1.2.Mõista kostjalt V.A. ́ult hageja K-E.Õ. ́e kasuks välja elatis kokku summas 1091,50 € (üks tuhat üheksakümmend üks eurot ja 50 senti), s.o perioodil 11.07.2016.a. kuni 11.01.2017.a. summas 614,55 eurot ja perioodil 12.01.2017.a. kuni 26.05.2017.a. summas 476,95 eurot.
1.3.Mõista kostjalt V.A. ́ult hageja K-E.Õ. ́e kasuks välja elatis alates 27.05.2017.a. 129,25 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 25 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 55% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni K-E.Õ. ́e täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxx.a.
1.4.Mõista kostjalt V.A. ́ult hageja O.V.Õ. ́e kasuks välja elatis kokku summas 1091,50 €
2-17-625
(üks tuhat üheksakümmend üks eurot ja 50 senti), s.o perioodil 11.07.2016.a. kuni 11.01.2017.a. summas 614,55 eurot ja perioodil 12.01.2017.a. kuni 26.05.2017.a. summas 476,95 eurot.
1.5.Mõista kostjalt V.A. ́ult hageja O.V.Õ. ́e kasuks välja elatis alates 27.05.2017.a. 129,25 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 25 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 55% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni O.V.Õ. ́e täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxx.a.
2.Hagejatele K-E.Õ. ́ele ja O.V.Õ. ́ele makstav elatis tuleb kostjal V.A. ́ul kanda hageja seadusliku esindaja T.Õ.e arveldusarvele iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
3.Jätta rahuldamata kostja V.A.u avaldus laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja V.A.ule ainuhooldusõiguse üleandmiseks.
4.Rahuldada osaliselt T.Õ.e avaldus laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Lõpetada osaliselt T.Õ. ́e ja V.A. ́u ühine hooldusõigus alaealiste laste K-E.Õ. ja O.V.Õ. suhtes ning anda T.Õ. ́ele üle otsustusõigus K-E.Õ. ́e ja O.V.Õ. ́e viibimiskohaga ja haridusega seotud valikute osas.
5.Määrata kindlaks ema V.A. ning laste K-E.Õ. ́e ja O.V.Õ. ́e vaheline suhtluskord järgmiselt:
5.1.esimesed kaks kuud pärast kohtuotsuse jõustumist toimub kohtumine kuu esimesel ja viimasel täisnädala reedel Ridala Vallavalitsuse ruumides ajavahemikul 13.00 kuni 17.00, mis lepitakse vallavalitsuse esindaja vahendusel täpsemalt kokku laste ema ja isa vahel.
5.2.laste ema V.A. kohtub lastega pärast resolutsiooni p-s 5.1. nimetatud tähtaja möödumist ilma laste isa juuresolekuta kaks nädalavahetust kuus, s.o iga kuu esimese ja viimase täisnäda nädalavahetusel. Laste ema võtab reede õhtul kell 19.00 lapsed enda juurde ja veedab koos lastega aega kuni pühapäevani, tuues lapsed tagasi isa juurde kell 16.00;
5.3.koolivaheaegadel veedavad lapsed pool ajast emaga ja pool ajast isaga. Emadepäeva veedavad lapsed igal aastal emaga ja isadepäeva igal aasta isaga;
5.4.laste emal on võimalik ilma mistahes takistusteta osaleda laste sünnipäevadel;
5.5.laste isa T.Õ. ei tee takistusi, kui laste ema soovib lastega välisriiki reisida. Vastavatest plaanidest teavitab laste ema V.A. laste isa ette vähemalt 3 nädalat (s.o 21 kalendripäeva);
5.6.laste isa hoidub tegevusest, mis kahjustab laste suhet V.A.uga või raskendab laste kasvatamist ajal, mil lapsed viibivad koos ühe vanemaga, on neil võimalik teise vanemaga suhelda mistahes suhtlusvahendeid kasutades, sh telefon, arvuti, tahvelarvuti jne.
6.Käesolev kohtuotsus toimetada kohtumenetluse pooltele T.Õ.ele, V.A.ule ja nende esindajatele, laste esindajale V. Krinalile ning eestkosteasutustele Ridala Vallavalitsusele ja Tallinna LV Kristiine Linnaosa Valitsusele kätte ning jõustunult Lääne Maavalitsusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
2-17-625
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.1.K-E.Õ. ja O.V.Õ. esitasid 12.01.2017.a (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse V.A.u vastu tagasiulatuva ja igakuise elatise nõudes. Hagiavalduse elavad K-E.’u ja O.V.’i ühist hooldusõigust omavad vanemad T.Õ. ja V.A. alaliselt lahus ning V.A. ei osale aktiivselt K-E.’u ja O.V.’i kasvatamises ega ülalpidamises, tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks ülalpidamiseks välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 11.07.2016.a kuni 11.01.2017.a (kokku 1525 eurot lapse kohta) ning igakuine elatis alates 12.01.2017.a summas 235 eurot, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta.
1.1.1.Hagejate ema V.A. lahkus 11.07.2016.a laste elukohast ning ei ela enam koos lastega. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust ega toeta majanduslikult alates 11.07.2016.a, mil kostja hageja ja kostja ühisest majapidamisest lahkus. Seni ei ole kostja maksnud lastele elatist mitte ühelgi korral. Hagejate ülalpidamiskuludesse on tema seadusjärgne esindaja arvestanud tavapärased kulud, sealhulgas lapse toidule, tervisele, riietele, jalanõudele, hügieenile, meditsiinile ja lapse eluasemekulude osale kuuluvad summad. Võttes arvesse kostja majanduslikku olukorda, mis ei ole Hagejale käesoleval hetkel teada, soovivad Hagejad käesolevas menetlusstaadiumis Kostjalt üksnes elatisraha miinimumi väljamõistmist. Pärast T.Õ.e poolt antud käsku kodust lahkuda, on laste ema asunud elama Tallinnasse, kus nüüdseks on tal kindel elukoht ning võimalus pakkuda oma lastele K-E.Õ.ele ja O.V.Õ.ele kõike, mille järele lastel vajadus peaks tekkima.
