2-15-102841/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-15-102841 olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbrit ei ole, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasutakse. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Hageja esitas 4.05.2015 maakohtule hagi kostja vastu 1.08.2014 sõlmitud eluruumi üürilepingust tuleneva üürivõla 40.64 euro, tasumata kommunaalteenuste võla 70.20 euro, interneti- ja televisiooniteenuste võla 53.67 euro ja tarbitud elektrienergia võla 6.67 eurot nõudes. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 21.05.2015 /tlk 34/ ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kohus leiab, et antud asjas on tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu

20.kuupäevaks sularahas. Lepingu p 3.3 kohaselt kohustus üürnik tasuma lisaks üürile igakuiselt kuu kõigi eluruumi kasutamisega seotud kulud, sh vesi, kanalisatsioon, prügi, üldelekter, sideteenused jms, eest vastavalt sellekohastele arvetele teenusepakkujatelt. Lepingu p 6.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et üürileandja võib mõjuvatel põhjustel, st lepingu p-de 1.2, 2.3, 2.6, 3.2, 3.3, 4.3 ja 4.5 rikkumisel lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kusjuures üürileandja kohustus teatama lepingu ülesütlemisest ette ühe nädala. Märgitud lepingupunkti kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu erakorralisel ennetähtaegsel ülesütlemisel on üürileandjal õigus jätta tagastamata lepingu p-s 3.4 märgitud summa (tagatisraha). Käesolevaks ajaks on kostjal hagejale tasumata 2014. aasta novembrikuu üür summas 30 eurot ja 2014. aasta detsembrikuu üür ajavahemiku 1. detsember kuni 11. detsember 2014 eest summas 10,64 eurot. Seega on kostja lepingujärgne üüri võlgnevus 40,64 eurot. Lisaks tasumata üürile on kostjal seniajani tasumata tarbitud kommunaalteenuste eest summas 70,20 eurot. 2014. aasta oktoobrikuu eest on tasumata 36,42 eurot, 2014. aasta novembrikuu eest on tasumata 22,60 eurot ja 2014. aasta detsembrikuu eest on tasumata maksmisele kuuluvast kommunaalkulust 1/3 osa summast 33,26 eurot, mis on 11,09 eurot (vt lisa 6). Elioni poolt pakutava interneti- ja televisiooniteenuse eest on maksmata 53,67 eurot, mis moodustub maksmata summadest 2014 oktoobrikuu eest 23 eurot, 2014 novembrikuu eest 23 eurot ja 2014. aasta 1/3 osa detsembrikuu eest, mis on 7,67 eurot (vt lisa 7). Tasumata on ka 6,67 eurot tarbitud elektrienergia eest: 2014. aasta oktoobrikuu eest 0,89 eurot, 2014. aasta novembrikuu eest 1,18 eurot ja 2014. aasta detsembris tarbitud elektrienergia eest esitatud arvest1/3 osa summast 13,79, mis on 4,6 eurot (vt lisa 8). Seega moodustab kostja üüri- ja kommunaalkulu võlgnevus summa 171,18 eurot. Pooled leppisid lepingu p 3.5 kohaselt kokku, et kui üürnik viivitab lepingukohase makse tasumisega, siis tasub üürnik üürileandjale viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast päevas. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud