G.K. ja V.H. hagi M.K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. juuni 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.K. ja V.H. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
19. mai 2015. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hageja): G.K. (isikukood: XXXXXX); Apellant II (hageja): V.H. (isikukood: XXXXXXX); Apellantide esindaja: Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja): M.K. (isikukood: XXXXXXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 11. juuni 2014.a otsus muutmata.
2.Jätta G.K. ja V.H. apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE
JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud G.K. ja V.H. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hagejad esitasid 17. mail 2013. a Tartu Maakohtule hagi M.K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagejad on pidanud ebaõigeteks ja oma mainet kahjustavateks kostja väiteid tsiviilasjas nr 2-1311078, et: 1) 2012 aasta juunis jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart CCd Tartu lähedal asuva ujumiskohas ja G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“; 2) hagejad nõudsid kostja vallandamist; 3) hagejad on uurinud välja advokaadibüroo juhataja koduaadressi ning 27. märtsil 2013. a kell 19.00 paiku käisid mõlemad hagejad advokaadibüroo juhataja kodu juures ja seisid akende all parklas, eesmärgiga tülitada büroopidajat ja tema abikaasat. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat ümber lükkama kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed ja välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3500 eurot.
2.Kostja esitatud hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et Tartu Maakohtule avalduse esitamine lähenemiskeelu kehtestamiseks ei ole käsitletav andmete levitamisena VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-1311078 kohtule dokumentaalsed tõendid ning tõendatavad väited ning Tartu Maakohus hindas esitatud tõendeid kogumis ning otsustas kehtestada hagejatele lähenemiskeelu kostja suhtes. Seega ei saa kuidagi käsitleda kohtule esitatud andmeid ebaõigete või kostjate au teotavatena. Kostja kinnitab jätkuvalt, et 2012. aasta juunis G.K. ja V.H. jälitasid kostjat ja tema tütart CCd Tartu lähedal asuvas ujumiskohas Kabinas ning hageja G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“. G.K. on esitanud Sotsiaalkindlustusametile 21. augustil 2012. a kaebuse ametniku käitumise peale, mille sõnastusest, mõttest ja eesmärgist ei ole tavalisel mõistlikul inimesel kuidagi teistmoodi võimalik aru saada, kui et see on otseselt suunatud „juurdluse läbiviimiseks“ eesmärgiga kostja vallandada. G.K. käis 04. märtsil 2013. a Advokaadibüroos Tarmo Pilv ja Partnerid büroojuhataja Tarmo Pilve vastuvõtul, kus nõudis kostja vallandamist, kuna viimane on 2011. aastal väidetavalt rikkunud ära hagejate abielu. G.K. esitas 11. märtsil 2013. a ka kaebuse töötaja käitumise peale Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le. Kostja kinnitab, et hagejad käisid 27. märtsil 2013. a kella 19.00 paiku Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid juhataja Tarmo Pilve kodu ees olevas parklas ning seisid seal. Kõik lähenemiskeelu kohaldamiseks vajalikud tõendid on kohtu poolt juba tsiviilasja nr 2-13-11078 raames hinnatud. Kostja on seisukohal, et G.K. esitatud tervisetõend ei tõenda väidetavalt valede andmete esitamisega põhjustatud haigestumist, kuna haigestumine toimus kuu või isegi rohkem aega enne lähenemiskeelu aluseks kohtule esitatud andmete esitamist ja hagejal nendest teada saamist. Kostja ei ole hagejate isiklikke õigusi rikkunud ega ebaõigeid andmeid avaldanud.
Samuti ei ole kostja tegevus olnud õigusvastane. Kostja on kaitsnud oma isiklikke õigusi hagejate pahatahtliku tegevuse eest, mis on suunatud tema au, väärikuse, hea nime, tervise ning vara vastu. Hagejad ei ole hagis põhjendanud ning selgitanud, milles seisneb kostja süü kahju tekitamises, samuti on tõendamata kahju tekkimine üldse. Süüd ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel peavad tõendama hagejad, mida nad aga teinud ei ole. Samuti on tõendamata kahju suurus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis oma 11. juuni 2014. a otsusega G.K. ja V.H. hagi M.K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Kohus käsitles faktiväidetena hagejate poolt ebaõigeteks ja oma mainet kahjustavateks peetud kostja väiteid, mille kohaselt: 1) 2012 aasta juunis jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart CCd Tartu lähedal asuva ujumiskohas ja G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“; 2) hagejad nõudsid kostja vallandamist; 3) hagejad on uurinud välja advokaadibüroo juhataja koduaadressi ning 27. märtsi 2013. a kell 19.00 paiku käisid mõlemad hagejad advokaadibüroo juhataja kodu juures ja seisid akende all parklas, eesmärgiga tülitada büroopidajat ja tema abikaasat. Maakohus leidis, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist kostja poolt hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamine. Oma eraelu kaitseks kostja poolt avalduse esitamist kohtule võimalike õiguserikkumiste asjaolude selgitamiseks ei saa lugeda andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et V.H. oleks kostja väidete kohaselt kostjat Kabinas ähvardanud, nõudnud kostja vallandamist, ei ole selliste andmete avaldamine kostja poolt õigusvastane ning seega ei kuulu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ka V.H. nõude osas rahuldamisele. Maakohus leidis, et hagejate poolt on kohtule esitatud ainult üldsõnalisi põhjendusi olukorrast tuleneva mittevaralise kahju iseenesestmõistetavuse kohta. Maakohtus ei leidnud hagejate poolt tõendamist kostja selline käitumine, mis oleks hagejatele põhjustanud hingelist valu ja kannatusi ning hagejate poolt esitatud hagi kostja vastu mittevaralise kahju välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.G.K. ja V.H. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 11. juuni 2014. a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jäid maakohtu poolt uurimata kirjalikud dokumendid ja otsuse langetamisel lähtus maakohus ainult tunnistajate ütlustest. Menetluses tekkis olukord, kus tunnistaja Tarmo Pilv väitis, et on näinud dokumente Sotsiaalkindlustusametist, kus G.K. on nõudnud kostja vallandamist ja maakohus arvestas tunnistaja ütlustega, jättes tähelepanuta asjaolu, et maakohtule esitatud dokumentidest ei tulene vallandamise nõue. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, miks maakohus dokumentide sisuga ei arvestanud; 2) ei ole selge, millele tuginedes maakohus leidis, et hagejad on uurinud välja advokaadibüroo juhataja koduse aadressi ning 27. märtsil 2013. a. kell 19.00 paiku on mõlemad hagejad käinud advokaadibüroo juhataja kodu juures. Tunnistaja Tarmo Pilve ütlustest tuleneb, et tegemist on
oletusega. Tunnistaja ütluste analüüsimisel jättis maakohus tähelepanuta, et tunnistaja ei ole kindel, kas tegemist oli apellandiga või mitte; 3) on maakohus tuginenud tunnistaja CC ütlustele leides, et 2012. aasta juunis jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart CC Tartu lähedal asuvas ujumiskohas, et G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“. Tunnistaja XX väitis, et pole näinud, et tema ema oleks M.K.le kallale tunginud või ähvardanud M.K.. Maakohus ei ole põhjendanud XXi ütlustega mittearvestamist; 4) jättis maakohus jättis tähelepanuta, et tunnistajate ütlustest ei tulene V.H. poolt M.K. jälitamine; 5) ei tulene maakohtu järeldused asjas kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Kohtuotsus ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende põhimõtete rikkumine on viinud ebaõige lahendini. Kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata.
5.M.K. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 3 nõuetele, väide materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta on põhjendamata ning tuleb jätta tähelepanuta; 2) maakohus on dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid uurinud ning maakohtu otsus on kooskõlas menetlusõigusega. 3) on apellatsioonkaebuse väited põhjendamatud ja ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Maakohus on otsust põhjalikult motiveerinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel, mistõttu TsMS § 654 lg 6 järgi ei ole ringkonnakohtul kohustust oma otsust põhjendada.
