Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 11. august 2015 kell 10.30. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

kohtukulud. Võlgniku ebaseadusliku käitumisega on kaasnenud ka menetluskulude, ekspertiisitasu ja tsiviilhagide rahuldamise kohustus. Võlgniku kinnitusel puudub võlgnikul igasugune kinnis- ja vallasvara. Võlgniku selgituste kohaselt puudub tal igasugune sissetulek. Krediidiasutustesse tehtud järelpäringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: AS-is Danske Bank A/S Eesti filiaalis -arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX , mis suleti 13.08.2013. Saldo nimetatud kontol oli sulgemise hetkel 0.05 eurot. AS-is Swedbank arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 06.05.201 seisuga on 0.09 eurot. AS-is Bigbank, Krediidipank AS-is, AS-is SEB Pank, Versobank AS-is, AS-is DNB Pank, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AS Citadele Banka Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. Krediidipanga Liisingu AS-iga, Swedbank Liising AS-ga, OÜ-ga Citadele Leasing & Factoring, AS-ga SEB Liising, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, ASga Nordea Finance Estonia ja ALG Liisingu AS-ga ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. Maanteeameti 30.04.2015 teatise kohaselt ei ole võlgniku nimel sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Võlgnik omas 30.12.2008 sõiduautot CHRYSLER SEBRING, reg. märk XXX , esmase registreerimise aastaga 1997. 12.08.2010 toimus omaniku vahetus ja sõiduki omanikuks sai XXX . Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole ega ole ka olnud. Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnikul käesoleval hetkel ega varasemalt olnud seoseid ühegi äriühinguga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse 04.05.2015 vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr XXX , mille saldo on 61,588 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. TMS § 130 lg 4 kohaselt ei ole võimalik kohustuslikule kogumispensionile sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul käesoleval hetkel realiseeritav vara puudub. Võlgniku andmetel on tal kohustusi kokku vähemalt 61 066,23 eurot järgmiselt: 1) Eesti Vabariik (menetluskulud) 8732,29 eurot; 2) XXX (tsiviilhagi) 819,30 eurot; 3) Kohtutäitur Kaja Lilloja (täituritasu) 1014,64 eurot; 4) XXX OÜ (õigusteenuse tasu) 42 000 eurot; 5) XXX (laen) 8500 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku vastu esitatud veel nõudeid, mis olid ka AS-is Sampo Pank (uue ärinimega AS Danske Bank A/S Eesti filiaal) asuva arveldusarve arestimise põhjuseks. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise ajaks pank päringule vastanud ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei toimu käesoleval hetkel võlgniku suhtes maksumenetlusi ning võlgnikul puuduvad maksuvõlgnevused. Võlgniku nimele ei ole 2011 kuni 30.04.2015 esitatud Maksu- ja Tolliametile väljamaksete kohta deklaratsioone. Samuti ei ole võlgnik esitanud Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2012 kuni 2014. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 30.04.2015 andmete kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas 3 täitemenetlus kogusummas 9674,35 eurot. Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev

Sissenõudja

Nõue EUR Kohtutäitur

195/2014/418 23.09.2014

Riigi Keskus

176/2010/196 29.06.2010

XXX

368,77

Rocki Albert

133/2010/390 10.05.2010

Eesti Vabariik (Kohtute 573,29 Raamatupidamis Keskuse kaudu)

Tarvi Söömer

Tugiteenuste 8 732,29

Kaja Lilloja

Võlgniku suhtes on lõpetatud 2 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 61 066,23 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, kuid samas on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi vähemalt 61 066,23 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelnev ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgniku ebaseadusliku käitumisega on kaasnenud ka menetluskulude, ekspertiisitasu ja tsiviilhagide rahuldamise kohustus. Alates aastast 2012 on võlgnik viibinud vangistuses. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2010 kui võlgniku suhtes algatati esimene käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei ole võlgnik suutnud 5 aasta jooksul täielikult tasuda. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks halduri hinnangul 1500 eurot. Kui võlausaldajad kohtu deposiiti ei tasu palub haldur määrata riigipoolse menetlusabi pankrotimenetluse läbiviimiseks vastavalt PankS § 171 lg 11 ja § 65 lg 11. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 27.05.2015. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 07.06.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 61 066,23 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 560 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 560 eurot, milline tuleb jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.