Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2017.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasi
E.L.K. hagi M.-M.M. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja number
2-17-1646
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.L.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; x)
isaduse tuvastamise ja
Hageja seaduslik esindaja:
(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon xxx xxxx; e-post: x) Kostja: M.-M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kirjalik menetlus
isaduse
E.L.K. esitas 01.02.2017.a seadusliku esindaja kaudu hagi M.-M.M. vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja sündis xx.xx.xxxx.a. Hageja seaduslik esindaja ja kostja otsustasid lapse sünnil isa nime lapse sünnitunnistusele mitte kanda. Lapse kasvades kattis kostja üksikuid kasvatamisega seotud kulusid - näiteks tasus lapse lasteaiaarveid või hiljem kooli toiduraha. 2009. aastal alustas hageja seaduslik esindaja kostjaga läbirääkimisi regulaarse elatise maksmise osas, mille tulemusena õnnestus saavutada kokkulepe summas 1300 krooni kuus, ehk 83 eurot, mis on vahelduva regulaarsusega 7-8 aasta jooksul ka laekunud. Maksetähtaegadest pole kostja sageli kinni pidanud, makseid tuleb meenutada, nende laekumata jäämise kohta järelepärimisi teha, maksed viibivad nädalate ja mõnel puhul ka kuu kaupa. Kostja väldib lapse ema telefonikõnedele, sõnumitele ja e-kirjadele vastamist. 2016. aasta augustis püüdis hageja seaduslik esindaja jõuda kokkuleppele kostja poolse makstava elatissumma tõstmises riiklikult kehtestatud miinimummäärani. Samuti palus isaduse seadustamist perekonnaseisuametis ning elatise suuruse ja kindla igakuise maksetähtaja omavahelise kirjaliku lepinguga fikseerimist. Lepingust kostja keeldus, isaduse seadustamise üle lubas mõelda, kuid mingit konkreetset vastust selle kohta ei andnud ei siis ega ka järgnevate kuude vältel. Uue elatisesummana sai kokku lepitud 150 eurot kuus ning maksetähtajaks iga kuu 10. kuupäev. Oktoobris ja novembris 2016 maksed ka selles summas laekusid, ehkki mitte kokkulepitud tähtajaks. Kokkulepitud elatismakseid pole 2016. a. novembrikuust alates laekunud. Jaanuaris 2017.a soostus kostja isadust seadustama Perekonnaseisuametis tingimusel, et põlvnemine leiab eelnevalt DNA-testiga kinnitamist. Test sai läbi viidud 17. jaanuaril Tartus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi laboris ning selle
tulemused kinnitasid kostja isadust. Peale testi tulemuste saabumist ei õnnestunud siiski kostjaga Perekonnaseisuametisse minekuks aega kokku leppida.
07.03.2017.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja märgib oma vastuses, et lisaks ülekannetele on kostja toetanud ka vajalikke oste nii riiete kui koolivahendite vms ostudel. Kostja avaldab, et 2016.a lõpus kaotas töö ja seetõttu ka kogu oma sissetuleku. Kostja on registreeritud töötukassas töötuna. Veebruaris laekus esimene töötutoetus summas 150,66, mis on käesoleval ajal kostja ainuke sissetulek. Kostja väidab, et ta on valmis selle ka igakuiselt E. L. ülalpidamiseks andma. Samuti möönab kostja, et sellest ei piisa, sest elatisnõue on suurem. Kostja palub elatise suuruse määramisel arvestada sissetulekuga ning tal pole võimalust tagasiulatuvalt midagi maksta. Kostja on nõus elatise nõudega alates hagi esitamise hetkest ja palub seda mitte määrata tagasiulatuvalt, sest tal pole võimalust ja vahendeid selle nõude täitmiseks. Tal pole võimalik maksta suuremat elatist, kui on tema sissetulek, töö leidmisel see muutub, kuid praeguse nõude rahuldamiseks ei piisa.
14.04.2017.a esitasid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissi. Hageja seaduslik esindaja teavitas, et kostja on isaduse omaks võtnud 05.04.2017.a perekonnaseisuametis.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss ei kahjusta hageja Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on kantud hageja isana rahvastikuregistrisse.
Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohus juhib hageja tähelepanu, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1-2 on hagejal õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused ja varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.