Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

25.04.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtuasi

Xxxxhagi Xxxx(Xxxx) vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja advokaat Anna Solomko (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

2-17-3380

Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx) 19.04.2017 Lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, mis sõlmiti 19.02.2016 Tallinna Perekonnaseisuametis. Taastada Xxxx lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi xxxx Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik 02.03.2017 kohtule esitatud hagiavalduses palus Xxxx(hageja) lahutada hageja ja Xxxx(kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt 19.02.2016 pooled sõlmisid abielu Tallinna Perekonnaseisuametis. Enne abielu sõlmimist elasid pooled vabaabielus. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Hageja on Eesti kodanik ja kostja on samuti Eesti kodanik. Eesti kohus on pädev abielu lahutama. Hageja leidis, et poolte abielu on purunenud, abielulised suhted on pöördumatult. Pooled lõpetasid täielikult oma kooselu 2016.a. septembri keskel. Pooled elavad eraldi 2016.a. septembri keskelt, hageja – Norras ja kostja – Eestis. Pooltel ei ole enam ühist kodust majapidamist. Pooled ei soovi enam oma suhteid taastada. Hageja korduvalt pöördus kostja poole lahendada abielu lahutamise küsimus kohtuväliselt, kuid see ei andnud mingit tulemust. Hageja taotles lahendada asi sisuliselt ilma tema osavõtuta.

Kostja kirjalikus vastuses hagile oli abielu lahutusega nõus. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja oli nõus lahendada asja ilma hageja osavõtuta. Kohtuistungil palus hageja esindaja poolte abielu lahutada, leppida ja abielusuhteid taastada ei soovi. Hageja soovis perekonnanimeks xxxx, s.o nime, mis tal oli enne abielu. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Kohus leiab, et asja saab sisuliselt lahendada. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu ees viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on palunud taastada tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.