7.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et esitatud hagi rahuldamiseks puudub esmane seadusest tulenev eeldus, s.o kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamine. Riigikohtu praktika kohaselt mõeldakse VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamise all andmete teatavaks tegemist kolmandatele (kõrvalistele) isikutele. Selle all tuleb mõista mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed kättesaadavaks avalikkusele (RKTKo 3-2-1-95-05, p 25). Käesoleval juhul on hagejad (apellandid) toonud esile, et kostja (vastustaja) esitas nende kohta väidetavalt ebaõigeid faktiväiteid kohtumenetluses, s.o tsiviilasja nr 2-13-11078 raames, ning suheldes advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid töötajatega. Kohtumenetluses väidete esitamine ei ole käsitatav avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Seejuures on tsiviilasjas nr 213-11078 kostja väidete paikapidavust hinnatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellandid põhistanud ka seda, et vastustaja poolt töökaaslastele teatud väidete esitamisega oleksid andmed apellantide kohta saanud kättesaadavaks avalikkusele. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
8.Kolleegium ei nõustu apellantide väitega, mille kohaselt jättis maakohus uurimata ja hindamata osa asjas esitatud tõendeid, sh kirjalikud dokumendid, lähtudes üksnes tunnistajate ütlustest. Maakohus on oma otsuse lk 4 viimases lõigus ja lk 5 alguses käsitlenud G.K. poolt 21.08.2012.a Sotsiaalkindlustusametile esitatud kaebust kostja kohta (t lk 108-109), samuti Sotsiaalkindlustusameti vastust (tl 110). Oma kaebuses avaldab apellant, et tema hinnangul on M.K. käitumine vastuolus avaliku teenistuse eetikakoodeksiga, samuti üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ja diskrediteerib ametiasutust. Avalduse kohaselt tuleks alustada juurdlust M.K. suhtes ja välja selgitada tema vastavus ametikohale tulenevalt avaliku teenistuse seadusest ja eetikakoodeksist. Ringkonnakohus nõustub, et Sotsiaalkindlustusametile esitatud kaebuses esitatud väited ja taotlused on vähemalt kaudselt käsitatavad ettepanekuna kostja töölt vabastamiseks.
9.Maakohtu otsusest nähtub piisava selgusega, milliste tõendite alusel luges kohus tõendatuks väited, et hagejad on uurinud välja advokaadibüroo juhataja koduse aadressi ning käinud
27.märtsil 2013.a tema akende taga seismas. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleval juhul sai tema teadmine kõnealusest asjaolust põhineda advokaadibüroo pidajalt endalt saadud infol, mida viimati nimetatu oma töökaaslastele (kostjale) edastas. Tunnistaja Tarmo Pilve poolt maakohtu istungil antud ütluste põhjal sai lugeda piisava kindlusega tuvastatuks, et hagejaid on advokaadibüroo juhataja elukoha akende taga nähtud. Kohtuistungi protokolli lk-del 5 ja 6 (I kd tl 169 ja 169 pöördel) on tunnistaja avaldanud, et nägi neid isikuid (s.o hagejaid) parklas. Tunnistaja sõnade kohaselt: „Ma ei saa olla kindel ja mul pole ka võimalik tõendada, aga mulle tundus, et see võis olla ka isiklikel põhjustel, et G. oma abikaasaga seal oli. [...] Mina rääkisin, et nägin neid isikuid parklas, kuid ma pole öelnud, et nad jälitasid.“ Tunnistaja on lisaks selgitanud, et nägi isikuid maja juures olevas avalikus parklas, kuid ta ei ole kinnitanud, et isikud oleksid viibinud vahetult maja juures. Ringkonnakohus leiab, et kuna niisuguste väidete esitamine, mille kohaselt viibisid hagejad väidetavalt 27. märtsil 2013.a advokaadibüroo juhataja elukoha lähedal, ei saa kummagi hageja isiklikke õigusi rikkuda, siis ei tulnud kohtul selle väite igakülgsele tõendatusele ka lähemat tähelepanu pöörata.
10.Põhjendatud ei ole etteheited maakohtule, nagu oleks kohus jätnud arvestamata tunnistaja XX ütlustega. Kohtuotsuses on tunnistaja XX ütlustega arvestatud. Asjaolu, et tunnistaja sõnade kohaselt ei ole ta näinud, et tema ema oleks M.K.le kallale tunginud või teda ähvardanud, ei lükka ümber teiste tunnistajate ütlustest ja muudest tõenditest nähtuvat. Tunnistaja CC ütluste põhjal saab järeldada, et hageja (apellandi) poolne agressiivne käitumine leidis aset ning seda oli võimalik käsitada isikliku rünnakuna. Ka apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning asjaolusid nende kogumis vastavalt oma siseveendumusele. Kuna tuvastatud ei ole kostja poolt hagejate kohta VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamine (avalikkusele teatavaks tegemine või teatavaks saamise võimaldamine), siis ei ole õiguslikult võimalik rahuldada ka hagi, mis on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega ka selles, et hagejad ei ole tõendanud mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevate asjaolude esinemist. Maakohus jättis õigesti rahuldamata ka hagi mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohus kantud menetluskulud apellantide kanda. Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud
oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.