.Kuna korteriomand, mille jagamist hageja ühisvarana soovib, omandati enne 01.07.2010, siis võib abikaasade osade võrdusest kõrvale kalduda. Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 sätestas, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest vara jagamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohus leidis, et tõendatud on järgmised asjaolud: - pärast korterite vahetamist kostja vanaema AI poolt 1983.aastal ja kostja vanaema AI surma kasutasid kostja ja tema ema alates 14.08.1995 korterit Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas; - xx.xx.xxxx (ehk pärast abielu sõlmimist) erastas kostja korteriomandi Xxxxxxxxx xxxx, Tallinnas 11 790 EVP krooni eest (sh kasutati erastamiseks 5400 kostja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud EVP krooni, 5490 VG EVP krooni ja 900 hageja EVP krooni); - 27.04.1996 võõrandas kostja korteriomandi 13 500 USD eest RSle; - 06.05.1998 ostsid pooled korteriomandi Xxxxxxxx xx-xx, Tallinnas 14 500 USD eest.
15.Tõendamist ei leidnud kostja väide nagu oleks tema ema VG andnud talle ja hagejale tasuta tähtajatuks kasutamiseks 5490 EVP krooni, mida tal on nüüd pooltelt õigus tagasi nõuda ning mis on poolte ühine kohustus VG ees ning mille saab tasaarvestada kostja kohustusega maksta hagejale enam saadud ühisvara arvelt hüvitist. Tõendamist leidis, et VG kandis 5490 EVP krooni oma tütre ehk kostja arvestuskaardile, millega viimane sai enda ja oma abikaasa tööaastaid kasutades erastada korteriomandi Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas. Selline käitumine oli lubatud ja kooskõlas korterite erastamise ajal kehtinud eluruumide erastamise seadusega. Arvestades asjaoluga, et kostja ja hageja olid mõned kuud enne Xxxxxxxxx xxxx korteri erastamist abiellunud, asus kohus seisukohale, et tegelikult andis VG osa oma EVP kroonidest pooltele, et tütar saaks erastada nimetatud korteri ja äsja abiellunud pooled saaksid selles korteris elada, sest VG oma sõnul ise korteris sellel ajal ei elanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooltel ühist kohustust VG ees tasuta kasutamise lepingust tulenevate EVPkroonide tagastamiseks.
16.Kuna korteriomand Xxxxxxxxx xxx-x erastati vähemalt 45,80% ulatuses kostjal enne abielu olnud tööaastate eest, 5490 EVP krooni andis pooltele korteri erastamiseks VG (mida kohus loeb pooltele võrdselt antuks) ja 1000 USD panid pooled koos juurde Xxxxxxxxx xxx-x korteriomandi müügist saadud rahale, kui nad ostsid Xxxxxxxxx tn xx-xx korteri, on põhjendatud abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel kõrvale kalduda proportsioonis 30 % hagejale ja 70 % kostjale, sest hageja panustas ühisvarasse korteriomandi, mille ta oma abielueelsete tööaastate eest erastas. Ka Riigikohus on lahendis
nr 3-2-1-125-04 p-des 19-20 asunud seisukohale, et kohus saab ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest siis, kui lahusvara, muuhulgas abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, on omandatud tööaastate eest, mis on saadud abielueelse aja eest. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kohtu poolt määratud eksperdi arvamusega on kindlaks tehtud, et Xxxxxxxx xx-xx korteriomandi turuväärtus on 74 000 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis enam saadud ühisvara arvel summas 22 200 eurot, s.o 30 % korteriomandi turuväärtusest.
