lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-14678/5

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-14678/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-14678/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-14678

Tsiviilasi

A.V.i hagi T.V. vastu elatise vähendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. novembri 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): A.V. (isikukood: XXXX; epost: XXXXXXX)

esindajad

Vastustaja (kostja): T.V. (isikukood: XXXXXX) Vastustaja seaduslik esindaja: A.V. (isikukood: XXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 3. novembri 2015 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
A.V. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse T.V. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavaldusele on lisatud notariaalne leping, millega hageja A.V. ja kostja seaduslik esindaja A.V. leppisid kokku ühisvara jagamises ning elatise maksmises. Lepingu p-s 4 on ettenähtud A.V.i kohustus maksta elatist iga kuu 20. kuupäevaks summas 1000 eurot alates jaanuarist 2013. Hageja väidete kohaselt ei ole tal võimalik enam kokkulepitud elatise summat maksta. Hagejal on kohustus ülal pidada oma uuest abielust sündinud last V.V.i. Hageja sissetulek ühes kuus on keskmiselt 1000 eurot. Hageja palub vähendada iga kuu makstavat elatist 1000 eurolt 220 eurole ning vabastada ta elatise maksmise kohustusest perioodil alates 01.09.2015 kuni hagi esitamiseni summas 700 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus keeldus A.V.i hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue elatise suuruse muutmiseks tagasiulatuvalt on õiguslikult perspektiivitu. TsMS § 459 lg 2 alusel otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 459 lg-s 2 sätestatud põhimõte on kohaldatav lisaks kohtuotsustele ka muudele kohtulahenditele ning notariaalsetele lepingutele (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-14). Seega on alus keelduda menetlusse võtmast hageja nõuet vähendada elatist tagasiulatuvalt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus on leidis, et ka elatise vähendamise nõude osas esineb alus menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude põhjal pole hageja õiguste rikkumine võimalik. Notariaalses lepingus puudub säte kostja allumise kohta kohesele sundtäitmisele. Samuti pole ette nähtud ka muid tagajärgi elatise maksmise kohustuse rikkumise puhuks. Seega, kui kostja ei täida lepingu alusel elatise maksmise kohustust, ei saa kostja seaduslik esindaja lepingut sundtäita, sest tegu pole täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes. Kui hageja elatist ei maksa, võib õigustatud isik (alaealine laps) pöörduda kohtusse hagiga elatise saamiseks. Siis peaks kohus arvestama vanemate kokkuleppega. VÕS § 13 lg 1 alusel lepingut võib muuta või või lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks lepingu teisele poolele väljendanud tahet lepingu muutmiseks või lõpetamiseks ning kostja seaduslik esindaja oleks sellest keeldunud. Samuti tuleneb hagiavalduse asjaoludest, et hageja on elatist maksnud. Ka septembris 2015 on hageja maksnud elatist rohkem kui seaduses ette nähtud. Maakohus pole tuvastanud, et kostja oleks esitanud hagi kohtusse elatise nõudes. Seega antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust elatise maksmise ega elatise suuruse üle. Kohtusse pöördumine on olnud ennatlik ning hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste

kaitseks kostja seadusliku esindaja poole uue kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja pole hagejalt midagi nõudnud ega hagejaga kokkulepet sõlminud. Hageja õiguste rikkumine pole võimalik ning poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse üle. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka selle nõude osas TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.A.V. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 3. oktoobri 2015 määrus ja võtta tsiviilasi nr. 2-15-14678 menetlusse. Samuti palub määruskaebuse esitaja määrata hagiavalduse esitamise kuupäevast tütre T.V. (isikukood XXXXXXXXX) elatiseks 220 eurot kuus, mida kaebuse esitaja kohustub tasuma iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks A.V. pangakontole nr XXXXXXXXXX. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kaebuse esitaja endine naine, A.V. on kaebajat ähvardanud kaebusega Politsei- ja Piirivalveametile ja võimaliku kriminaalkaristusega elatise väiksemas summas maksmisel. Kaebaja selgitused võimetuse kohta maksta elatist kokkulepitud summas pole endist abikaasat rahuldanud ja uue elatise summa suhtes pole kokkuleppele jõutud; 2) kaebaja kinnitab, et on uues abielus uue lapsega ning ei ole võimeline maksma notariaalselt kokkulepitud elatise summat. Kaebaja pole võimeline oma uue perekonna eest hoolitsema, sest tema sissetulekud läheksid notariaalse kokkuleppe alusel kaebaja endise naise lapsele; 3) kaebaja soovib saavutada õiguskindluse, ootamata ära endise naise hagiavaldust; 4) endine abikaasa kui vastustaja seaduslik esindaja ei ole elatist kasutanud sihtotstarbeliselt lapse huvides; 5) menetluskulud jätta poolte kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu novembri 2015. a määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. A.V.i määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eksinud A.V. hagi menetlusse võtmisest keeldumisel viitamisel. Maakohus on eksitavalt viidanud TsMS § 371 §-le 1, kuid maakohtu põhjendustest on arusaadav, et kohus keeldus hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 alusel.
7.TsMS § 371 lg 2 esimese punkti kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohtul on TsMS § 371 lg 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ( Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-07 p 10 ). Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks vähendada tema poolt tasutava igakuise elatise suurust, mis on kokku lepitud lapse (T.) ema A.V.ga sõlmitud notariaalses lepingus. Hageja

väitel on tema sissetulekud vähenenud ning tema poolt ülalpeetavate isikute ring on laienenud. Sellest tulenevalt ei ole ta võimeline tasuma kokkulepitud elatise määra. Eeldades toodud faktiliste asjaolude õigsust, võib faktikogumile vastavaks õigusnormiks pidada Perekonnaseaduse (PKS) § 102. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui lähtuda võlaõiguslikkust kokkuleppest, siis on hagejal õigus nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 alusel. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja peab oma õiguste kaitseks ootama kuni kostja esitab hagi. Selline passiivne õiguste kaitse teostamine ei ole kooskõlas TsMS § 3 lg 1 toodud õigusega pöörduda kohtusse.

8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja huvi on vähendada notariaalses kokkuleppes sätestatud elatise suurus jõukohase summani, mis arvestaks ka teist ülalpeetavat last. Seda õigust kaitseb PKS § 102 lg-s 1 toodud kohustatud isiku maksevõimelisuse säilitamise printsiip. Samuti seondub sellega ülalpeetavate võrdväärse kohtlemise printsiip, mille kohaselt tuleb vahendeid kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 11). Seda eesmärki taotleb ka hageja viitega ülalpeetavate lisandumisele, kellele hageja soovib võrdset kohtlemist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul võib TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu (Riigikohtu lahend 3-2-1-149-15 p 10). Hageja märgib määruskaebuses, et pole suutnud saavutada kokkulepet endise naisega elatise suuruse muutmises. Sellega on hageja ammendanud kohtuvälised lahenduse leidmise võimalused ning kohtu poole pöördumine on põhjendatud. Hageja soov leida ebakõlale lahendus ja saavutada õigusrahu on kohtuliku õigusmõistmise üks aluseid, mida garanteerib põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1, § 10 (õiguskindluse printsiip) ja TsMS § 3 lg 1. Kohtuliku lahendiga nimetatud küsimuses on hageja hinnangul võimalik lõpetada konfliktisituatsioonid endise naisega.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hagi on esitatud T.V. vastu. Notariaalne leping on hagejal sõlmitud aga A.V.ga. Maakohtul on õigus TsMS § 3401 lg 1 ja § 372 lg 1 alusel paluda hagejal nii oma nõuet, nõude aluseid kui ka kostja isikut täpsustada. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja on riigilõivu tasunud. Enamtasutud riigilõivu tagastamist reguleerivad TsMS § 150 lg 4 ja RLS § 15 lg 1 p 1.
10.Menetluskulude jaotuse osas võtab maakohus seisukoha tsiviilasja lõpplahendis.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja