Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Tsiviilasi nr 2-17-376 Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on K.-M. T.i hagi A. L. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. 27.02.2017 esitas kostja vastuse hagile , kus kostja palus asendada kostja K.-M. T.’i bioloogilise isaga ja jätta menetluskulud hageja kanda ning alternatiivselt esitas kostja taotluse jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et hageja K.-M. T.i seaduslik esindaja M. T. on juba XX XX XXXX esitanud kohtule hagi A. L. vastu isaduse vaidlustamiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxx). Nimetatud kohtuasjas on kohus tuvastanud, et M. T. pidi isaduse vaidlustamise asjaoludest olema teadlik juba xx.xx.xxxx. a, see on ajal, mil M. T. ja A. L. tegid ühise avalduse lapse põlvnemise kindlakstegemiseks. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et K.-M. T.i hagi A. L. vastu isaduse vaidlustamise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PkS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. PkS § 93 lg 3 järgi kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemist isast täisealisena isiklikult vaidlustada. XX XX XXXX esitas kohtusse hagi A. L. vastu isaduse vaidlustamiseks lapse ema M. T.. Tallinna Ringkonnakohus xx xx xxxx otsusega jättis hagi rahuldamata, kuna PkS § 93 lg 1 kohaselt saab isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul alates päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohus selgitas, et tegemist on preklusioonitähtajaga ehk õigust lõpetava tähtajaga. Erinevalt aegumisest toimub preklusioon ehk õiguse lõppemine sõltumata sellest, kas pool selleks taotluse esitab või mitte. Seega tuleb kohtul lähtuda õiguse lõppemisest vastava taotluse esitamisest sõltumata. Kostja oli kohtus eelnevalt toonud esile, et ta tutvus hagejaga alles xxxx. aasta alguses ning seetõttu ei saanud ta xxxx. aastal sündinud lapse isa olla. Hageja vastavasisulisele väitele vastu ei vaielnud. Kui enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 44 lg 3 sätestas isaduse vaidlustamise aegumistähtaja, siis alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseaduse § 93 lg 1 tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (Riigikohtu lahend 3-2-1-48-12, p 14). Riigikohus lahendis 3-2-1-111-12 p 19 on asunud järgmisele seisukohale: „Lisaks tuleb arvestada, et kehtiva PkS § 210 lg 1 järgi tuleb perekonnaõiguslikele suhetele alates 1. juulist 2010 kohaldada kehtivat perekonnaseadust. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et ka juhul, kui isaduse vaidlustamise (vanema kande ebaõigeks tunnistamise) asjaolud said isikule teatavaks enne 1. juulit 2010 ja sellest tulenevalt on kohustatud isikul õigus esitada aegumise vastuväide, tuleb pärast 1. juulit 2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele kohaldada ka kehtiva PkS § 93 lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega. Sellist tähtaega ei saa kolleegiumi hinnangul kohaldada tagasiulatuvalt alates asjaoludest teadasaamisest, vaid üksnes alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest.“ Käesoleva hagi A. L. vastu isaduse vaidlustamise nõudes on kohtusse esitanud küll alaealine laps, kuid PkS § 93 lg 1 kohaselt loetakse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanuks asjaolude emale teatavakssaamisest. Nimetatud asjaoludel on kohtuotsus tehtud juba xx xx xxxx,

Tsiviilasi nr 2-17-376 mis on jõustunud xx xx xxxx ning PkS § 93 lg 3 kohaselt kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemist isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast , millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kui mitte enne lapse täisealiseks saamist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 jäetakse hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Alates 01.07.2010 kehtivas PkS § 93 lg 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel. Seega kohus leiab, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on taotlenud menetluskuldena kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud summas 862,50 eurot. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabi 5,75 tunni (5 tunni 45 minuti) ulatuses tunnitasuga 150 eurot. Kostja esindajal on hagiavaldusega tutvumisele kulunud 0,75 tundi, õigusliku positsiooni kujundamisele 0,5 tundi, nõupidamisele kliendiga 0,5 tundi, kostja vastuse koostamisele 3,25 tundi ja Pärnu Maakohtu 21.04.2017 määrusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ning menetluskulude taotluse koostamisele 0,75 tundi. Hageja vaidles vastu kostja lepingulise esindaja kuludele, märkides, et Riigikohtu olemasolevas praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja maksimaalne tunnitasu saaks olla 120 eurot. Samuti ei ole hageja arvates hagiavaldusega tutvumise aeg põhjendatud - analoogse hagiga tutvumiseks kulub 0,5 tundi ja seega oleks hagiga tutvumise hinnaks 60 eurot. Õigusliku positsiooni kujundamise hinnaks oleks Riigikohtu praktika põhjal 120 eurot ning aega kulus 0,5 tundi, seega oleks antud tegevuse hinnaks 60 eurot. Nõupidamine kliendiga oleks 60 eurot lähtuvalt ülalpool toodud Riigikohtu lahenditest. Ka kostja vastuse koostamine 3,25 tundi ei ole hageja arvates põhjendatud, antud hagile võtaks vastamine aega 1 tund ning seega kostja saaks esitada nõudeks maksimaalselt 120 eurot. Kuna kostja lepinguline esindaja pidas nõu, siis hageja leiab, et selle eest uuesti menetluskulu esitada on põhjendamatu ja samuti oleks menetluskulude nimekirja taotluse koostamine põhjendamatu, sest kostja esitas oma kulude nimekirja, mida kostja on teinud menetluse jooksul. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Riigikohus on oma lahendites (RKL 3-2-1-115-14 p.14) selgitanud, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust.

Tsiviilasi nr 2-17-376 Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14.10.2013.a. tsiviilasjas 32-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium põhjendatuks tunnitasu 147.49 eurot ( käibemaksuga). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades saab kohtu hinnangul antud asjas lugeda põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist ei ole mahuka ja keeruka kohtuvaidlusega, asjas ei ole toimunud eel- ega kohtuistungeid, kostja on esitanud kohtule ainult vastuse hagile ja kohus jätab hagi läbi vaatamata. Seega kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ja mõistlik tunnitasu 120 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hagiavaldusega tutvumisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ja nõupidamisele kliendiga kokku 1,5 tundi. Põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja vastuse koostamisele on kohtu hinnangul 2 tundi, arvestades, et kostja esindaja oli eelnevalt 1,5 tundi hagiavaldusega tutvunud ja koos kostjaga kujundanud õigusliku positsiooni. Pärnu Maakohtu 21.04.2017 määrusega tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks 0,25 tunni ulatuses. Kohus ei loe põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja poolt menetluskulude taotluse koostamise ajakulu. Menetluskulude nimekirja koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-7714 p 12. Lähtudes eeltoodust on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3,75 tunni ulatuses summas 450 eurot, arvesse võttes menetlusele kulunud aega ja kostja poolt tehtud toiminguid. Nimetatud kostja lepingulise esindaja kulu kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg.4tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.