Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Menetluse senine käik 27.06.2014. a on Tartu Maakohtu Põlva kohtumajja saabunud K. T. eestkostja kaebus Põlva kohtutäitur Aive Kolsari 16.06.2014.a otsusele täiteasjas nr xxx/xxxx/xx. Kohus võttis 04.07.2014. a määrusega kaebuse menetlusse ja tegi kohtutäiturile ning sissenõudjale ettepaneku esitada kohtule kirjalik seisukoht esitatud kaebuse suhtes 20 päeva jooksul arvates 04.07.2014.a määruse kättesaamisest. Kohtutäitur on kinnitanud määruse kättesaamist 07.07.2014.a, kuid kuna 02.10.2014.a seisuga ei olnud kohtutäitur oma seisukohta edastanud, andis kohus kohtutäiturile täiendava tähtaja 23.10.2014.a. K. T. kaebusele vastamiseks. 15.10.2014. a esitas kohtutäitur kohtule kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas. 06.11.2014. a esitas avaldaja esindaja oma seisukoha kohtutäituri vastuse osas, mille kohus 13.11.2014.a edastas kohtutäiturile. Sissenõudja oma seisukohta esitanud ei ole. Avaldaja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud kaebuse kohaselt on kohtutäitur Aive Kolsari menetluses täiteasi xxx/xxxx/xx, milles on võlgnikuks avaldaja K. T. . Tartu Maakohtu 04.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx-xx-xxxxx on Valga Linnavalitsus määratud avaldaja eestkostjaks. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.01.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx Kaupmehe Järelmaks OÜ (sissenõudja) nõue avaldaja vastu tagaseljaotsusega ning mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja võlgnevus. Tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et avaldaja kui kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Avaldaja esindaja sai tagaseljaotsuse kätte 09.01.2014.a, kuid ei olnud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kaasatud. Sissenõudja avalduse alusel alustas kohtutäitur 16.01.2014 täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xx ning koostas vajalikud täitedokumendid - 21.01.2014 täitmisteate ning 12.02.2014 ja 10.03.2014 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid). Täitmisteade on avaldajale kätte toimetatud tema elukohas (xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx) postkasti jätmise teel. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetlust ei ole algatatud, kuna täitmisteadet ei ole võlgnikule seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud, seega on täitmata täitemenetluse algatamise eeldus vastavalt TMS § 24 lõikele 2. Alates 11.02.2014 ei olnud avaldaja elukoht enam registreeritud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx, seega ei olnud sellest kuupäevast alates täitedokumentide kättetoimetamised aadressile Pikk 45 õiguspärased. 12.02.2014 arestimise akti saaja (K. T. ) aadressiks on märgitud xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et dokumendid on isikule kätte toimetatud. 10.03.2014 arestimise aktil puudub üldse saaja aadress puudub, mis annab alust järeldada, et nimetatud täitedokumenti pole isikule saadetud. Kohtutäituril on ligipääs rahvastikuregistri andmetele, millest nähtub märge avaldaja piiratud teovõime kohta. Pereregistrist on nähtav, et avaldaja eestkostjaks on määratud Valga Linnavalitsus, lisaks on samas registris olemas kohtumäärus eestkostja määramise kohta, millest on näha eestkostja ülesannete ulatus. 04.03.2014 on Valga Linnavalitsus eestkostjana kohtutäiturilt kirjalikult küsinud, miks tehakse täitetoiminguid, teade sisaldas ka infot eestkoste kohta. Sellest hoolimata ei ole kohtutäitur täitedokumente edastanud avaldaja esindajale. 04.03.2014 kirjale kohtutäiturilt vastust ei tulnud ja ka 10.03.2014 otsus on endiselt saadetud posti teel aadressile, kus avaldaja ei elanud enam ei faktiliselt ega ka juriidiliselt.