1.1.2.Hageja seaduslik esindaja on 17.02.2017.a. esitanud seisukoha vastuseks kostja esitatud vastuväidetele, et hagejad ei ela hagis nimetatud nõudeperioodi algusest enam koos kostjaga ning et kostja ei ole mistahes viisil osalenud ka Hagejate kasvatamiseks ega ka ülalpidamises. Juhul kui kohus kostja avaldust hagejate hooldusõiguse küsimuses ei rahulda, on hagi põhjendatud ka edasiulatuva elatise nõudes.
1.2.Hagejate seaduslik esindaja on 17.02.2017.a. esitanud kohtule avalduse, mille järgi palub lõpetada T.Õ. ja V.A. ühine hooldusõigus K-E.Õ. ja O.V.Õ. suhtes ja anda T.Õ.’ele üle laste eluja viibimiskohaga ja haridusega seotud küsimustes ainuotsustusõiguse andmiseks.
1.2.1.Avalduse kohaselt T.Õ. ei ole V.A. ́ut tema laste elust n.ö. välja lõiganud, seda on teinud V.A. ise, lahkudes poolte ja nende laste ühisest elukohast 11.07.2016 oma lastele mistahes selgitusi jagamata. V.A. selgitus, mille kohaselt ei saanud ta oma lastele kodust lahkumist selgitada, on otsitud, kuivõrd laste viibimine 2 kilomeetri kaugusel kodust kalastamas ei tohiks oma lastele selgitusi jagada soovivale vanemale olla takistuseks. T.Õ. ei ole lastele teinud takistusi oma emaga suhelda. V.A. ei ole ise enne kohtumenetlust teinud katseid oma lastega suhelda, välja arvatud ühel korral, s.o. 07.01.2017, mil V.A. helistas T.Õ.ele sooviga lastega rääkida ja mil lapsed ise ei soovinud oma emaga suhelda. Sellele eelnevalt on V.A. T.Õ.e poole seoses lastega pöördunud ühel korral, s.o. 20.09.2016, teatades 2 päeva ette, et soovib lapsed nädalavahetuseks enda juurde võtta. Kuivõrd T.Õ.el olid nimetatud nädalavahetuseks lastega plaanid tehtud, ta sellest keeldus. Tähelepanuväärselt ei ole V.A. pärast kodust lahkumist pidanud vajalikuks lastega isegi mitte nende sünnipäevadel ühendust võtta, rääkimata sünnipäeva kingituste tegemisest. T.Õ. kinnitab resoluutselt, et ei ole kunagi olnud vägivaldne ei poolte ühiste laste ega ka V.A. tütre suhtes ning tema ja tema laste kodus ei valitse mistahes nn terrori ega hirmuõhkonda. Psühholoogi kuures käis T.Õ. lastega põhjusel, et lapsed olid ema kodust lahkumisega seoses äärmiselt häiritud (eriti K-E.), kuivõrd V.A. kodust kodust lahkumisele eelnesid pidevalt tema poolsed ähvardused, et kui lapsed hästi ei käitu, läheb ema kodust minema. Nii süüdistaski K-E. ennast ema lahkumises ja vajas sellega seoses psühholoogi abi. Tõendina on asjakohatu ja väärtusetu V.A.u poolt kohtule esitatud väidetavalt V.P. ́i kirjalik selgitus, mis on saadetud V.A.u enda e-postilt.
2-17-625
Seoses V.A.u lahkumsiega oma laste juurest, ei ole laste elukorralduses märkimisväärseid muudatusi toimunud, kuivõrd T.Õ. on teinud muudatusi oma tööelus, mis võimaldab tal rohkem viibida ka kodus ning samal ajal jagab T.Õ. koduseid kohustusi ja kohustusi laste eest hoolitsemisel ka oma ema ja laste vanaemaga. Erinevalt V.A. ́ust on T.Õ. seisukohal, et V.A. ei ole võimeline oma laste eest majanduslikult hoolt kandma. T.Õ.ele teda olevalt puudub V.A. ́ul nii töökoht, kindel elukoht kui ka sissetulek. T.Õ. ́e hinnagul ei ole V.A. suuteline oma laste eest hoolt kandma ka seoses selleks vajalike isikuomaduste nagu elementaarse vastutustunde, iseseisvuse ja tulevikutunnetuse puudumisega ning empaatiavõime puudulikkusega. Pärast viimast kodust lahkumist möödunud aasta 11. juulil ei ole V.A. näidanud ülesse sisulist huvi oma poegade kasvatamise ega käekäigu vastu. V.A. peamiseks prioriteediks oli T.Õ.ega sõlmitud abielu lahutamine (tähelepanuväärselt esitati hagi selleks juba järgmisel päeval pärast kodust lahkumist) ning oma uue elu alustamine oma järjekordse meestuttava ja uue elukaaslasega.
