Apellant (hageja): A.V. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Vastustaja (kostja): A.A. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsuse resolutsiooni punkt 2 osas, milles maakohus sidus elatise 220 eurot kuus tasumise käesoleva otsuse jõustumisega ning muuta punkti 2 sõnastust.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Tuvastada, et A.V.i ja A.A. (endine V.) vahel
3.detsembril 2012 sõlmitud notaariaalse kokkuleppe p 4.1 alusel on alates 3. maist 2016 A.V.il kohustus tasuda alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks elatist 220 eurot kuus.
4.3.Lugeda alates 1. jaanuarist 2017 alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 240 eurot kuus, mida A.V. kohustub tasuma iga kuu
20.kuupäevaks A.A. (endine V.) kontole nr XXXXXXXXXX.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.V. (hageja) esitas 1. oktoobril 2015 Viru Maakohtule T.V. vastu hagi, milles palus vähendada iga kuu makstavat elatist 220 eurole ning vabastada ta elatise maksmise kohustusest alates 1. septembrist 2015 kuni hagi esitamiseni summas 700 eurot.
4.aprillil 2016 esitatud hagiavalduse täpsustuses märkis hageja kostjaks A.A., palus muuta notariaalse kokkulepe p 4.1 ning lugeda hageja poolt alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 220 eurot kuus alates hagi esitamisest ning 240 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2017. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud T.V.. Pooled lahutasid oma abielu ja laps jäi elama kostja juurde. 3. detsembril 2012 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse kokkuleppe (ülalpidamiskokkulepe), mille p 4.1 kohaselt kohustus hageja tasuma igakuist elatist lapsele 1000 eurot. Hagejal ei ole enam võimalik kokkulepitud elatise summat maksta. Hagejal on kohustus ülal pidada oma uuest abielust sündinud last V.V.i. Hageja sissetulek ühes kuus on keskmiselt 1000 eurot.
2.Viru Maakohus keeldus 3. novembri 2015 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus tühistas 29. jaanuari 2016 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohus võttis 28. aprillil 2016 hagi menetlusse.
3.Kostja palus jätta hagi TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 423 p 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv ülalpidamiskokkulepe. Kohtul puudub
võimalus muuta kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kohus võib vähendada elatise suurust ainult juhul, kui esitatakse nõue elatise suurruse vähendamiseks alla alammäära. Lisaks nõuab hageja elatise vähendamist tagasiulatuvalt.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2016 otsusega hagi osaliselt, muutis hageja ja kostja vahel
3.detsembril 2012 sõlmitud notariaalse kokkuleppe p-i 4.1 ning luges hageja poolt alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 220 eurot kuus alates otsuse jõustumisest. Alates 1. jaanuarist 2017 luges maakohus alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 240 eurot kuus, mida hageja kohustub tasuma iga kuu 20. kuupäevaks kostja kontole nr XXX. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus tagastas hagejale 600 euro suuruse riigilõivu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esineb praegusel juhul alus ülalpidamiskokkuleppe muutmiseks. Hagejal sündis 2014 laps V.V. Seega on tal ülalpeetavaid võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga lisandunud ja tema sissetulekud vähenenud. Hageja on taotlenud elatise vähendamist 220 euroni kuus ja alates 1. jaanuarist 2017 kehtestada elatise suuruseks 240 eurot. Hageja võimaldatav elatis ületab kehtestatud elatise miinimumi. Maakohus nõustus kostjaga selles, et seadus ei võimalda vähendada elatist tagasiulatuvalt. Elatise vähendamise muudatus jõustus seega alates otsuse jõustumisest.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega muuta hageja ja kostja vahel 3. detsembril 2012 sõlmitud notariaalse kokkuleppe p-i 4.1 ja lugeda hageja poolt alaealise lapse T.V. ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 220 eurot kuus alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta poolte kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on ebamõistlik ja seadusega vastuolus, et ülalpidamiskokkulepe muudetakse alates lahendi jõustumisest. Kui menetlus kestab juba aasta, jääb hageja ebaõiglasesse olukorda. Laps saab varsti täisealiseks ning kui kohus määrab, et ülalpidamiskokkulepe tuleb muuta lahendi jõustumisest, ei saa hageja mingit tulemust, kuna lapse täisealiseks saamiseni peab ta tasuma 1000 eurot kuus. Kuna hageja varaline olukord halvenes, tuleb poolte ülalpidamiskokkulepet muuta alates hagi esitamisest, st hagi aluseks olevate asjaolude saabumisel.
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26. oktoobri 2016 otsuse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada osas, milles maakohus sidus elatise 220 eurot kuus tasumise käesoleva otsuse jõustumisega ning punkti 2 sõnastust tuleb muuta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus sidus elatise 220 eurot kuus tasumise käesoleva otsuse jõustumisega, ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
8.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõlminud lapse emaga (kostjaga) notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille alusel on ta kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks iga kuu 1000 eurot. Hagejalt ei ole kohtulahendiga lapse kasuks elatist välja mõistetud. Hageja palub elatist vähendada, kuna tal ei ole enam võimalik kokkulepitud elatise summat tasuda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, muutis poolte kokkuleppe p-i 4.1 ning luges hageja poolt lapse ülalpidamiseks makstavaks elatiseks 220 eurot (alates 1. jaanuarist 240 eurot) kuus alates otsuse jõustumisest. Apellatsiooniastmes vaidlevadki pooled selle üle, kas hagejal tuleb maksta elatist vähendatud määras alates hagiavalduse esitamisest (s.o 1. oktoobrist 2015) või kohtuotsuse jõustumisest.