Avaldaja on seisukohal, et eestkostja täitemenetlusse kaasamata jätmisega on kohtutäitur oluliselt kahjustanud avaldaja huve. Eestkostja oleks saanud eestkostetava huvide eest seista ning tõenäoliselt oleks täitemenetluse tulemuseks olnud nõude vabatahtlik täitmine ja sellest tingitult väiksemad täitemenetluse läbiviimisega kaasnevad kulud. Kuna kohtutäitur ei toimetanud dokumente võlgnikule kätte nõuetekohaselt, siis ei ole seadusega kooskõlas ka täitemenetluse kulude väljamõistmine. Avaldaja leiab, et kuna eestkostjat ei ole täitemenetlusse kaasatud ning dokumente ei ole võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud, on kohtutäitur rikkunud menetlusnõudeid ning sellest tingitult lahendanud täiteasja ebaõigesti, mistõttu kuulub täiteasjas nr xxx/xxxx/xx 16.06.2014 tehtud kohtutäituri otsus tühistamisele. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl.49-51) seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur ei nõustu avaldaja seisukohaga, et täitmisteadet ei ole 28.01.2014 nõuetekohaselt kätte toimetatud. Täitmisteade on kätte toimetatud avaldaja elukohas xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx postkasti jätmisega, kättetoimetamine on tõendatud täitetoimikus oleva menetlusdokumendi kättetoimetamise väljastusteatega. Asjaolu, et tegemist on avaldaja elukohaga, kinnitavad rahvastikuregistri kanne, postitöötaja, sissenõudja oma avalduses, I astme kohus täitedokumendis ning ka kaebuse esitaja esitatud kaebuses. Vaidlust ei ole selle üle, et täitmisteate kättetoimetamise ajal ei elanud avaldaja nimetatud aadressil. Täitmisteate kättetoimetamisel on järgitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 306 jj sätteid. Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitajaga, et täitmisteade oleks tulnud kätte toimetada eestkostja aadressil. Kaebuse esitaja väide, et täitmisteates ei ole selgitatud nõude vabatahtliku täitmise ning kohtutäituri tasu arvestamise aluseid ei ole õige. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud täitmisteade sisaldab selgelt vastavaid selgitusi. Täitmisteatele oli lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitedokumendi ärakiri. Kohtutäitur leiab, et kõik täiteasjas nr xxx/xxxx/xx täitemenetluse läbiviimise eeldused olid täidetud ning kohtutäituri tasu sissenõudmine on õiguspärane. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Kohus, olles tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega , leiab, et avaldaja kaebus tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, on tegemist piiratud teovõimega isikuga. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Kuivõrd Tartu Maakohtu 04.10.2013.a kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx-xx-xxxxx (tl 9-10) on K. T. eestkostjaks määratud Valga Linnavalitsus tuleb avaldaja lugeda piiratud teovõimega isikuks ja Valga Linnavalitsus tema seaduslikuks esindajaks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Osundatud paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega

täitemenetlus alanuks. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, kas tingimused täiteasjas nr xxx/xxxx/xx täitemenetluse alustamiseks olid täidetud, avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri poolt 21.01.2014 koostatud täitmisteate kättetoimetamise viisi, väites, et kuna täitmisteadet ei ole võlgnikule seaduses ettenähtud korras kätte toimetatud, ei saa ka täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xx lugeda alanuks. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur täitmisteate võlgnikule kätte toimetama. Sama paragrahvi 2.lõike järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Menetlusdokument tuleb saajale kätte toimetada selleks, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1). Piiratud teovõimega isikud ei ole sageli võimelised iseseisvalt enda õigusi teostama ja kaitsma või kohustusi täitma, seetõttu hoolitsetakse nende eest eestkoste instituudi abil. Eestkoste peamine mõte ja eesmärk ongi kaitsta piiratud teovõimega isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostetava olukord sõltub suures ulatuses eestkostja kui eestkostetava seadusliku esindaja tegevusest. Eestkostjal on võimatu täita eestkostetava kohustusi, kui ta nendest teadlik ei ole, mistõttu sätestab ka TsMS § 318 lg 1, et piiratud teovõimega saajale loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale. Kuna TMS ei sisalda erinormi piiratud teovõimega isikule dokumentide kättetoimetamise kohta, kehtib TMS § 10 lg 2 järgi TsMS § 318 lg 1 ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisel. Järelikult tulnuks täitemenetluse nõuetekohaseks alustamiseks kohtutäituril täitmisteade kätte toimetada avaldaja seaduslikule esindaja Valga Linnavalitsusele. Kohtutäitur on püüdnud avaldajale täitmisteadet kätte toimetada aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nii 23.01 kui ka 28.01.2014, kuid saaja ei viibinud kohal. Seejärel on täitmisteade 28.01.2014.a jäetud eelnimetatud aadressil postkasti (väljastusteade tl 52). Selline täitmisteate kättetoimetamise viis ei vasta TMS § 10 lg 1 ja TsMS § 318 lg 1 tulenevatele nõuetele, seega ei saa lugeda täitmisteadet avaldajale kättetoimetatuks ning seetõttu ka täitemenetlust täiteasjas nr xxx/xxxx/xx alanuks. Sealjuures ei oma tegelikult tähtsust küsimused, kas täitmisteate kättetoimetamise hetkel 28.01.2014.a oli xxxxxxx-xxxxxxxx avaldaja tegelik elukoht, kas kohtutäitur oli teadlik, et avaldajale on seatud eestkoste, kes tema eestkostjaks on või milline on eestkostja ülesannete ring. Siiski märgib kohus järgmist: kohtutäituri 15.10.2014.a vastusest avaldaja kaebusele (tl 50) nähtub, et täitur on kontrollinud avaldaja rahvastikuregistri andmeid, samast registrist on näha ka viide avaldaja piiratud teovõimele. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise menetlusse on puudutatud isikuna alati kaasatud ka isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kui eestkosteasutus, seega tulnuks eestkostja isiku ja ülesannete ringi väljaselgitamiseks pöörduda avaldaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab avaldaja kaebuse ja tühistab täiteasjas nr xxx/xxxx/xx tehtud kohtutäituri 16.06.2014 otsuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja esindaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 25 eurot, millest 15 eurot on 03.09.2014.a kohtumääruse alusel tagastatud, sest kuni 01.07.2014 tuli kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Eeltoodu alusel tuleb jätta kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv summas 10 eurot kohtutäituri kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.