1.2.2.20.03.2017.a. ja 05.05.2017.a. on hagejate seaduslike esindaja täpsustanud enda seisukohti, mille järgi ei tingi mitte ainuüksi T.Õ. majandusliku olukorra stabiilsus, vaid laste senine ja harjumuspärane elukorraldus, laste enda arvamus ja ka laste hingelise lähenduse puudumine V.A. ́uga ja ka V.A. isikuomadused, mis ei võimalda tal üksinda laste eest hoolt kanda. Niisamuti on oluline nimetada asjaolule, et V.A. ei olnud enne käesolevat kohtumenetlust märkimisväärselt pika ajavahemiku vältel oma laste vastu sisulist huvi ülesse näidanud, rääkimata faktilisest hooldusõiguse teostamisest. T.Õ. teatab, et ta ei oma põhimõttelisi vastuväiteid V.A. poolt välja käidud suhtluskorrale ja selline suhtluskord on perspektiivselt mõistlik. Samas on T.Õ. seisukohal, et enne sellekohase suhtluskorra rakendamise kaalumist ja rakendamist tuleb tulemuslikult läbida kohtu poolt määratud psühholoogiline nõustamine KOSTJA VASTUS ja AVALDUS ÜHISE HOOLDUSÕIGUSE LÕPETAMISEKS
2.1.Kostja V.A. esitas 27.01.2017.a. vastuse hagiavaldusele, millega ta ei nõustunud hagiga ja ka avalduse kostja V.A. kohtule avalduse T.Õ.e ja V.A.u ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste KE.Õ.e ja O.V.Õ.e suhtes ja V.A.ule ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Avalduse kohaselt on laste isa T.Õ. on vägivaldse natuuriga inimene, kelle manipuleeriv käitumine võib jätta temast küll toreda pereisa mulje, kuid paraku see nii ei ole. Seoses T.Õ.e vägivallatsemisega nii enda, oma poegade (hagejad) kui tütre (V.P.) kallal, pöördus V.A. (laste ema) korduvalt psühholoogi ning perenõustaja K.K. poole ajal, mil V.A. veel laste isaga koos elas. Perenõustamine ega selgituste andmine tulemust ei andnud. T.Õ. oma käitumist ei parandanud, pigem muutus see ainult hullemaks. Seejuures on märkimisväärne ka asjaolu, et laste isa sisuliselt tõstis V.A.’u ja viimase teismeeas tütre V.P.’i kodust välja. Pärast kodust lahkumist ei ole laste isa võimaldanud laste emal K-E.Õ.ega ja O.V.Õ.ega suhelda. Kui laste ema T.Õ.ele helistab, ei räägi laste isa emaga ühtegi sõna ning katkestab kõne. Lastel endal telefone ei ole, kuhu emal oleks võimalik helistada. Laste eraldamine isast on möödapääsmatu, kuna laste isa T.Õ. ei suuda tagada lastele turvalist elukeskkonda. See avaldub mh selles, et ajal, mil laste isa on kodus (s.o nädalavahetuseti), on ta oma poegade suhtes vägivaldne ning põhjendamatult karm ja keelab lastel oma emaga suhelda, kahjustades sellega oluliselt laste suhet teise vanemaga. Seda, et T.Õ. laste eest ka tegelikult hoolitseks, ei ole kostja kunagi täheldanud. Laste ema kinnitab, et on nii vaimselt kui majanduslikult valmis lapsi ülal pidama, nende eest hoolitsema ning seadma lapsi puudutavates küsimustes esikohale just laste huvid. Kostja V.A. leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna elatise nõudmiseks puudub alus. Kostja kui laste ema taotleb, et lapsed K-E.Õ. ja O.V.Õ. asuksid elama ema juurde, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Laste isa ei suuda pakkuda lastele turvalist ja laste heaolu arvestavat elukeskkonda, samas kui laste ema on seda alati lastele pakkunud ning soovib seda teha ka edaspidi.
2-17-625
2.2.02.03.2017.a. on kostja esitanud seisukohad, mille järgi elavad lapsed isa hirmu all, mistõttu on mõistetav, et lapsed on ametnikele selliseid ütlusi andnud. Käesoleval juhul ei esine aga ühtegi põhjust, miks lapsed tuleks oma emast lahutada. T.Õ. on öelnud, et V.A. lahkus vabatahtlikult oma kodust ega soovinud lastele selles osas mistahes selgitusi jagada. Selline väide ei vasta tõele. Olukorras, kus laste emal oleks olnud valikuvõimalus, oleks laste ema lahkunud T.Õ.e juurest koos lastega, nagu ta oli varem korduvalt üritanud. Laste ema püüdis kohe pärast kodust välja viskamist lastega kontakti saada. Laste ema helistas laste isale korduvalt, avaldades soovi lastega rääkida. Paraku T.Õ. seda ei lubanud. Seoses väitega, et V.A. on avaldanud soovi lastega suhelda alles 07.01.2017, esitab laste ema kohtule ekirjavahetuse laste isaga, kust nähtub, et lisaks telefonikõnedele proovis V.A. lastega suhelda ja laste isaga vastavale kokkuleppele jõuda ka e-kirja teel (vt e-kirju, lisa nr 1). Paraku laste isa seda ei võimaldanud.
2.3.Pärast eelistungit on 24.04.2017.a. kostja esitanud täiendavad seisukohad. Laste ema on 10.04.2017 toimunud istungil kohtule selgitanud, et kohtu poolt määratud kord, mille järgi pidid lapsed ja ema vähemalt 8 korda psühholoogi juures kohtuma, et neil oleks võimalik tekkinud erimeelsustest üle saada, ei toimi. 24.04.2017 seisuga on olnud üksnes üks eesmärgipärane kohtumine, kus lapsed said emaga koos olla ilma isa juuresolekuta. Telefoni teel ei ole olnud võimalik laste emal lastega suhelda. 2017. aasta jaanuarikuus laste ema sissetuleku suuruseks 506,05 eurot (s.o kanded Eesti Töötukassalt, Sotsiaalkindlustusametilt, Rahandusministeeriumilt). Omalt poolt on maksnud kostja elatisena T.Õ.ele 100 eurot (vt 08.01.2017). 2017. aasta veebruarikuus on kostja arvelduskontole laekunud sissetulekutena Sotsiaalkindlustusametilt V. sotsiaaltoetus 80,55 eurot ja peretoetus summas 50 eurot. Samuti on kostja saanud toetust töötukassalt summas 136,08 eurot ning omalt poolt on lapse emale tasunud elatist ka V.P.’i isa K.P. summas 230 eurot. Kostja sissetulekuna saab aga 2017. aasta veebruarikuus arvestada üksnes 186,08 eurot (s.o töötutoetus ja peretoetus). 2017. aasta märtsikuus on kostjale laekunud Sotsiaalkindlustusameti poolsed toetused – sotsiaaltoetus V.P.’ile summas 51,97 eurot ja peretoetus summas 50 eurot. Samuti on makstud kostjale töötutoetust summas 116,64 eurot. Lisaks on oma kanded teinud ka K.P.. Laste ema sissetulekuna saab arvestada 2017. aasta märtsikuus aga üksnes 166,64 eurot (s.o peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt ja töötutoetus Eesti Töötukassalt). Niisiis on kostja 6 kuu keskmise sissetuleku suuruseks ca 305,50 eurot. Siiani on kostja tasunud elatist summas 100 eurot. Selleks andis laste emale võimaluse peretoetuse saamine summas 200 eurot. Nüüd on laste ema poolt saadava peretoetuse summas 50 eurot, mis on muutnud 100 euro tasumisegi keeruliseks. Küll aga kinnitab kostja, et summas 100-150 eurot oleks kostjal võimalik ka edaspidi elatist tasuda. Laste esindaja arvamus
3.RÕA korras lastele määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal on 15.02.2017.a., 01.03.2017.a. ja 05.05.2017.a. esitanud arvamused, mille järgi V.A.u poolt kohtule esitatud avaldus ei lähtu laste huvidest ning on põhjendamatu ja tuleks jätta rahuldamata. Pigem tuleks vanematel omavahel kokku leppida lastega suhtluskord, arvestades ka poiste soove. Lapsed on kogu aeg hästi hoolitsetud ja koolis läheb neil hästi. Seda kinnitas ka Ridala põhikooli direktor ja klassijuhataja. Koolis käivad lapsed koolibussiga, pärast õppetunde käivad veel kooli huviringides. Samuti osalevad poisid Asuküla seltsimaja noorsootöö tegevustes. Seega igati tublid ja aktiivsed poisid. Nädalavahetuseti veedetakse aega koos isaga, käiakse ujumas, Kuutsemäel suusatamas. Oluline on, et lastel on koos isaga tegutsemisel ühised hobid. Samuti meeldib poistele suhelda ja koos aega veeta onude ja nende laste seltsis kes elavad Läänemaal. Isaga saavad lapsed hästi läbi ja räägivad isaga ka oma probleemidest ja muredest. Laste isa ei ole selle vastu, et poisid suhtleksid emaga, kuid selleks tuleb kindlaks määrata suhtluskord. Poisid avaldasid esindajale arvamust, et nad ei lähe nad elama ema juurde Tallinna. Nad ei soovi ema isegi külastada. Ema väited, et lastel on isaga halb ja nad elavad isa vaimse terrori all, ei vasta tõele. Laste ema elab Tallinnas uue abikaasaga A.A.uga tolle korteris, neil on sündimas uus laps.
2-17-625
Poisid on harjunud oma igapäevaeluga, koduga, koduhooviga, kus saab liikuda ja mängida, kooliga ja huviringidega. Leian, et seda väljakujunenud olukorda ja poistele harjumuspärast elukorraldust ei tohiks mingil juhul muuta ega lõhkuda. Laste ema peaks lähtuma siiski eelkõige laste heaolust ega peaks häirima praeguseks väljakujunenud perekondlikku elu. Jääb mulje, et poiste ema avaldus on tingitud sellest, et kohtusse on esitatud hagiavaldus elatisraha saamiseks poiste emalt. Laste ema ei käitu lähtuvalt alaealiste huvidest, vaid soovist mitte tasuda elatisraha. Ta ei ole tasunud laste kasvatamiseks elatisraha ega isa juures elavaid poisse muul viisil toetanud. Laste emale V.A.ule ei tohiks kohe kindlasti anda laste elu- ning viibimiskoha ainuotsustusõigust, kuna see muudaks oluliselt laste igapäevaelu harjumusi, keskkonda ja suhteid. Ka T.Õ. ei peaks omama ainuhooldusõigust. T.Õ.el võiks olla õigus otsustada poiste elu- ning viibimiskoha üle. Eestkosteasutuste arvamused
4.14.02.2017.a. on Ridala Vallavalitsus (VV) esitanud arvamuse V.A.u avalduse osas, mille järgi V.A.u poolt kohtule esitatud avaldus alaealiste laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse üleandmiseks V.A.ule laste elu- ja viibimiskoha ning haridusega seotud küsimuste üle otsustamise osas ei ole kooskõlas laste huvidega ning ei ole seetõttu põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Laste ema V.A. kolis juulis 2017. koos tütre V.P.iga Tallinna. Peale abielulahutust T.Õ.est abiellus V.A. A.A.uga. Laste ema elab koos abikaasa ja tütre V.P.iga abikaasale kuuluvas kolmetoalises korteris Tallinnas. A.A. on ettevõtja. Tütar V.P. õpib Xxxxxxxxxxes ja õppeperioodil elab oma emapoolse vanaema juures. Laste ema kinnitas vestluses, et abikaasa A.A. on nõus laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e elama asumisega nende juurde ning lastele on loodud selleks kõik võimalused. Poiste kasutada jääb eraldi tuba, hakkavad käima Tallinna koolis. V.A. on hetkel tööotsija ning kolme kuu pärast jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele. Kuna V.A. jääb lapsehoolduspuhkusele ja koduseks, saab ta aktiivselt laste kasvatamisega tegeleda. Laste ema ei tee laste isale takistusi lastega kohtumiseks, lubab lapsi isa elukohta ja on nõus läbi rääkima lastega suhtluskorra kinnitamise osas. 28.02.2017.a. on Ridala VV esitanud täiendava seisukoha, mille järgi Ridala VV veendus, et laste ema V.A. ei osale igapäevaselt laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e kasvatamises. Laste isa T.Õ. kasvatab lapsi, hoolitseb nende eest ja korraldab laste igapäeva elu. Seetõttu on põhjendatud T.Õ.ele laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e hooldusõiguse üleandmine isikuhoolduse osas. Kuna varahooldus ei hõlma laste igapäevase elu korraldamist, siis puudub vajadus T.Õ.ele laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e hooldusõiguse üleandmine varahoolduse osas. Ridala VV seisukoht on, et T.Õ.e avaldus alaealiste laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e suhtes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üleandmiseks T.Õ.ele tuleb rahuldada osaliselt ja T.Õ.ele tuleb üle anda alaealiste laste isikuhooldus.
5.22.02.2017.a. on Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsus esitanud seisukoha, mille järgi on linnaosavalitsus seisukohal, et nii V.A.u kui T.Õ.e avaldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Toetame Ridala Vallavalitsuse ja lastele määratud vandeadvokaadi seisukohti mitte anda V.A.ule laste elu- ning viibimiskoha ainuotsustusõigust, kuna see muudaks oluliselt laste igapäevaelu harjumusi, keskkonda ja suhteid. 15.02.2017 külastas lastekaitsetöötaja Katrin Pent laste ema aadressil Xxxxxxxxxx, kus perel on 3-toaline mugavustega korter vastvalminud elamus. Korteri omanik on V.A.u abikaasa A.A., kellega nad abiellusid 13.12.2016. Kodus olid V.A. ja tema abikaasa. Samas korteris elab ka V.A.u vanim laps V.P., kes kodukülastuse ajal seal ei viibinud. V.A. on lapseootel ja sündimata lapse isa on tema praegune abikaasa. Kodu oli sisustatud kaasaegselt ja laste vajadusi arvestades. V.A. näitas lastele, K-E.Õ.ele ja O.V.Õ.ele mõeldud tuba, kus oli täismõõdus narivoodi ja suur kirjutuslaud. A.A.ul lapsi ei ole. Ta ei ole kohtunud abikaasa lastega, kuid kinnitas, et on valmis nendega koos elama ja abikaasat laste kasvatamisel toetama. Vanemate lahuselu on kestnud veidi üle poole aasta ja mõistame, et lahutusega kaasnevad pinged teevad hetkel keeruliseks kompromissi saavutamise laste hooldusõiguse küsimuses. Olemasoleva informatsiooni põhjal on alust arvata, et vanemate lahkuminek on põhjustanud lastele kannatusi ja
2-17-625
emotsionaalse trauma. T.Õ. ütleb, et tema ei ole laste ega V.P.i osas kunagi vägivaldne olnud. Seda, et T.Õ. ei oleks V.A.u peal vägivalda kasutanud, T.Õ. kusjuures ei väida. Ometi tekib siis küsimus, et miks on laste ema pöördunud eelduslikult pädevate isikute poole saamaks abi nii endale kui oma lastele. V.A. on seejuures juba 2013. aastast alates otsinud abi nii valla lastekaitsespetsialistilt U.S.’ult, psühholoogilt ja perenõustajalt K.K.lt ja noorema poja klassijuhatajalt. Laste ärakuulamine
6.20.02.2017.a. kuulas kohus ära alaealised lapsed K-E.Õ. ja O-V.Õ.. Lapsed on kohtule avaldanud, et neile meeldib koos isaga T.Õ.ega olla, sest isa tegeleb nendega. Isa võib vahel riielda, kui nad ulakust teinud, kuid isa ei ole kuri. Isa tunneb huvi, kuidas koolis õppimine läheb, samuti veedavad koos vabaaega. Isa ei keela emale helistamist, kuid lapsed ei soovi ise emaga rääkida, sest ema ei räägi nendega arusaadavat juttu. Mõlemad lapsed ütlevad kohtule, et nad on ema peale solvunud, et ta nii kodust ära läks.
MENETLUSE KÄIK
7.13.01.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 27.01.2017.a. esitas kostja V.A. kohtule avalduse T.Õ.e ja V.A.u ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vastuhagi T.Õ.elt hagejate K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e kasuks elatise väljamõistmiseks. 01.02.2017.a. võttis kohus menetlusse V.A. avalduse laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste elu- ja viibimiskoha ning haridusega seotud küsimustes. Kohus keeldus menetlusse võtmast V.A.u esitatud vastuhagi K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e nimel T.Õ.e vastu elatise nõudes. 20.02.2017.a. võttis Pärnu Maakohus T.Õ.e avalduse laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks menetlusse. 27.02.2017.a. on kohus kohustanud alaealiste laste ema V.A. ́ut, isa T.Õ. ́t ning alaealisi lapsi KE.Õ. ́t ja O.V.Õ. ́t osalema psühholoog H-B.L.i vastuvõttudel vähemalt 8 tundi. 11.04.2017.a. toimunud eelistungil jäid pooled enda kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 05.05.2017.a. Kohus kohustas laste ema ja isa läbima psühholoogi nõustamised. 10.05.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
9.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt paluvad mõlemad hagejad K-E.Õ. ja O.V.Õ. kohtul kostjalt V.A.ult välja elatis igakuine elatis summas 235 eurot, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Vastuseks hagiavaldusele kostja V.A. esitanud avalduse laste ühise hooldusõiguse lõpetamiseks selliselt, et laste ainuhooldusõigus jääks laste emale V.A.ule (vt p 2.1.). Hagejate esindaja (laste isa) T.Õ. on samuti esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (vt p 1.2.). Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagejate esindaja T.Õ.e ja kostja V.A.u abielu lõppes 30.09.2016.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega 2-16-10723 ning hiljemalt 11.07.2016.a. asus kostja eraldi elama. Seega
2-17-625
on kostja elatist maksma kohustatud isikuks (PKS § 100 lg 1). Kostja V.A. poolt kohtu esitatud avalduse kohaselt soovib kostja, et talle läheks üle ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskohaga ning haridusega seotud küsimustes. Ülejäänud osas (s.o laste tervis jms olulised küsimused) on kostja nõus ühise hooldusõiguse säilimisega. Kostja avalduse rahuldamise korral tuleks hagi jätta osaliselt, s.o edasiulatuva nõude osas rahuldamata.
9.2.Kostja esitatud avalduse kohaselt on laste isa „vägivaldse natuuriga inimene, kelle manipuleeriv käitumine võib jätta temast küll toreda pereisa mulje.“ Avalduse põhjenduste kohaselt on T.Õ. laste ema kodus välja ajanud nii, et viimane ei saanud lastele asjade käiku selgitada. Tõenditena on kostja esitanud V.P. (kostja tütar) ja perenõustaja K.K. kirjalikud selgitused. K.K. selgituste kohaselt on perel olnud probleeme alates 2013.a. novembrikuust ning kuni 2016.a. on pere käinud psühholoogi vastuvõttudel. Samuti nähtub K.K. selgitusest, et 2013.a. novembris on T.Õ. V.P.it füüsiliselt karistanud, mille järel on pere suunatud psühholoogi vastuvõttudele. V.P. selgitustest nähtub, et T.Õ. käskis kostjal ja V.P.il oma asjad pakkida ja ära minna. V.P. kinnitab, et tal on olnud hirm T.Õ.e ees, sest ta on olnud kodus karm ja närviline. Vastuseks eelnimetatud süüdistustele on T.Õ. 20.02.2017.a. kohtule ärakuulamisel avaldanud, et tema ei ole kellegi suhtes vägivalda kasutanud ning kodust lahkumise soovist on V.A. talle 2016.a. juulis teatanud, kui V.A.ul oli tekkinud soov teise mehega koos Tallinna elama asuda. PKS § 137 lg 1 ja 3 alusel kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kohus leiab, et kostja V.A.u väidetud laste isa kodune terror ja vägivald ei ole kinnitust leidnud. Laste ärakuulamisel on lapsed kohtule avaldanud, et isa on nendega riielnud, kuid vägivalda ei ole nende suhtes kasutatud. Ridala VV seisukohast nähtub, et laste isa on laste eest hoolitsenud, tegelenud nii spordi kui ka muude huvialadega, samuti on kontrollinud laste koolikohustuse täitmist. Nimetatuga haakub laste esindaja V. Krinali seisukoht, kelle kirjalikest seisukohtadest ja kohtuistungil avaldatud arvamusest nähtub, et lapsed on rahul praeguse elukorraldusega. Mingit vägivalla keskel elamist ei ole tuvastamist leidnud. Asjaolu, et 2013. aastal oli V.P. suhtes vägivalda kasutatud ei ole antud vaidluses lastele ülekantav, s.t need konfliktid, mis olid tekkinud 4 aastat tagasi V.P. ja T.Õ.e vahel ei ole põhjenduseks, et eeldada laste K-E.Õ. ja O.V.Õ. väärkohtlemist. Probleemina on menetluse kestel Ridala VV, laste esindaja, psühholoogi seisukohtades ja laste enda ärakuulamisest ilmnenud asjaolu, et lastele on jäänud arusaamatuks miks ema on isa juurest lahkunud. V.A. on selgitanud, et ta sunniti ähvarduse mõjul lahkuma, mis riimub V.P. kirjalike selgitustega. Laste ema V.A.ul on peale lahutamist abiellunud Tallinnas elava A.A.uga, mistõttu on eluliselt usutav T.