17.Kostja väidetel vastutab hageja, kui korteriomandi ühisomanik, korteriomandiga seotud kulude eest, kuid need kulud on alates hageja vaidlusalusest korterist lahkumisest 2006.a juunikuus tasunud kostja. Kohus nõustus kostjaga, et hagi ei ole aegunud, sest korteriomandiga seotud kulude hüvitamise nõue ei ole poolte vahel tehingust tulenev nõue, vaid perekonnaseadusest ja võlaõigusseadusest tulenev nõue, mistõttu on nimetatud nõude aegumistähtaeg TsÜS § 149 alusel 10 aastat, mitte 3 aastat nagu hageja ekslikult leiab. Seega ei ole kostja nõue aegunud. Kostja sõnul on ta tasunud perioodil 10.06.2006 kuni 31.12.2014 kokku korteriühistule ja AS-le Tallinna Küte korteriga seotud kulusid 14 223,56 eurot, kuid arvestades sellega, et hageja nimetatud korteris ei elanud ja vett ning kanalisatsiooni teenust ei tarbinud, ja ainult neid kulusid arvestatakse korteriühistu poolt vastavalt tegelikule tarbimisele, moodustab kogu nimetatud perioodi eest tasumisele kuuluv summa 11 268,50 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et juhindudes PKS § 29 lg 4 võib temal olla nõue hageja vastu tulenevalt sellest, et kostja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulusid (maksed korteriühistule või teistele isikutele korteriomandiga seotud teenuste eest) ja hageja solidaarvõlgnikuna on kohustatud kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist hagejale langeva solidaarkohustuse eest. Nimetatud kohustus on hagejal sõltumata sellest, et korteriomanike paljususe korral saab korterühistu liikmeks olla vaid üks korteriomanik, sest kõik korteriomanikud vastutavad korteriühistule majandamiskulude tasumise eest. Lisaks eelpool nimetatule tekib abikaasade solidaarkohustus samuti PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Ka enne 1.juulit 2010 kehtinud PKS § 20 lg 2 järgi tekkis abikaasadel solidaarkohustus perekonna huvides võetud varalise kohustuse korral. Kuna aga perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69, mille lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Eelpool nimetatud seisukohtadele on lahendis 3-2-1164-14 p-s 14 jõudnud ka Riigikohus.
18.Kohus asus seisukohale, et KÜ Xxxxxx xx tõendiga korteri xx eest tasutud kommunaalteenuste kohta perioodil 01.06.2006-31.07.2013, korteriühistu poolt kostjale 2013.a esitatud arvetega, AS Tallinna Küte andmetega selle kohta, kui palju tasus kostja arveid perioodil 01.06.2006-31.08.2011 sooja tarbimise eest ja KÜ Xxxxxx xx tõendiga korteriühistule teostatud maksete suuruse kohta perioodil 01.01.2014-31.12.2014, on tõendatud, et kostja on tasunud perioodil 10.06.2006 kuni 31.12.2014 kokku KÜ-le Xxxxxx xx ja AS-le Tallinna Küte vaidlusaluse korteri eest seoses talle osutatud ja vahendatud teenustega 14 233,56 eurot, millest tasu vee ja kanalisatsiooni eest moodustab kokku 2955,06 eurot. Arvestades asjaoluga, et üldteadaolevalt arvestatakse reaalse tarbimise järgi korteriühistute poolt kulusid üksnes vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, moodustab 11 268,50 eurot poolte solidaarkohustus korteriühistu ja teiste teenuste pakkujate ees. Juhindudes VÕS § 69 lg 2 ning kohtu seisukohast, mille kohaselt on põhjendatud käesolevas vaidluses kõrvale kalduda ühisvara jagamisel poolte osade võrdsusest viisil, et
30% ühisvarast jääb hagejale ja 70 % kostjale, tuleb poolte solidaarkohustus korteriühistu ja teiste teenuse pakkujate ees jagada samas proportsioonis. Seega tuleb poolte ühisest kohustusest, mille suuruseks on 11 268,50 eurot, jätta hageja kanda 3380,55 eurot. Tulenevalt asjaolust, et pooltel on üksteise vastu tasaarvestatavad nõuded, kuulub kostjalt hageja kasuks tasaarvestuse tulemusena väljamõistmisele 18 819,45 (22 200-3380,55) eurot.
19.Juhindudes TsMS § 445 sätestatust ja kostja taotlusest pidas kohus põhjendatuks määrata kindlaks kohtuotsuses ka otsuse täitmise viis ja kord. TsMS § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.08.04.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 11.03.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ja kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
21.Maakohus võttis menetlusse kaks vastuhagi, mis ei ole TsMS § 373 tulenevalt võimalik. Teise vastuhagi menetlusse võtmine oli lubamatu. Antud olukord on mh vastuolus TsMS §-ga 376, kuna sisuliselt on tegemist hagi, mis oli juba menetlusse võetud, eseme muutmisega, mis ei ole teatud menetlusstaadiumis enam lubatud. Otsusest pole võimalik aru saada, millised hagid ja millises ulatuses on rahuldatud. Lisaks jättis maakohus täies ulatuses tähelepanuta hageja kasutuseelise hüvitamise vastunõude. Kuna korter on kaasomandis ja kostja võib poolt korterist kasutada tasuta, aga teise poole eest peab tasuma, siis kompensatsiooni igakuine summa on 200 eurot kuus. 20.10.2015 vastuses märkis hageja, et palub sellega arvestada otsuse tegemisel ja tasaarvestada hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks kostja nõudega. Kohtuotsuse tegemise seisuga oli hüvitise suurus 6400 eurot.
