Perekonnaõigus › Abielulahutus

abielu

eel

viimati

kantud

perekonnanimi xxxx. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Hagejale tagastada pool hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmend) eurot. Poolte muud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Asjaolud

Tsiviiltoimik 2-17-6789

Hageja leidis, et abielusuhete taastamine on välistatud ning hageja ei soovi mingil juhul leppida kostjaga. Hageja on veendunud, et ta soovib lahutust. Hageja palus hagi rahuldada ja abielu lahutada. Kostja kuulati üle samal kohtuistungil 23. mail 2017. Kostja võttis haginõude õigeks ja kinnitas poolte abielusuhete lõppemist jaanuaris 2017. Pooled avaldasid, et nad ei soovi kohtuotsust, millega abielu lahutatakse, vaidlustada apellatsiooni korras. Hageja soovis, et kohus taastaks pärast lahutust tema abielueelse perekonnanime. Samuti palus hageja, et temale tagastataks pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine abielu vormis on võimatu. Kostja on õigeks võtnud haginõude ja kinnitanud samuti nagu hageja, et poolte abielusuhted on tõepoolest lõppenud jaanuaris 2017 pöördumatult. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus ei pea võimalikuks anda pooltele leppimisaega, kuna hageja on kategooriliselt leppimise vastu. Hageja on kohtus ärakuulamise kestel korduvalt ja enesekindlalt kinnitanud, et välistab igasuguse leppimise kostjaga. Seetõttu peab kohus poolte lepitamist ebamõistlikuks ja võimatuks ning haginõude lahendamist vaid põhjendamatult venitavaks. Seega on kohtu arvates poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Hageja on veendunult kinnitanud, et ta ei taha temaga koos abielus olla, vaid soovib kindlalt lahutust. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on soovinud pooles ulatuses riigilõivu tagastamist.

Tsiviiltoimik 2-17-6789

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4). Hageja on tasunud 28.04.2016 riigilõivu ükssada eurot enda kontolt XXXX rahandusministeeriumi kontole XXXX. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtunik

/digitaalallkiri/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.