Õ.e selgitused, et V.A. on ise soovinud ühisest elukohast lahkuda. Kohus leiab, et laste ja ema vägivaldset lahutamist ei ole laste isa T.Õ.e poolt toimunud, n-ö avalduses nimetatud „kodust väljaviskamist“. Lapsed olid sel ajal ka kodust eemal ja emale oli teada nende viibimise koht, mistõttu ta oleks saanud soovi korral lapsed endaga kaasa võtta. Tsiviilasjas nr 2-16-10723 ei olnud 05.09.2016.a. V.A. huvitatud laste hooldusõiguse kindlaksmääramisest, kui sellele otseselt laste ema tähelepanu juhiti, ka sel korral ei olnud laste huvid ema jaoks esikohal. Kohus nõustub laste esindaja V. Krinali selles, et laste ema soov lahendada lastega seotud hooldusõiguse ja suhtlemise küsimused, ei ole siiras, sest tema huvi on aktualiseerunud alles elatise nõudmisel. Laste ema on korduvalt viidanud asjaolule, et lapsed ei soovi temaga telefoni teel rääkida ega koolivälisel ajal kokku saada, pidades seda laste isa mõjutustegevuse tagajärjeks. Ridala VV on arvamustes märkinud, et 21.04.2017.a. ja 28.04.2017.a. ei soovinud O-V.Õ. emaga kohtuma tulla ja seetõttu jäid kohtumised ära. Kostja poolt kohtule esitatud kõneeristusest nähtuvad üksikut juhud, mil V.A.ul on olnud võimalik T.Õ.ega ja lastega kontakti saada. Kõned on jäänud
2-17-625
lühikeseks ja lapsed on, nt 27.02.2017.a. väljendanud vastumeelsust emaga suhtlemisel (24.04.2017. kostja menetlusdokument p 2.6.jj). Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et V.A.ul tuleb teha pingutusi selleks, et usaldusväärne side lastega taastuks, mis on leidnud kajastamist ka psühholoogi H-B.L. 28.04.2017.a. arvamusest ja ka lapsed on kohtule avaldanud, et ema käitumine on jäänud neile arusaamatuks. T.Õ.e pahatahtlik käitumine laste mõjutajana ei ole leidnud asjas kinnitust. Kohtule on esitatud e-kirjad T.Õ.e ja V.A.u vahel, milles on T.Õ. andnud 23.02.2017.a. teatanud laste mobiiltelefoni numbri ja kellaajad, mil ema saaks helistada (I kd, tl 139). Kohtu hinnangul ei ole T.Õ. ema suhtlemisõigust piiranud ja on andnud lastele võimaluse emaga suhtlemiseks. PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Seega kohus leiab, et V.A.u avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest laste huvides on jätkata senise elukorraldusega, elukoha muutus võib olla neile liigselt traumeeriv. Laste ema V.A. ei ole ka lapsi sünnipäeval ja tähtpäevadel meeles pidanud, et sel ajal ühendust võtta ja kingitusi teha, mis kinnitab kohtu veendumust, et tal on olnud vähene huvi laste tegemiste vastu. Arvestades laste ja ema vahelise suhtlemise puudujääke, ei saa ka rääkida laste ja ema vahelisest tugevast hingelisest seotusest. V.A. on asja menetlemisel avaldanud valmisolekut laste eest hoolitsema hakata ja ta võib olla suuteline tagama lastele sobivad hädavajalikud elamistingimused, sest tal on kindel elukoht ja pereliikme toetus, kuid need asjaolud ei ole asjas piisavad, et otsustada V.A.ule ainuhooldusõiguse üleandmine.
9.3.Laste isa T.Õ. on esitanud kohtule avalduse, mille järgi palub kohtul lõpetada ühine hooldusõigus ja anda temale üle laste ainuhooldusõigus. Kohus leiab, et T.Õ.e avaldus on osaliselt põhjendatud. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Ridala VV poolt 14.02.2017.a. kohtule esitatud arvamusest nähtub, et laste hoolitseb laste eest ja kui isal ei ole aega, siis teeb seda laste isapoolne vanaema. Lapsed osalevad mitmetes huvitegevusringides ja tegelevad spordiga. Samuti nähtub, et lastel on head suhted koolikaaslastega ning neil on võimalus suhelda lähisugulastega, kes elavad Läänemaal. Laste esindaja on Ridala VV seisukohti kinnitanud, märkides, et laste isal T.Õ.el on lastele tagatud kõik vajalikud tingimused eakohaseks arenguks. Kui isa on ka töö tõttu eemal, siis hoolitseb laste eest isapoolne vanaema. Esindaja hinnangul tuleb arvestada laste soovi elada isaga, millega kohus nõustub. Kohtule on lapsed avaldanud, et soovivad jääda Läänemaale isaga elama. Laste isal on kohtu hinnangul lastega tugev hingeline side, isa on taganud neile sobivad elutingimused, mis on vajalikud alaealiste laste kasvamiseks ja arenguks, samuti on T.Õ.e juures elades tagatud sotsiaalne võrgustik vanaema ja lühisugulaste näol, mis toetavad isa laste eest hoolitsemisel. Võttes arvesse asjaolu, et T.Õ. ja V.A. ei ole suutelised omavahel hooldusõiguse küsimusi kokku leppima, siis on põhjendatud ühine hooldusõigus lõpetada. Kohus leiab, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada osaliselt ja anda T.Õ.ele üle laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e isikuhooldusõigus, s.o viibimiskoha ja haridusega seotud küsimustes. Varahooldusõigus säilib muutumatult mõlemal vanemal. Ühise varahoolduse lõpetamiseks ei ole alust, asjaolud, mida laste isa on välja toonud (osaühingu variisikuks hakkamine, mõtlematud kulutused) ei ole piisavaks põhjenduseks ühise varahooldusõiguse lõpetamiseks. V.A. ei ole oma käitumisega laste varalisi huve kahjustanud.