22.Maakohus on põhjendamatult jätnud ühisvara jagamisel korteriomandi kostjale. Kostja on teatanud, et tema jaoks on isegi 7202 euro tasumine suur summa ning teavitas, et tal on tuvastatud töövõimetus, mis teeb hageja hinnangul võimatuks ka laenu võtmise. Kostja selgitustest pidanuks maakohus järeldama, et ta ei ole maksejõuline ega saa seetõttu hagejale hüvitist tasuda. Antud järeldus teeb aga korteriomandi jätmise kostjale võimatuks, sest tegemist oleks ebaõiglase lahendusega, kus üks pool saab enda omandisse tervikuna korteriomandi, kuid teine peab tegema pingutusi selleks, et saada kätte hüvitis. Hageja on seisukohal, et tema nõue müüa ühisomand avalikul enampakkumisel on mõistlikum viis, kuna koormab pooli kõige vähem. Lisaks on maakohus jätnud otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise põhjendamata. Hüvitise maksmise ajatamine on välistatud olukorras, kus isik jääb ilma omandita.
23.Maakohus kohustas resolutsiooni punktis 5 hagejat andma asjaõiguslepingu jaoks vajaliku tahteavalduse, millega hageja ja kostja lepivad kokku selles, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse. Hagejal on keeruline aru saada, millist tahteavaldust on maakohus silmas pidanud. Resolutsiooni punkt 5 ei ole seaduslik ega põhjendatud ja tuleb tühistada.
24.Maakohtul ei olnud alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. PKS § 210 lg 2 tõlgendamine viisil, et ka uue PKS järgi saab kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest on ekslik ja vastuolus kehtiva perekonnaseadusega. Kehtiv PKS ei võimalda abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Seega tuleb lähtuda sellest, et hageja ja kostja osad on
võrdsed. Järelikult ei oleks tohtinud spekuleerida teemal, kes kui palju andis EVP kroone korteri erastamiseks, kusjuures EVP kroonide väärtus oli nii madal, et ei saa olla võetud aluseks poolte võrdsusest kõrvalekaldumiseks. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel järeldas maakohus, et kuna kostja on panustanud korteri ostmisesse rohkem EVP-sid, siis tuleb Xxxxxxxx xx-xx jagamisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda. See, kuidas oli ostetud Xxxxxxxxx xxx-x korteriomand ei oma käesoleval juhul tähtsust. Xxxxxxxx xx-xx korter oli ostetud raha eest, mis kuulus ühisvarasse. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et xxxxxxx korter oli ära müüdud ja alles hiljem osteti saadud raha eest, mis oli ühisvara, Xxxxxx tn korteriomand. Seega ei vasta tõele maakohtu järeldus, et hageja panustas ühisvarasse korteriomandi. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, miks on põhjendatud abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda proportsioonis 30% hagejale ja 70% kostjale. Kuna VG oli andnud pooltele 5490 EVP krooni korteriomandi erastamiseks, siis ei ole alust kohaldada proportsioone, sest on ilmselge, et antud juhul ei olnud erastamise hetkel poolte vahel erimeelsusi abikaasade osade suuruses. Lisaks ei ole osadest kõrvalekaldumine põhjendatud ka seetõttu, et enne Xxxxxxxxx xxx-x korteri erastamist oli hageja ostnud kostja endisele abikaasale ühetoalise korteri, sest kostja abikaasa nõudis Xxxxxxxxx xxx-x vabastamise ja sealt lahkumise eest endale hüvitist.
25.Maakohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et poolte abielusuhted lõppesid xxxx.a juunikuus. Selline seisukoht ei põhine asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Hageja ei ole võtnud antud asjaolu omaks ning kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud.
26.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et kommunaalkulude hüvitamise nõude puhul on aegumistähtaeg TsÜS § 149 alusel 10 aastat. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 70 lg 1, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu nõue esitati. Seega tuli esmalt selgitada välja, millal aeguks võlausaldaja ehk korteriühistu nõue korteriomaniku vastu majandamiskulude maksmise osas. Kuivõrd korteriühistu majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuli rakendada TsÜS § 154. Seega tuleb kohaldada nõude suhtes aegumist. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
27.11.04.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 11.03.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena välja 10 510,48 eurot. Ühisvara jagamisele suunatud hagide menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda ja korteriga seotud kulude hüvitamise vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
28.Kostja jääb seisukohale, et hageja osa Xxxxxxxx xx-xx korteriomandis on 16,75%, mis vastab 12 397,95 eurole ja kostja osa on 83,25%, mis vastab 61 602,05 eurole. Kostja on seisukohal, et tema emalt saadud EVP kroone ei pea poolte osade määramisel arvestama, kuna nende saamise ja kasutamise õiguslikud alused ei ole selged. Kostja nõudis hagejalt Xxxxxxxx xx-xx korteriomandi majandamise ja kommunaalteenuste maksumuse osa väljamõistmist. Nende kulude, mille tasumise eest vastutab ka hageja, kogusumma oli 11 268,50 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja osa Xxxxxxxx xx-xx korteris ja järelikult ka sellega seotud kuludes on 16,75%. Seetõttu peab hageja hüvitama kostjale korteriga seotud kuludest 1887,47 eurot. Kostja palus tasaarvestada nimetatud summa korteri jagamisel hagejale tasumisele kuuluva hüvitise summaga. Juhul, kui kohus leiab, et poolte
osad ühisvara jagamisel erinevad kostja poolt arvestatud osadest (16,75% ja 83,25%), siis palus kostja välja mõista hagejalt korteriga seotud kulude osa, mis vastab hageja osale ühisvaras. Nõuete tasaarvestamise tulemusena kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 10 510,48 eurot. Maakohus rahuldas vastuhagi majandamiskulude hüvitise nõudes täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt peab hageja kandma menetluskulud, mis on seotud kostja vastuhagiga korteriga seotud kulude hüvitamise kohta. Vastused apellatsioonkaebusele
29.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks poolte vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestuse tulemusena välja mõistmata hüvitis summas 3210,70 eurot. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitis summas 3210,70 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli maakohtu menetluses hageja nõue ühisvara jagamise nõudes ja kostja vastuhagi ühisvara jagamise ning ühisvaraks oleva korteriomandiga seotud kulude hüvitamise nõudes. Põhjendamatud on hageja väited, mille kohaselt võttis maakohus ebaõigesti menetlusse kostja hilisema vastuhagi, milles ta taotles ühisvara jagamist hageja poolt taotletust erineval viisil. TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kuna hageja loobus oma alternatiivsest nõudest jätta korteriomand kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale välja tema osa rahas, pidi kostja soovitava ühisvara jagamise viisi saavutamiseks esitama vastuhagi. Seega menetles maakohus põhjendatult kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Samuti ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik menetleda koos mitut omavahel seotud vastuhagi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja väited maakohtu otsuse ebaselguse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on otsusest arusaadav, millised otsustused on maakohus hagide kohta teinud ja millised nõuded on tasaarvestanud.
33.Maakohus asus seisukohale, et ühisvarasse kuuluv korteriomand Xxxxxxxxx tn xx-xx on põhjendatud jagada vastuhagis taotletud viisil, jättes korteri kostja ainuomandisse ning pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas. Kolleegiumi arvates ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust jagada ühisvara poolte vahel maakohtust erinevalt.