9.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja nõude rahuldamise aluseks ei ole PKS § 102 lg 2 ega § 103 (ilmselt on maakohus silmas pidanud selle paragrahvi esimest lõiget). PKS § 103 lg 1 ei ole kohaldatav vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu (PKS § 103 lg 2). PKS § 102 lg 2 on kohaldatav olukorras, kus kohus mõjuval põhjusel vähendab elatist alla miinimummäära. Praegusel juhul ei ole maakohus elatist alla miinimummäära vähendanud. Vähendatud elatise suuruseks on 220 eurot (240 eurot alates 1. jaanuarist 2017). 2016. aastal oli elatise miinimummääraks 215 eurot ning 2017. aastal on selleks 235 eurot. Maakohus on ka ise märkinud, et hageja võimaldatav elatis ületab kehtestatud elatise miinimummäära.
10.Hageja nõude õiguslikuks aluseks ei saa olla TsMS § 459 lg 1, kuna viidatud säte kohaldub kohtulahendiga väljamõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta. Kohtuvälise kokkuleppe muutmist ega lõpetamist see norm ei reguleeri (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11).
11.Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Seejuures ei ole ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul vaja VÕS § 80 lg 6 järgi lepinguga soodustatud isiku (ülalpidamist saama õigustatud lapse) nõusolekut (vt Riigikohtu
23.veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p-d 13 ja 14).
12.Kokkuleppe saavutamata jäämisel saab lepingupool üldjuhul VÕS § 97 lg 1 järgi nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Tulenevalt vanematevahelise lapse ülalpidamislepingu eripärast, ei saa vanem VÕS § 97 lg 1 järgi teiselt vanemalt ülalpidamislepingu muutmist vähemasti üldjuhul siiski nõuda, kuna tegemist ei ole lepinguga, millest tuleneksid vanemate vastastikused õigused ja kohustused, mille vahekord saaks muutuda. Samuti oleks viidatud sätte alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmine raskendatud või lause võimatu, kuna VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud tingimused välistavad ülalpidamiskokkuleppe muutmise valdaval osal juhtudest, mil see vajalik võiks olla. Seega ei ole kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil vähemasti üldjuhul kohaseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p-d 15 ja 16).
13.Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõike kui ülesütlevalt
lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni Elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine võib anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Elatist maksma kohustavat lepingut saab selles mõttes lugeda osadeks jagatavaks (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 17).
14.VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Viidatud säte ülesütlemisavaldusele vorminõuet ette ei näe. Ülesütlemine on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1), st ülesütlemisavaldus tuleb lepingu (osalise) lõppemise eeldusena ka teisele poolele edastada (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13). Seejuures kehtivad TsÜS §-s 69 sätestatud üldised tahteavalduse kättesaamise nõuded, mh TsÜS § 69 lg 1, mille kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega või kättesaaduks lugemisega.
15.Ringkonnakohus selgitab, et ülesütlemisavalduse olemasoluks on määrav poole tahe. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi ei ole kohus seotud poole esitatud nõude õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid peab kindlaks tegema, mida pool tegelikult tahab. Hageja esitatud hagiavaldusest (tl 3–4) ning selle täpsustusest (tl 46–47) nähtub hageja tahe kostjaga sõlmitud ülalpidamiskokkuleppe osaliseks erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb selleks ka mõjuv põhjus. Hagejal on sündinud teine laps ning tema sissetulek on vähenenud 1000 euroni kuus, mis ei võimalda tal maksta elatist ülalpidamiskokkuleppes kokkulepitud suuruses (1000 eurot kuus). Seega on hageja kostjaga sõlmitud ülalpidamiskokkuleppe kehtivalt osaliselt üles öelnud.
16.Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus ja selle täpsustus on kostjale kätte toimetatud 3. mail 2016 (tl 52). Seega muutus hageja tahteavaldus ülalpidamiskokkuleppe osaliseks erakorraliseks ülesütlemiseks kehtivaks 3. maist 2016 ning alates sellest ajast tuleb elatise vähendatud suuruseks lugeda 220 eurot kuus (alates 1. jaanuarist 2016 240 eurot kuus), kuid mitte alates 1. oktoobrist 2015 (nagu leidis hageja) või kohtuotsuse jõustumisest (nagu leidis maakohus).
17.Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 sõnastust tuleb muuta, kuna sellisel kujul ei ole nimetatud punkt sõnastatud korrektselt. Kohtul ei ole võimalik ülalpidamiskokkulepet muuta, vaid on võimalik tuvastada kokkulepitud elatise suurus seoses sellega, et hageja on ülalpidamiskokkuleppe kehtivalt osaliselt üles öelnud.
18.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
Ringkonnakohus selgitab, et praegusel juhul on tegemist elatise muutmise hagiga. Kuna riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta sellise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, ei tule tasuda riigilõivu ka apellatsioonkaebuse esitamisel. Hageja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot (tl 102), mille tagastamist tal on õigus taotleda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.