Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-17-320

MENETLUSE KÄIK

Xxxxesitas 05.01.17 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks lapse nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on Xxxxoma isa Xxxxpärija. Pärandvara hulka kuuluvad pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse kohaselt muu hulgas pensioniosakud Swedbank AS-is. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut pensionifondi osakute tagasivõtmise tehingu tegemiseks Xxxxnimel ja tehingust saadava raha kasutamiseks. Kohus võttis avalduse 15.02.2017 määrusega menetlusse, edastas eestkosteasutusele ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks. Loksa linn leidis 27.03.2017 arvamuses, et avaldus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. Avaldaja koos lapse ja elukaaslasega elavad üürikorteris. Avaldaja selgituste kohaselt kasutatakse pensioniosakute tagasivõtmise tehingu tegemisest saadavat raha korteri laenu tasumiseks. Avaldaja selgitas 17.04.2017 kohtule, et Xxxxsai Xxxxpärandina ka korteriomandi, mille soetamiseks võetud laenu osamaksed ei ole veel täies ulatuses tasutud. Tasumata summa on alla 7000 euro. Raha on vajalik ka korteriomandiga seotud kommunaalmaksete tasumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõendite ja eestkosteasutuse seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Xxxxon avaldaja Xxxxja Xxxxühine laps. Xxxxsuri 17.08.2016. Xxxxsoovib lapse nimel võtta rahas välja Xxxxpensioniosakud, mille laps on isa surma järgselt pärinud. Xxxxpensionikonto asub Swedbank AS-is. Avaldaja on soovinud pensioniosakute kandmist puudutatud isiku Xxxxnimele ning osakud, mille rahas väljamaksmist avaldaja taotleb, on 4188.099 osakut. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (PKS § 183 lg 1). Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Kogumispensionide seadus (KPS) § 28 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Avaldaja elab koos lapse ja elukaaslasega üürikorteris. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib pärijast lapse nimel teha tehingut, mille tulemusena tasutakse pärandina saadud korteriga

2-17-320 seonduvad kohustused (laenu- ja kommunaalmaksed). Pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldusest (t lk 10) nähtuvalt jäi pärandajast järele muu vara hulgas ka korteriomand asukohaga Xxxx, Tallinn, korter 1 ning pärandaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud eluasemelepingust tulenevad laenusaaja õigused ja kohustused. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja on põhistanud vajadust kasutada osakute tagasivõtmisest saadavat raha korteri laenumaksete tasumiseks. Avaldaja taotlust on toetanud ka eestkosteasutus. Pärandvarana saadud pensionifondi osakute tagasivõtmine ning saadud raha väljamaksmine avaldaja lapsele xxxx kuuluva korteri laenumaksete katmiseks on otstarbekas ning sealjuures ei kahjustata puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve. Vastupidi, tehing on lapse huvidest ajendatud. Pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadavate vahenditega on võimalik katta mingis osas korteriomandiga seonduvad kohustused. Kohus leiab, et pensionifondi osakutest saadavat raha kasutatakse mõistlikult, lapse vara valitsemise eesmärgil. Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda nõusolek 17.08.2016 surnud Xxxx pärandvara hulka kuulunud pensionikonto nr xxxx osakute tagasivõtmiseks ning saadud raha väljamaksmiseks puudutatud isiku Xxxx arvelduskontole ja saadud raha pärandvarana saadud korteriomandiga seonduva laenu osamaksete ja korteriomandi kommunaalmaksete tasumiseks. KPS § 31 lg 1 alusel peab osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitama pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema PKS § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek (KPS § 31 lg 11). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.