PKS § 37 lg 3 tulenevalt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud ühisvara jagamise viisi üle otsustamisel põhjendatult arvesse, et vaidlusalune korteriomand on kostja ning tema tütre ja lapselapse elukohaks ning tal on huvi korteriomandi säilitamisele. Kostja on vastuhagis kinnitanud, et tal on olemas teatud rahasumma hagejale hüvitise tasumiseks ning ta on valmis võtma laenu. Ka vastuses hageja apellatsioonkaebusele on kostja kinnitanud, et on nõus tasuma hagejale kohtu poolt määratud hüvitise. Üksnes asjaolust, et kostjal on tuvastatud töövõimetus ning et ta on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist, ei ole võimalik järeldada, et ta ei ole võimeline hagejale tema kaotatud osa eest hüvitist maksma. Põhjendamatud on ka hageja apellatsioonkaebuse väited kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramise kohta. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette ka otsuse täitmise vabatahtliku mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud ühisomanik nt korraldada laenuvõtmise hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse algatamise võimalust (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 26.1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt kostjale antud kolmekuuline tähtaeg rahalise kohustuse täitmiseks mõistlik. Lisaks on maakohus sidunud asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse andmise hagejale hüvitise tasumisega. Seega ei kahjusta kostjale hüvitise tasumiseks tähtaja määramine hageja õigusi ebaproportsionaalselt.
34.Kuna Xxxxxxxxx tn xx-xx korteriomand jäeti kostja ainuomandisse, on maakohus põhjendatult kohustanud hagejat andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega hageja ja kostja lepivad kokku selles, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on hageja kohustatud andma asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega loetakse hageja kohustus anda asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajalik tahteavaldus kohtuotsusega asendatuks.
35.Riigikohus on 14.05.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14 p-s 14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lg 2 järgi saab määrata enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid juhul, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010. Praegusel juhul on nii ühisvarasse kuuluva eseme omandamine kui ka kõrvalekaldumise alus tekkinud enne 01.07.2010, seega on maakohus leidnud ringkonnakohtu arvates õigesti, et käesoleval juhul saab kohaldada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt võis kõrvale kalduda abikaasade osade võrduse põhimõttest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
36.Maakohus tuvastas, et 04.12.1995 erastas kostja korteriomandi Xxxxxxxxx xxx-x, Tallinnas 11 790 EVP krooni eest (sh kasutati erastamiseks 5400 kostja, 5490 kostja ema VG ja 900 hageja EVP krooni). 27.04.1998 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 27.04.1996) müüdi Xxxxxxxxx xxx-x korter 13 500 USA dollari eest. Saadud rahale lisasid pooled ühiselt 1000 dollarit ning 06.05.1998 ostsid pooled ühisvarasse kuuluva Xxxxxxxxx tn xx-xx korteri 14 500 USA dollari eest. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul
esineb alus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks, kuna kostja panustas ühisvarasse korteriomandi, mille ta oma abielueelsete tööaastate eest erastas. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud kalduda abikaasade osade võrdusest kõrvale proportsioonis 30% hagejale ja 70% kostjale. Osade määramisel on võtnud maakohus arvesse, et Xxxxxxxxx xxx-x korteriomand erastati vähemalt 45,80% ulatuses kostjal enne abielu omandatud tööaastate eest ja 5490 EVP krooni andis pooltele VG. Lisaks panustasid pooled Xxxxxxxxx tn xx-xx korteri ostmisesse ühiselt 1000 USA dollarit.
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et kostja poolt esile toodud asjaolud võimaldavad ühisvara jagades poolte võrdsusest kõrvale kalduda, kuna ühisvara on omandatud olulises osas ühe abikaasa lahusvara arvel. Vaidlus puudub selle üle, et Xxxxxxxxx xxx-x korteri erastamiseks kasutatud tööaastad on omandatud abielueelse aja eest ning on seega lahusvara. Ringkonnakohtu arvates on alusetud hageja väited, mille kohaselt on osadest kõrvalekaldumine põhjendamatu, kuna EVP-de väärtus oli madal ega vastanud reaalsele turuhinnale. Kuna tööaastate eest oli võimalik erastada korterit, ei saa neid pidada väärtusetuks. Ka Riigikohus on leidnud, et ühisvara jagamisel on võimalik poolte võrdsusest kõrvale kalduda, kui tööaastad on saadud abielueelse aja eest (vt Riigikohtu 10.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-04 p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asjaolu, et ühisvaraks olev Xxxxxxxxx tn xx-xx korter on omandatud Xxxxxxxxx xxx-x müügist saadud rahaliste vahendite arvel ning Xxxxxxxxx xxx-x korteriomand on olulises osas erastatud enne abielu omandatud kostja tööaastate eest, annab alust enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 järgi kostja kasuks osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks. Vastusena hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et Xxxxxxxxx xxx-x müügist saadud rahalised vahendid olid poolte ühisvara ja selle eest osteti Xxxxxxxx xx-xx korter, ei välista PKS § 19 lg 2 p 3 alusel poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumist. Lisaks on hageja apellatsioonkaebuses väitnud, et osadest kõrvalekaldumine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et enne Xxxxxxxxx xxx-x korteri erastamist oli hageja ostnud kostja endisele abikaasale ühetoalise korteri. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist uue väitega, mida hageja ei ole maakohtus esitanud. Kuna hageja ei ole ka põhjendanud, mis takistas tal seda väidet maakohtus esitamast, siis jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Lisaks ei ole hageja oma väidet ka mitte millegagi tõendanud.
38.Ringkonnakohus leiab, et poolte apellatsioonkaebuste väited ei anna alust muuta maakohtu poolt ühisvara jagamisel kindlaks määratud proportsioone. Maakohus on tuvastanud, et VG andis enda 5490 EVP-d pooltele, et tütar saaks erastada korteri ja äsja abiellunud pooled saaksid selles korteris elada. Ringkonnakohus leiab, et VG poolt pooltele EVP-de andmist saab käsitleda kinkelepinguna tsiviilkoodeksi (TsK) § 259 lg 1 mõistes. TsK § 260 lg 1 sätestas, et kinkeleping summaga üle viiekümne krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Kuna notariaalses vormis kinkelepingut sõlmitud ei ole, on selline kinkeleping tühine. Samas ei ole pooled EVP-sid VGle tagastanud ning need on jäänud ühisvara hulka. Seega leiab ringkonnakohus, et maakohus on lõppkokkuvõttes arvestanud põhjendatult VG antud EVP-sid poolte vahel võrdselt (5490/2=2745). Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et pooltel ei ole ühist kohustust VG ees EVP-kroonide tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib ringkonnakohtu hinnangul osade võrdsusest kõrvalekaldumisel arvestada, et Xxxxxxxxx xxx-x korterisse panustas kostja 5400+2745= 8145 EVP-d ja hageja 900+2745=3645 EVP-d, mis vastab üldjoontes maakohtu poolt
kindlaks määratud proportsioonile (30 % hagejale, 70 % kostjale). Arvestades, et pärast Xxxxxxxxx xxx-x korteri müüki panustasid pooled Xxxxxxxxx tn xx-xx korteri ostmiseks ühiselt täiendavalt 1000 USA dollarit, siis ei muuda see ühisvara osade võrdusest kõrvalekaldumise proportsioone. Kuna Xxxxxxxxx tn xx-xx korteriomandi väärtuse üle summas 74 000 eurot puudub vaidlus, on maakohus leidnud õigesti, et kostja peab enamsaadud ühisvara eest maksma hagejale hüvitise summas 22 200 eurot.
39.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis, et hageja peab hüvitama kostjale Xxxxxxxxx tn xx-xx korteriomandi majandamisega seotud kulud perioodi 01.06.2006-31.12.2014 eest. Hageja on palunud jätta nõude tervikuna rahuldamata. Maakohus tuvastas, et perioodil 01.06.2006-31.12.2014 on kostja tasunud KÜ-le Xxxxxx 25 ja AS-ile Tallinna Küte osutatud ja vahendatud teenuste eest kokku 14 233,56 eurot, millest tasu vee ja kanalisatsiooni eest moodustab 2955,06 eurot. Maakohus leidis, et PKS § 29 lg 4 tulenevalt võib kostjal olla nõue hageja vastu tulenevalt sellest, et kostja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulusid ja hageja solidaarvõlgnikuna on kohustatud kostjale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist hagejale langeva solidaarkohustuse eest. Maakohus leidis, et kuna üldteadaolevalt arvestatakse reaalse tarbimise järgi korteriühistute poolt kulusid üksnes vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, on poolte solidaarkohustus korteriühistu ja teenusepakkujate ees 11 268,50 eurot ja hageja on VÕS § 69 lg 2 alusel kohustatud hüvitama kostjale vastavalt tema proportsioonile 3380,55 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult kostja nõude sellises ulatuses rahuldanud.
