Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-4135 Vastavalt TsMS § 371 lõike 1 punktile 4 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohus leiab, et käesolevat hagiavaldust ei saa menetlusse võtta lahendamiseks tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse korras, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel olnud asi sama eseme kohta samal alusel ja kohus on juba rahuldanud sama hagi, s.o elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras. 09.10.2015 kohtuotsuses on küll elatis kostjalt hageja kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõistetud kindla summana 195 eurot kuus, kuid kohtuotsuses on kindlaks määratud, et elatis ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummäär. Seega on elatis kostjalt välja mõistetud täpselt samas ulatuses, mida hageja nõuab käesolevaga esitatud hagis. Esitatud nõude kohta on olemas täitedokumendina kehtiv kohtulahend, s.o Pärnu Maakohtu 09.10.2015 tehtud ja 23.01.2016 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1510561, mille täitmiseks on hageja esindajal D.Š.l võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kui S.D. keeldub vabatahtlikult maksmast perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud suuruses elatist (2016. a oli elatise miinimummäär 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017. a on elatise miinimummäär 235 eurot kuus). Seega on välistatud sellise nõudega uus kohtusse pöördumine. Kohtusse saab hageja pöörduda üksnes juhul, kui ta vajab ülalpidamiseks miinimummäärast suuremat elatist, kuid siis tuleb lisada ka põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad, et lapse jaoks kulub ühes kuus rohkem kui miinimumpalga ulatuses (s.t 2017. a rohkem kui 470 eurot kuus, millest kumbki vanem peab kandma pool). Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle esitajale, kuna samade poolte vahel sama eseme ja alusega asjas on olemas jõustunud kohtulahend, mida hageja saab täitmisele pöörata kohtutäituri juures täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avalduse koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. Sellisel juhul loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtule teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.