14.detsembril 206 eelistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista XXXXlt välja hageja XXXX kasuks alates 1. septembrist 2016 kuni 1. jaanuarini 2017 igakuiselt elatis 215 eurot ning alates 1. jaanuarist 2017 235 eurot kuni XXXX täisealiseks saamiseni, s.o 18. novembrini 2025. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX.
Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-16-12621 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.XXXX esitas 21. augustil 2016 hagi XXXX vastu elatise suurendamiseks. Hageja soovib alates 1. septembrist 2016 saada elatist miinimummääras kuni tema täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohus rahuldas 22. jaanuaril 2014 hageja nõude ja mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igas kuus 160 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ülalpidamiskuluks kuus on 457 eurot (I kd, tl 2). Kostja vastuväited
2.Kostja vastas hagile 14. septembril 2016. Kostja nõustus, et lapse ülalpidamiseks ei piisa vähemast kui üks miinimumpalk kuus. Kuid kostja soovis, et kohus arvestaks kulutustega, mida ta teeb otse hagejale. Hageja veedab kostja juures nädalavahetused reedest kuni pühapäeva õhtuni, välja arvatud iga kuu teine nädalavahetus. Koolivaheajad veedab hageja poole ajast kostja juures. Kostja maksab hageja maleringi eest 36 eurot kuus ja XXXX huviringi eest 28 eurot kuus. Nädalavahetustel külastab hageja ujulat 18 euro eest kuus, kergejõustiku XXXX 12 euro eest kuus, ratsatrenni 80 euro eest kuus, meelelahutus 40 eurot kuus (sh hageja sõprade ja klassikaaslaste sünnipäevadest osavõtmine, need toimuvad valdavalt laupäeviti). Samuti maksab kostja hageja hea tervise ja enesetunde tagamiseks sõidud soojale maale. Kostja ostab hagejale riietuse, jalanõud, telefoni ja tahvelarvuti. Füüsilise arengu kindlustamiseks on kostja ostnud jalgratta, rulluisud, spordiriided ning –jalatsid ja muud spordivahendid. Kostja on ostnud hagejale enda juurde koolivahendid ja mööbli – ergonoomilise laua Saksamaalt, tooli ja muud kodutöö tegemiseks ajalikud asjad ja mööbli. Kostja selgitas, et ta maksab lapsele igas kuus kokku 409 eurot kuus – eluaseme kulud 45 eurot, kulud toidule 40 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 8 eurot, tervishoiule 7 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused ratsatrenn, malering, Lego ring, ujula, kergejõustiku XXXX, meelelahutus, kokku 214 eurot kuus. Hageja seisukoht kostja vastuväidete kohta
3.Hageja esitas 20. septembril 2016 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja pani hageja ilma hageja seadusliku esindajata kooskõlastamata maleringi. Arusaamatu, miks kostja märgib maleringi kuluks 36 eurot kuus, kuigi arvetele on märgitud 24 eurot. XXXX ringis käis hageja vaid ühe korra. Kuna kostja ja hageja seaduslik esindaja on XXXX liikmed on nende lapsele basseini ja XXXX külastamine tasuta. Hageja on 8-aastane, tema külastustasu on 3 eurot. Klubi liikmetel on konto internetis, kus on nähtavad kõik maksed ja külastused, kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta maksis nende kulude eest. Isegi kui hageja käib alati kostja juures olles basseinis ja XXXX, on kuu tasu 6x3=18 eurot, mitte 30 eurot nagu kostja väidab. Ratsutamistrennide eest maksab hageja seaduslik esindaja. Kostja annab kohtule valeinfot hageja reisi kohta, mis toimub 2016. aasta oktoobris. Kostja esitas XXXX ettevõtte arve, see ettevõte kuulub kostja vennale. Arvel on kirjutatud, et hinnas on lend Tallinn-Rhodos-Tallinn, kuigi kostja teavitas varem, et nad lendavad Soome kaudu. 2(8)
2-16-12621
Kostja ostis omaalgatuslikult hagejale nutitelefoni, see telefon on vormistatud kostja ettevõtte nimele XXXX OÜ. Sidekulude eest kostja ei maksa, nende eest maksab hageja seaduslik esindaja. Tahvelarvuti ostis kostja omale, mitte hagejale. Kostja ostetud riideid ja jalanõusid ei ole hageja seaduslik esindaja näinud, samuti ei ole kostja esitanud nende ostmise kohta tõendeid. Kohtu määratud suhtluskorra järgi (kindlaks määratud tsiviilasjas nr 2-15-14734) kohtub kostja hagejaga kolm korda kuus, s.o esimesel, kolmandal ja neljandal nädalavahetusel reedest kell 18.00 kuni pühapäeva kella 18.00 selliselt, et reedel kostja võtab hageja tema kodust ja viib tagasi pühapäeval. Hageja jaoks ei ole selge, kust tuleb 45 eurot eluasemeks ning 10 eurot koolikohustuste täitmiseks (kooliajal viibi hageja ainult emaga). Kulutused transpordile 50 eurot kuus on ülepaisutatud. Sellise arvestusega kulub 8.3 eurot päevas kütusele, millega saab sõita 100 kilomeetrit. Kostja väited selle kohta, et ta kulutab kuus lapse peale 409 eurot ei ole usutavad ega tõendatud. Hageja arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus selgitas 22. septembri 2016. a kirjaga menetluslikku olukorda ning tegi ettepaneku pooltele sõlmida asjas kompromiss (I kd, tl 62).
5.Hageja teavitas kohut 23. septembril 2016, et kostja soovib probleemi lahendamist kohtu kaudu.
6.Kohus andis 10. oktoobril 2016 pooltele võimaluse esitada 14. oktoobriks 2016 täiendavaid seisukohti ja tõendeid.
7.Hageja esitas 14. oktoobril 2016 kohtule tõendid hageja kulude kohta Hageja seaduslik esindaja märkis, et need kulud kokku on 671 eurot 47 senti (I kd, tl 71). Hageja soovib saada elatist miinimummääras. Kostja täiendav seisukoht
8.Kostja esitas 14. oktoobril tõendid kulutuste kohta, mida ta on teinud hageja ülalpidamiseks alates 2016. aasta septembrist. Kostja selgitas, et käib hagejaga reeglina 3-4 korda nädalavahetusel XXXX basseinis ja kergejõustikuhallis. Hageja seaduslik esindaja ei võimalda hagejal käia huviringides. Hageja on käinud ja käib erinevates huviringides, kõikide nende huviringide eest maksab kostja. Samuti käib hageja maleringis. Hageja käib ratsatrennis nädalavahetustel, trennitasuks on 60 eurot kuus ning kostja kinnitab, et ratsatrenni eest tasub tema. Hagejal on nädalavahetuse riided kostja juures, sest hageja tuleb kostja juurde kooliriietega ja need ei sobi nädalavahetuse veetmiseks. Vahetusriideid hageja seaduslik esindaja kaasa ei anna. Ligikaudu üks või kaks korda kuus käime hageja külas sugulastel XXXX ja XXXX. Kodutööde tegemine nõuab erinevaid kirjutustarbeid, lisaks on õppimiseks vaja arendatavaid raamatuid ja õpikuid. Esmaspäeviti on hagejal tööõpetuse tund, mille jaoks vajalikud tarbed ostab kostja. Kostja kulutab ajal, mil hageja on tema juures meelelahutusele, nt mängutoa külastamine, kinos käimine, hageja sõprade sünnipäeval käimine.
3(8)
2-16-12621 Nädalavahetusel veedab hageja kodus palju rohkem aega kui koolipäevadel. Pool koolivaheaegadest veedab hageja pool nii oma ema kui isaga, mis teeb vähemalt 4 kuud aastas. Sel perioodil puuduvad kulutused õppimisele. Kostja kulutused selle aja eest on suuremad, kuna kostja ostab erinevaid asju hageja aja sisustamiseks. Neid kulutusi ei saa pidada pidevaks, kuid need on kaalukad, nt jalgratas, rulluisud, jääuisud, kelk, soojamaareisid, ekskursioonid, sidevahendid. Kokku on kulud järgmised: XXXX bassein ja kergejõustikuhall – 36 eurot kuus, malering 24 eurot kuus, ratsatrenn 60 eurot kuus, riietus 30 eurot kuus, transport 14 eurot 40 senti kuus, koolivahendid 20 eurot kuus, meelelahutus 40 eurot kuus.