40.Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud ebaõigesti, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 149 sätestatud seadusest tulenevatele nõuetele kohaldatav 10 aastane aegumistähtaeg. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et korteriühistu ees kantavate majandamiskulude puhul on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mistõttu kohaldub aegumisele TsÜS §-s 154 sätestatud aegumistähtaeg (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1174-11, p 11). TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
41.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja poolt esitatud KÜ Xxxxxx xx tõenditest ei nähtu, milliste kulude eest ning millises suuruses on kostja igakuiselt arveid tasunud. Kostja on esitanud tõenditena KÜ Xxxxxx 25 poolt väljastatud arved, millelt nähtub kantud kulude koosseis ja suurus üksnes perioodi 01.12.2012-31.10.2013 kohta. Arvetelt nähtub, et see on esitatud hoolduskulude, remondikulude, prügiveo, üldelektri, vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise, sooja vee tsirkulatsiooni, kütte, vee hälve, otsekorralduse teenuse ja elamukindlustuse eest (I kd lk 83-88). Kuna korteriomand oli vaidlusalusel perioodil kostja ainukasutuses, leiab kolleegium, et hageja ei pea kandma eluruumi kasutamisega seotud kulusid. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud arvetes väljatoodud kuludest peab hageja kandma hoolduskulud (21,24 eurot kuus), remondikulud (29,41 eurot kuus) ning elamukindlustusega seotud kulud (0,82 eurot kuus). Kuna korteris elas kostja, kes tarbis sellel perioodil korteriühistu ja AS Tallinna Küte poolt pakutud teenuseid, ei ole põhjendatud hagejalt muude kulude osaline väljamõistmine. Eeltoodust tulenevalt on
kolleegiumi arvates kostja nõue tõendatud ja põhjendatud üksnes perioodil 01.12.201231.10.2013 kantud hooldus-ja remondikulude ning elamukindlustuse kulude osas summas 566,17 eurot, millest hageja peab hüvitama vastavalt 30%, s.o 169,85 eurot. Kuna käesoleval juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS §-s 154 sätestatud aegumistähtaeg ning kostja esitas vastuhagi 10.12.2013, ei ole kostja nõue perioodil 01.12.2012-31.10.2013 kantud kulude osas aegunud.
42.Ringkonnakohus leiab, et hageja on põhjendatult viidanud sellele, et maakohus on jätnud seisukoha võtmata hageja kasutuseeliste hüvitamise nõude kohta. 30.06.2014 ja 22.10.2015 vastustes vastuhagile on hageja teatanud, et nõuab kostjalt hüvitist kasutuseelise eest alates hagiavalduse esitamisest 17.06.2013 summas 200 eurot kuus. Hageja on palunud kohtulahendi tegemisel sellega arvestada ja tasaarvestada hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks kostja nõudega. Ringkonnakohus märgib, et tasaarvestatava nõude olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama pool, kes soovib tasaarvestusele tugineda. Hageja ei ole esitanud tõendeid kasutuseelise väärtuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kasutuseelise väljamõistmiseks on tõendamata. Seega puudub alus selle nõude korteriomandi majandamiskulude nõudega tasaarvestamiseks.
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et poolte abielusuhted lõppesid xxxx. a juunis, kuna kostja ei ole vastavat väidet tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et poolte abielu lahutati xx.xx.xxxx (I kd lk 9), seega saab poolte abielusuhted lugeda kõige hiljemalt lõppenuks alates xx.xx.xxxx. Kuna vaidlusalune korter omandati 06.05.1998 ning poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand kuulub ühisvara hulka, ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust, kas poolte abielusuhted loetakse lõppenuks xxxx.a juunist või alates xx.xx.xxxx lahutamisest.
44.Ülaltoodust tulenevalt on kostjal kohustus hüvitada hagejale enamsaadud ühisvara eest 22 200 eurot ning hagejal on kohustus hüvitada kostjale korteriomandi Xxxxxxxx xx-xx majandamiskulud summas 169,85 eurot. Seega kuulub poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 22 030,15 eurot (22 200-169,85). Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 18 819,45 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis summas 3210,70 eurot (22 030,15-18 819,45). Menetluskulude jaotus
45.Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Arvestades, et hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kuna tegemist on vaidlusega hagilises perekonnaasjas, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.