2-17-625
10.PKS § 143 lg 1 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lõike 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb määrata lahus elava, s.o emaga suhtlemise kord, sest arvestades lapse huve tuleb lapsele tagada võimalus suhelda mõlema vanemaga. Kostja V.A. on 02.03.2017.a. avalduses alternatiivselt esitanud taotluse, et juhul, kui kohus lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse ning annab T.Õ.ele üle laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e ainuhooldusõiguse mh osas, mis puudutab laste elu- ja viibimiskoha määramist, siis määrata kindlaks laste K-E.Õ.e ja O.V.Õ.e ja V.A.u vaheline suhtlemise kord selliselt, et:
1.lapsed ja ema jätkavad psühholoogi vastuvõttudel käimist ajani, mil laste ja ema vaheline side on taastunud;
2.laste ema V.A. kohtub lastega selliselt (s.o ilma laste isa juuresolekuta), et kaks nädalavahetust kuus veedavad lapsed koos oma ema V.A.uga;
3.koolivaheaegadel veedavad lapsed pool ajast emaga ja pool ajast isaga. Emadepäeva veedavad lapsed igal aastal emaga ja isadepäeva igal aasta isaga;
4.laste emal on võimalik ilma mistahes takistusteta osaleda laste sünnipäevadel;
5.laste isa T.Õ. ei tee takistusi, kui laste ema soovib lastega välisriiki reisida. Vastavatest plaanidest teavitab laste ema V.A. laste isa ette vähemalt 3 nädalat (s.o 21 kalendripäeva);
6.laste isa hoidub tegevusest, mis kahjustab laste suhet V.A.uga või raskendab laste kasvatamist ajal, mil lapsed viibivad koos ühe vanemaga, on neil võimalik teise vanemaga suhelda mistahes suhtlusvahendeid kasutades, sh telefon, arvuti, tahvelarvuti jne. Hagejate seaduslik esindaja on 20.03.2017.a. esitanud seisukoha, mille järgi ta ei oma põhimõttelisi vastuväiteid V.A. poolt välja käidud suhtluskorrale ja selline suhtluskord on perspektiivselt mõistlik. Kohus nõustub T.Õ.e seisukohaga, et suhtluskorra rakendamisel tuleb alustada lühiajaliste kokkusaamistega lastele harjumuspärasemas keskkonnas. Ülejäänud suhtlemiskorra punktide osas peab kohus kostja V.A.u ettepanekut mõistlikuks. Kohus lähtub psühholoogi H-B.L. 28.04.2017.a. arvamusest, millest nähtub, et suhtlemise tekitamisel ema ja laste vahel tuleb olla ettevaatlik, et lastel ei tekiks negatiivseid emotsioone ja ei lõhuks lastest tekkinud usaldust. Esimesed kohtumise peaksid jääma päeva piiresse. Kohus leiab, et esimesed kaks kuud pärast kohtuotsuse jõustumist toimub kohtumine kuu esimesel ja viimasel täisnädala reedel Ridala Vallavalitsuse ruumides ajavahemikul 13.00 kuni 17.00, mis lepitakse vallavalitsuse esindaja vahendusel täpsemalt kokku laste ema ja isa vahel.
11.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2016.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 215 eurot kuus ühe lapse kohta, alates 2017. aastast 235 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on algselt nõudnud igakuist elatist tagasiulatuvalt alates 11.07.2016.a. kuni 11.01.2017.a. ja alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.
11.1.Kohus nõustub hagejatega leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida
2-17-625
saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on ülalpidamisel teine laps ja on sündimas veel üks laps. Kohus nõustub kostjaga selles, et ta ei ole võimeline enda varalist seisundit arvestades andma hagejatele ülalpidamist. Kostja V.A.u sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt 80,55 eurot V.P.i toetus, peretoetus 200 eurot ja Töötukassalt 79,38 - 136 eurot, lisaks K.P.i poolt tasutav elatis. Keskmiseks kuue kuu sisstulekuks on 305,50 eurot, mistõttu kostja palub arvestada tuleks kostja väikest sissetulekut, mis ei võimalda kõiki kostja ja tema ülalpeetavate vajadusi võrdselt katta. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kohus võtab arvesse, et kostjal on seoses lapse sünniga raksusi sissetulekute leidmisel. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et hagejate seaduslik esindaja saab alates 01.02.2017.a. 100 eurot peretoetust, mis on mõlema hageja kohta 50 eurot, mistõttu tuleb vähendada elatise suurust (235€50€=185€). Lisaks tuleb arvestada kostja V.A.u teist ülalpeetavat ja peagi sündivat last, siis on mõistlikuks elatise suuruseks 129,25 eurot hageja kohta, so 55 % elatise miinimummäärast. Hagi on esitatud 12.01.2017.a., seega tuleb kostjalt V.A.ult mõista välja elatis kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.05.2017.a. kokku summas 576,95 eurot (77,40+3*129,25+111,80) hageja kohta, millest tuleb lahutada 200 eurot (100€ hageja kohta), mille kostja on tasunud 2017.a. jaanuarikuu ja veebruarikuu eest. Seega tuleb hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kostjalt hageja kohta välja mõista 476,95 eurot, so kokku 953,90 eurot.
11.2.Hagejad on esitanud hagiavalduse ka tagasiulatuvalt, s.o alates 11.07.2016 kuni 11.01.2017.a. hagi esitamiseni. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). 2016.a. elatise miinimummäär oli 215 eurot, millest 55% on 118,25 eurot. Seega on tagasiulatuva elatise arvestuslikuks suuruseks kokku 714,55 eurot (76+5*118,25+47,3) hageja kohta, s.o kokku 1429,10 eurot. Tuleb aga arvestada, et kostja on hagejate seaduslikule esindajale tasunud 200 eurot, mille võrra tuleb väljamõistetavat summat vähendada hageja kohta 100 eurot. Hagihind
12.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 € (235x9) hageja kohta, so kokku 4230 €. Menetluskulud
2-17-625
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käeoleva vaidluse põhirõhk oli laste hooldusõiguse küsimus, mille tõttu tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 1 ja 4 koosmõjus TsMS § 172 lg 1. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulude väljamõistmine oleks vaidluse kaotanud poole, ehk kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Arvestades kostja majanduslikku olukorda võib menetluskulude väljamõistmine omakorda negatiivselt mõjutada laste ema V.A.u võimalusi laste eest hoolitseda (täita suhtluskorda) ja edaspidigi elatist maksta. Seega, kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kellel need on tekkinud. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab kohus alaealise esindaja kulu ja tasu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.