9.Kostja täpsustas 6. detsembri 2016 menetlusdokumendis oma kulusid hagejale ja leidis, et need on 507 eurot 13 senti kuus (I kd, tl 168). Kohtu eelmenetlus
10.Kohus korraldas 14. detsembril 2016 asjas eelistungi. Kostja selgitas, et ta on hetkel töötu. Enne sai ta töötasu 940 eurot kuus. Elatise suurendamine ei too kaasa hageja elu paranemist, kui ta peab veetma nädalavahetused kostja juures, ei saaks ta kohtuda sõpradega, suvevaheaja veedab hageja pool aega kostja juures ja sel ajal kulutused koolile puuduvad. Kostja pakkus kompromissina elatise summaks 100 eurot kuus. Kostja selgitas kohtule, et ta elas säästudest, mille ta sai oma ettevõtte dividendidest. Hageja jäi oma nõude juurde ja nõuab elatist miinimummääras. Hageja leidis, et kui kostja on töötu, miks ta kulutab lapse peale nii palju. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et tema sissetulek on 2000 eurot kuus. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule tõendid oma sissetuleku kohta ning selgitama, millised on võimalused kostjal leida endale töökoht. Kohus hoiatas, et kohtul on õigus teha vajadusel järelpärimisi kostja majandusliku seisundi kohta. Kostja täiendav seisukoht
11.Kostja esitas 21. detsembril 2016 kohtule dokumendid oma sissetuleku kohta. Kostja palub määrata elatise suuruseks 100 eurot kuus, ülejäänud summa palub kostja jätta hageja arendamiseks ja tema puhkuse sisustamiseks ajaks, mil ta viibib koos kostjaga. Kostja palub end vabastada elatise maksmisest suvekuudel, kuna sel perioodil viibib hageja kostja juures poole ajast, mis tähendab, et hageja seadusliku esindaja ja kostja kulud selle aja eest on võrdsed. Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte, kuhu laekus palk 2016. aastal 920 eurot kuus, väljavõtte EMTA-st, ettevõtte XXXX OÜ aastaaruande, korteri müügilepingu, novembrikuu kommunaalkulude arve, sõiduauto kohta, kõikide pangakontode jäägid. Edasine menetlus
12.Kohus tegi 31. jaanuaril 2017 pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss selliselt, et alates hagi esitamisest tuleb kostjal tasuda hagejale elatist kuni 1. jaanuarini 2017 170 eurot kuus ja 1. jaanuarist 2017 edasi 180 eurot kuus. Kohus selgitas pooltele, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et pooled oleks määranud kindlaks, et kostja võib hagejale ülalpidamist anda muul viisil kui seaduses sätestatud. Samuti selgitas kohus, et võtab arvesse
7.juulil 2016 maakohtus kinnitatud suhtlemiskorra, millest nähtub, et hageja veedab kostja juures ühes kuus 6 päeva ja suvevaheajal 6 nädalat. 4(8)
2-16-12621
13.Hageja esitas kohtukirjale vastuse 2. veebruaril 2017 vastuse, milles kinnitas, et ei nõustu kohtu ettepanekuga sõlmida kompromiss kohtu pakutud tingimustel. Hageja taotleb elatisraha alammääras juba suhtlemiskorda ja peretoetust arvestades. Muidu paluks hageja suuremat elatisraha, kui seadus ette näeb. Miinimummääras elatis on summa, mis peaks seadusandja hinnangul tagama lapse huvide rahuldamise minimaalses ulatuses. Lapse vajadused on miinimumist suuremad, sest hageja on selle kohta kohtule tõendid esitanud. Samuti ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Hageja seaduslik esindaja ostab lapsele kõik vajaliku. Kostja ei ole ostnud lapsele vajalikke asju. Miinimummääras elatis ongi kompromiss, et tagada hageja eluviis, millega ta harjunud on, see tähendab rahuldada lapse igapäevased vajadused ja katta kõik lapse arenguga seotud kulud.
14.Kostja esitas omapoolse vastuse kohtukirjale 8. veebruaril 2017. Kostja selgitab, et ta tegeleb ajal, mil hageja on tema juures, hagejaga väga aktiivselt ning kulutab hagejaga veedetud ajale raha. Kostja arvates võiks elatise suuruseks olla 150 eurot kuus, et hageja saaks kas või osaliselt elada nii, nagu ta on harjunud juba aastaid elama.
15.Kohus andis 1. märtsi 2017. a kirjaga pooltele avalduste ja dokumentide esitamise viimaseks tähtajaks 14. märtsi 2017. Ka kohustas kohus pooli esitama 14. märtsiks 2017 oma menetluskulude nimekiri ning 21. märtsiks 2017 tuli pooltel esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude kohta.
