Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
09. juuni 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-102142
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Helen Ula vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151 Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht Weizenbergi 20 Tallinn 10151, e-post * Kostja Helen Ula, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, e-post *
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
ja
Helen
Ula
vahel
kirjalikult
sõlmitud
1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 157,77 eurot, viivisevõla katteks 157,72 eurot, hageja õigusabikulude katteks 159,78 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 37,50 eurot (1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 512,77 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: - 15.06.2015. a – 30 eurot; - 15.07.2015. a – 30 eurot; - 15.08.2015. a – 30 eurot; - 15.09.2015. a – 30 eurot; - 15.10.2015. a – 30 eurot; - 15.11.2015. a – 30 eurot; - 15.12.2015. a – 30 eurot; - 15.01.2016. a – 30 eurot;
- 15.02.2016. a – 30 eurot; - 15.03.2016. a – 30 eurot; - 15.04.2016. a – 30 eurot; - 15.05.2016. a – 30 eurot; - 15.06.2016. a – 30 eurot; - 15.07.2016. a – 30 eurot; - 15.08.2016. a – 30 eurot; - 15.09.2016. a – 30 eurot; - 15.10.2016. a – 30 eurot; - 15.11.2016. a – 2,77 eurot. 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele *, Swedbank viitenumbriga 706884698. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on OÜ-l Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
29.04.2015. a määrusega tegi kohus hagejale OÜ Aktiva Finants ettepaneku hagi esitamiseks. 12.05.2015. a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja OÜ Aktiva Finants hagiavaldus kostja Helen Ula vastu 315,49 euro võlgnevuse nõudes, millest võlgnevuse põhiosa on 157,77 eurot ning viivis 157,72 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise eest tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot ning õigusabikulu summas 159,78 eurot. Ühtlasi palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on AS Tele2 Eesti ja kostja vahel epoe vahendusel 21.06.2012. a sõlmitud liitumisleping ning järelmaksuleping nr 10444297. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 27.05.2014. a põhisummas OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 19.05.2015. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja määras, et kostjale Helen Ula tuleb menetlusdokument kätte toimetada avalikult. 19.05.2015. a e-kirjaga teatas kostja, et soovib asja lahendada kompromissi teel. 20.05.2015. a määrusega määras kohus, et mitte täita Pärnu Maakohtu 19.05.2015. a kohtumääruse punkte 5 ja 6, millega kohus määras menetlusdokumentide kättetoimetamise kostjale Helen Ula avalikult, kuna kostja on 19.05.2015. a kinnitanud kohtule menetlusdokumentide kättesaamist e-posti teel. 20.05.2015. a edastas kohus pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. 03.06.2015. a edastas kohus pooltele järelepärimise seoses kompromisslepinguga. Kompromissleping 05.06.2015. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis on sõlmitud 27.05.2015. a Tallinnas ja mille kohaselt: käesoleva kompromisslepingu alusel OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, A. Weizenbergi 20 Tallinn Harju Maakond 10150, kui HAGEJA, esindaja volikirja alusel Kadri Timuska, isikukood * ja Helen Ula, isikukood *, elukohaga *, kui KOSTJA, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui Pool ja Pooled, lepivad kokku alljärgnevas: Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas menetluses on tsiviilasi nr 215-102142, milles hageja palub kostjalt välja mõista 747,55 eurot, Võttes arvesse, et Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:
Kuumakse 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00
Jääk 482,77 452,77 422,77 392,77 362,77 332,77
15.12.2015 30,00 302,77 15.01.2016 30,00 272,77 15.02.2016 30,00 242,77 15.03.2016 30,00 212,77 15.04.2016 30,00 182,77 15.05.2016 30,00 152,77 15.06.2016 30,00 122,77 15.07.2016 30,00 92,77 15.08.2016 30,00 62,77 15.09.2016 30,00 32,77 15.10.2016 30,00 2,77 15.11.2016 2,77 0,00 Kokku 512,77
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadliku tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas kompromisslepingus on pooled loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda tasutud riigilõivust 1⁄2 summas 37,50 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot, s.o kokku 197,28 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 28.01.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv 100 maksekäsu avalduse eest, 1“; riigilõivu summas 30 eurot tasus Julianus Inkasso OÜ 11.05.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele selgitusega: „Riigilõiv OÜ Aktiva Finants hagilt Helen Ula vastu tsiviilasjas nr 2-15-102142“. Kohus on riigilõivude laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Julianus Inkasso OÜ-le tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so kokku 37,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.