M L'e hagi H L'e vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
2 115 eurot Hageja M L, isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja L V, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli, Advokaadibüroo Laus ja Partnerid Kostja H L, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja Marilin Palts, Juss Õigusabi OÜ
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
08.05.2017.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt H L’elt elatis hageja M L’e ülalpidamiseks alates 01.03.2017 kuni hageja Markus Lilles’e täisealiseks saamiseni *.a. 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras.
3.Saata otsus menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 432 eurot ja kostja kanda jäävad menetluskulud summas 350 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue
1.22.02.2017 esitas hageja M L kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja H L vastu igakuise elatise nõudes. Kostja esitas vastuväite motiivil, et elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises. 08.03.2017.a esitas hageja maakohtule hagiavalduse kostja vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes, mida hageja täpsustas 14.03.2017. a. Hagiavaldusega palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatisena alates 2017 märtsist kuni hageja täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja igakuise elatise maksmise kuul kehtiva 1⁄2 kuupalga alammäära suuruses (aastal 2017 235.- eurot kuus) iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja palub tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohustuse täitmise kuupäeva palub hageja kindlaksmäärata 10. kuupäeval seepärast, et oluline on elatise laekumise regulaarsus ning see teeb vajadusel kohtutäituri jaoks otsuse täitmise hõlpsamini kontrollitavaks.
3.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab esitatud hagi elatise suuruse osas. Hageja ja kostja elasid koos kuni 17. märtsini 2017 ja selle ajani pidas kostja hagejat vahetult üleval. Kostja tunnistab elatise nõuet alates 17.03.2017. Kostja on nõus tasuma hagejale igakuist elatist 17. kuupäevaks. Kostja palub arvestada, et tal on kaks korda kuus palgapäevad. Palgapäevad on 01. kuupäeval ja 15. kuupäeval. Menetluskulu palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on seisukohal, et hageja on põhjustanud talle tarbetut kohtuskäimist. Kohtuotsuse põhjendused
5.Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust väljamõistetava elatise suuruse osas. Kostja on nõus tasuma elatist hageja poolt nõutud määras so Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 märgitud 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, mis käesoleval ajal on 235 eurot kuus. Hagis esitatud nõude kohaselt palub hageja elatise välja mõista alates märtsist 2017 /tl 30, 38/. Kuna kostja on selles osas hagi õigeks võtnud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.03.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni *.a. 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
6.Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud elatise maksma iga kuu 10. kuupäevaks, mida taotleb hageja või 17. kuupäevaks, mida taotleb kostja. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist
makstakse iga kalendrikuu eest ette. Nimetatud säte tähendab, et elatis järgnevaks kalendrikuuks tuleb tasuda hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegelikult ei ole hageja jaoks määrava tähtsusega kummal kuupäeval kostja elatise tasub, sest eelneval kuul tasutud elatist kasutatakse hageja ülalpidamiseks vastavalt sihtotstarbele alles järgmisel kalendrikuul.
7.Hageja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et ta saab palka iga kuu 05. kuupäeval. Kuu teisel poolel saab ta autokompensatsiooni, millest osa kasutab hagejale söögi ja riiete ostmiseks. Igakuised püsikulutused, mis tuleb hageja ülalpidamiseks teha on trenn summas 10 eurot, mis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks ja telefoni eest tasumine, mille täpset kuupäeva hageja esindaja selgitada ei osanud, kuid see on kuu teisel poolel /tl 126/. Vastavalt PKS § 96 on hageja ülalpidamiskohustus lisaks kostjale ka tema teisel vanemal – hageja seadusliku esindajal L V’l. Kuna kostja ei ela hagejaga koos, siis tulenevalt PKS § 100 lg 2 ja 4 tuleb tal elatis tasuda kalendrikuu eest ette. L V, kes elab hagejaga koos, saab kasutada saadavat töötasu, mille laekumise tähtaeg on iga kuu 05. kuupäev, jooksva kuu kulutuste katteks. Kuna kostja tasub elatise iga kuu eest ette, siis on hageja ülalpidamiseks võimalik kasutada iga kuu esimesest kuupäevast kostja poolt makstavat elatist ning alates 05. kuupäevast veel lisaks hageja esindaja poolt ülalpidamiseks antavaid vahendeid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks on olemas täies ulatuses vanemate poolt antavad rahalised vahendid hageja ülalpidamiseks. PKS § 100 lg 2 järgi on L V kohustuseks kasutada elatist lapse huvides. Kohus on seisukohal, et iga vastutustundlik vanem kasutab mõistlikult ja arvestavalt lapse ülalpidamiseks olemasolevaid rahalisi vahendeid nii, et lapse vajadused on kaetud kogu kuu ulatuses.
8.Kuna elatis tasutakse kalendrikuu eest ette, siis hindab kohus, kas hageja taotlus määrata otsuse täitmine kindlaks nii, et igakuist elatist makstakse iga kuu 10. kuupäevaks on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et ainuke rahaline kohustus, mis tuleb kindlaks kuupäevaks tasuda on hageja treeningute eest makstav raha. Hageja seaduslikul esindajal on vanemana kohustus kasutada lapse ülalpidamiseks vajaminevaid vahendeid lähtuvalt lapse huvidest. Lapsega koos elav vanem peab olema võimeline majandama nii, et raha jätkuks lapse vajaduste rahuldamiseks terve kuu ulatuses, milles vanemad lapsele ülalpidamist annavad. Hageja seadusliku esindaja sissetulek laekub kord kuus 05. kuupäeval. Kostja palk laekub kahes osas. Iga kuu 01. kuupäeval ja 15. kuupäeval /tl 122/. Eeltoodust tuleneb, et hageja esindaja saab kogu sissetuleku kätte 05. kuupäeval, kostja aga mitte. Kohus ei arvesta autokompensatsiooni, sest nimetatud rahalised vahendid ei ole ette nähtud hageja ülalpidamiseks, vaid kompenseerimaks hageja seadusliku esindaja kulutusi tööülesannete täitmisel.
9.Kostja on selgitanud, et 01. kuupäeval laekuvast palgast tasub ta kohustusi võlausaldajatele, mis on seotud eluaseme laenuga, autoliisingu ja kaskokindlustusega. 15. kuupäeval laekuvast palgaosast tasub kostja elatist. PKS § 100 lg 4 tulenevalt tasub kostja elatist ette. Arvestades kostja kohustusi teiste võlausaldajate ees ning PKS § 100 lg 4 sätestatut, ei ole kohtu hinnangul hageja jaoks oluline, kummal kuupäeval raha laekub, sest hageja seadusliku esindaja kohustus on hoolitseda selle eest, et elatist kasutatakse lähtuvalt lapse huvidest. Asjaolu, et tegelikult soovib hageja seaduslik esindaja kasutada elatist jooksva kuu kulutuste katteks, ei ole aluseks, et kohustada kostjat tasuma elatist iga kuu 10. kuupäevaks. Kostjal on kohustus tasuda elatist seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et selle vastab L V kohustus kasutada elatist vastavalt seadusele, arvestades PKS § 100 lg 4 sätteid.
Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmine nii, et elatist tasutakse igakuiselt 10. kuupäevaks. Puudub vajadus kindlaks määrata, millisel kuupäeval kostja peab oma kohustust täitma. Seaduse mõtte kohaselt peab olema elatis makstud hiljemalt eelneva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Käesolevas menetluses on kogu vaidlus selles, milliseks kuupäevaks peaks kostja oma kohustuse täitma. Kohus on seisukohal, et puudub alus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määrata täitmine iga kuu 17. kuupäeval, kuna see rikuks kostja seadusest tulenevat õigust. Kostja kohustus on tasuda elatis kalendrikuu eest ette. Kohus on juba märkinud, et see tähendab elatise tasumist hiljemalt eelneva kalendrikuu viimaseks päevaks. Määrates elatise tasumise 17. kuupäevaks, kitsendaks kohus kostja õigust tasuda elatist vastavalt PKS § 100 lg-le 4, mis ei ole seadusega kooskõlas.
10.Hageja viited asjaolule, et kohtutäituril oleks otsuse täitmine hõlpsamini kontrollitav, kui on kindlaks määratud täitmise kuupäev iga kuu 10. kuupäev, ei ole asjakohased. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on vabatahtlikult täinud elatise maksmise kohustust alates ajast, mil ta hagejaga koos ei ela /tl 120/. Ka kohtutäitur, kui otsus esitatakse täitmiseks kohtutäiturile, saab juhinduda vaid kohtulahendist ja seaduses sätestatust.
11.Hageja on palunud tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Ühtegi põhjendust, miks otsus tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks hagiavaldusest ei selgu. Samuti ei ole hageja kohtuistungil selgitanud, mis on taotluse esitamise aluseks olnud asjaolud. TsMS § 467 sätestab viivitamatu täitmise ning TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja ei ole toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mis annaks kohtul aluse kohaldada TsMS § 468 lg 3 sätteid. Kostja poolt elatise tasumine tõendab, et kostja on täitnud kohustust vabatahtlikult /tl 120/. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata haeja taotluse tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
12.Kohus nõustub hagejaga, et hagihind on 2 115 eurot vastavalt TsMS § 129 lg-le 2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus rahuldab küll elatise väljamõistmise nõude, kuid tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatist. Maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, kuna ta elas maksekäsu kiirmenetluse toimumise ajal hagejaga koos ning võttis vahetult osa hageja ülalpidamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24.01.2017 /tl 3-5/. Kostja esitas vastuväite 06.02.2017 /tl 10-13/. Kostja esitas kohtule tõendi, mis kinnitab, et kostja elas koos hagejaga kuni 17.03.2017 /tl 59/ ning pärast hageja väljakolimist hageja ja kostja kodust, on kostja tasunud elatist vabatahtlikult. Seega ei ole kostja andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kohus jätab hageja nõude otsuse täitmise viisi ja
viivitamatu täitmise osas rahuldamata, siis on kohus rahuldanud hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad tema põhjendatud ja vajalikud menetluskulud lepingulise esindaja tasuna 3 tunni ulatuses summas 360 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 432 eurot. Kohus arvestab nimetatud aja sisse nii kliendiga nõupidamise kui ka hagi koostamise ning ettevalmistuse kohtuistungiks. Kostja menetluskuludest peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulusid kohtuistungil osalemise eest 1,5 tunni ulatuses ning vastuse koostamise eest 2 tunni ulatuses. Kokku tasu 350 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.