16.Kostja esitas 14. märtsil 2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kulutanud tõlketeenusele menetluse kestel 108 eurot 62 senti. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud hagi elatise suurendamiseks kehtiva elatise alammäära suuruseni. 22. jaanuaril 2014 rahuldas Pärnu Maakohus kiirmenetluses esitatud taotluse ja mõistis kostjalt välja 160 eurot hageja ülalpidamiseks. TsMS § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või 5(8)
2-16-12621 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates 1. jaanuarist 2017 on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 1. septembrist 2016. Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus tunduvalt rohkem, kui seaduses sätestatud elatise alammäär. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et need kulud kokku on 671 eurot 47 senti (I kd, tl 71). Kuivõrd hageja on soovinud elatise suurendamist kehtiva alammäärani, ei tule hagejal esitada kohtule tõendeid ülalpidamiseks vajalike kulutuste kohta. Siiski on hageja seaduslik esindaja kohtule selgitanud, et esitades elatise kehtivas alammääras on ta arvestanud juba sellega, et hageja saab lapsetoetust ning sellega, et hageja viibib kostja juures suhtluskorras kindlaks määratud aegadel. Kostja vastuväited tuginevad sellele, et ta kulutab hagejale vahetult raha ajal, mil hageja viibib tema juures. Selleks summaks on kostja nimetanud 6. detsembri 2016 menetlusdokumendis oma kulusid hagejale ja leidis, et need on 507 eurot 13 senti kuus (I kd, tl 168).
19.Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt selle kohta Riigikohtu 4. detsembri 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saavad lapsed (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Erandlikult on võimalik ülalpidamist anda ka muul viisil kui rahalise maksena sellise kokkuleppe olemasolul (PKS § 100 lg 1 lause 2) või mõjuval põhjusel (PKS § 100 lg 3). Käesoleval juhul on hageja läbi seadusliku esindaja selgitanud, et lapsevanematel ei olnud kokkulepet anda ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja on seevastu kohtule selgitanud, et tema kulutused lapsele on igas kuus ca 507 eurot ning need kulutused on vajalikud, kuivõrd kostja käib hagejaga viimast arendavates kohtades ka mängutoas, käivad kinos, hageja käib sõprade juures, nad tegelevad koos spordiga, ta ostab hagejale arendavaid õpikuid jne. Kostja leiab, et selliselt käitudes on alus jätta rahuldamata elatise suurendamise hagi. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik.
20.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja seadusliku ja tema vahel sellise kokkuleppe olemasolu, mis võimaldaks kostjal anda ülalpidamist teisiti kui igakuiste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd elatise tasumises teisiti ei ole kokku lepitud, tuleb kostjal tasuda elatist perekonnaseaduse järgi, st igakuiste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole.
21.Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist laste heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Last ülalpidav vanem ei saa arvestada selle rahaga, mida kostja kulutab lapsele temaga koosoldud aja sisustamiseks. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kinnitanud, et lapsele vajalikke asju ostab tema. Kohus märgib, et elatise eest, mis kantakse last ülalpidava vanema kontole saab osta ning arveid tasuda laekunud elatisest laste eest igapäev hoolitsev vanem. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, tasuda muude teenuste eest ning taskuraha andmine lapsele, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele miinimumelatisele. 6(8)
2-16-12621
Maakohus leiab, et kostja tehtud kulutuste (huviringid, reisid, sünnipäevapidu, koolitarbed ja hobivahendid, riietus ja jalanõud ja seda 94 eurot kuus, meelelahutus jms) puhul ei ole mõjuvat põhjust, miks lugeda need ülalpidamise andmiseks PKS § 100 lg 1 mõttes. PKS § 99 lg-st 2 ei tulene, et vanemal on õigus anda ülalpidamist enda valitud viisil, vaid see on üldine norm, mis selgitab, mida arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel. Iseenesest ei ole vaidlust selle üle, kas kostja on tema poolt välja toodud kulutused teinud, vaid küsimus on selles, kas on põhjendatud lugeda neid kulutusi ülalpidamise andmiseks lapsele. Isegi kui oleks tõendatud, et nimetatud kulutused on tehtud lapse huvides, ei ole kohtu hinnangul mõjuvat põhjust, et lugeda nimetatud kulutusi ülalpidamise andmiseks.
22.Kuivõrd kostja on tuginenud sellele, et laps viibib tema juures suhtluskorra alusel kokkulepitu järgi ning tema tasub sellal lapsega seotud kulutuste eest, tuleb kohtul tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastav vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kõik vajaliku lapsele ostab tema (II kd, tl 68) ning, et kostja ei ole ostnud lapsele vajalikke asju. Hageja seaduslik esindaja toob välja, et kostja esitatud tõenditest nähtub, et paljud ostud on tehtud XXXX või XXXX, arvetel märgitud rõivasuurused ei vasta XXXX omadele ning mõned ostutšekid on kauplusest, kus müüakse riideid ainult täiskasvanutele (XXXX OÜ, XXXX kauplus). Kostja esitatud kuluarvestuse kohaselt (I kd, tl 168) on kostja kuludeks hageja ülalpidamiseks igas kuus 507 eurot 13 senti, st XXXX ujula ja kergejõustikuhall 36 eurot kuus, malering 24 eurot kuus, ratsutamistrenn 60 eurot kuus, riietus ja jalatsid 94 eurot 36 senti kuus, sporditarbed 19 eurot 78 senti kuus, transport 14 eurot 40 senti kuus, koolivahendid ja kunstile vajalikud tarbed 18 eurot 59 senti kuus, meelelahutus 40 eurot kuus, muus suured kulud (reisimine, jalgratas, peod, sidevahendid) 200 eurot kuus. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja esiletoodud kulusid ei saa vaadata kui hageja ülalpidamiseks vajalikke kulusid olukorras, kus lapsevanematel ei ole olnud kokkulepet selle kohta, et kostja võiks sellises ulatuses kulutusi teha. Vahetuks ülalpidamiseks ajal, mil hageja on kostja juures võiks pidada kulusid riietusele ja jalanõudele, kuid ka sellises summas kulutuste tegemine riietele ja jalanõudele lapsele, kes kostja juures ei veeda olulist osa oma ajast, ei ole põhjendatud. Kostja märgitud summast lähtudes on hageja riietele ja jalanõudele kuluv osa aastas 1132 eurot 32 senti. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud kuluga, mida kostja saaks vältida siis, kui XXXX võtab isa juurde minnes kaasa oma riided, mille talle on ostnud ema. Praeguses asjas ei arvesta kohus toidukuludega kostja juures. Hageja seaduslik esindaja on esitanud hagejale ülalpidamise saamise elatise alammääras just seetõttu, et ta on arvestanud määratud suhtluskorraga ja makstava lapsetoetusega, kuigi hageja ülalpidamiseks kuluv summa on suurem.
23.Edasi käsitleb kohus elatise suurusega seonduvat. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist kehtivas alammääras. Kostja on vastuväite korras väitnud, et temalt tuleb välja mõista elatis alla miinimummäära, kuna ta kulutab lapsele vahetult. Kohus on eelnevalt seisukoha võtnud, et kostja selline käitumine ei ole kohtu hinnangul perekonnaseaduse mõttes ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus leiab, et praeguses asjas ei ole põhjendatud tugineda PKS § 102 lg-le 2 ja vähendada seaduses sätestatud elatise suurust. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta hetkel töötu ning kui kohus palus selgitada, kust võtab kostja raha, et teha selliseid kulutusi lapse heaks, vastas kostja, et tal olid säästud ning ta sai ettevõttest dividendidena tulu. Edaspidistes menetlusdokumentides ei ole kostja väitnud, et tema sissetulek ei võimalda tal tasuda elatist seadusest tulenevas 7(8)
2-16-12621 ulatuses. Vastupidi kostja on palunud jätta elatise summaks 150 eurot kuus, sest see võimaldab XXXXl kasvõi osaliselt elada nii, nagu ta on harjunud juba aastaid elama (II kd, tl 71 pöördel). Sellest järeldab kohus, et kostja on siiski võimeline teenima sissetulekut, mis võimaldab tal kulutada hagejale vahetult suures summas raha. Kostja esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on 2016. aasta novembris käinud Egiptuses, 2016. aasta oktoobris Rhodosel. Juba ainuüksi reisimine näitab kohtu hinnangul seda, et kostja on võimeline tasuma elatist seaduses nõutud määras. Kostja esitatud tõendist nähtub, et 31. augustil 2016 on kostja tööleping lõpetatud tööandjaga kokkuleppel (II kd, tl 32). Isegi kui kostja on siiani tööga hõivamata, ei ole kostja ei ole kohtule selgitanud, mis põhjusel ta ei saa minna tööle ja teenida sissetulekut, et täita kohaselt seaduses sätestatud ülalpidamiskohustust. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
25.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
26.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.