Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-17-2477

Edasikaebamise kord Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik Olga Kaverina esitas 15.02.2017 kohtule hagi Sergei Kaverini vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud 02.09.2010 ning abiellumist tõendab samal päeval Tartu Maavalitsuses koostatud abielukanne nr xxxx. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest summas 100 eurot. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 21.04.2017 ja määras riigilõivu summas 100 eurot tasumise osamaksetena 6,25 € kuus 16 kuu jooksul pärast tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Kohus võttis hagi menetlusse 25.04.2017. Hagi on kostjale kätte toimetatud. Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil 16.05.2017. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud ~ kaks aastat tagasi, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja palub end vabastada poole riigilõivu tasumisest. Kostja vastas kohtule, et on abielu lahutamisega nõus ja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 630 lg 2 kohaselt, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 p 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja kostja on määratlemata kodakondsusega isik. Pooled elavad Eestis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on hageja nõude kohtuistungil õigeks võtnud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja

2-17-2477 sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Pooled on kohtuistungil loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejale on 21.04.2017 määrusega antud menetlusabi ja määratud riigilõivu 100 eurot tasumine osadena. Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3 tühistab kohus 21.04.2017 määruse resolutsiooni osaliselt, vabastades hageja riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mõistab kohus hagejalt välja temale antud menetlusabi kulud, so riigilõivu 50 eurot. Kohus määrab TsMS § 179 lg 5 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise tähtaja ja kohustab hageja tasuma riigituludesse 50 eurot hiljemalt 19.01.2018, so 8 kuu jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud pärast tähtaja saabumist. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.