Otsuse tegemise aeg ja 30.märts 2017 Paide koht Tsiviilasja number 2-16-4557 Tsiviilasi
PL hagi VL vastu elatise nõudes
Hagihind
1935 (215.00 x 9) EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxxxx, seaduslik esindaja (vanem) A L Kostja: VL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx, lepin-guline esindaja Ahti Tasuja
Menetlus
Kohtuistung menetlus
15.12.2016,
järgnes
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista VL elatis alaealise lapse PL ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235,00 eurot, alates 24.02.2017 kuni x P L täisealiseks saamiseni xx.xx.2xxxx.
2.VL peab otsuse punktis 1 välja mõistetud elatise maksma A L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx iga järgmise kalendrikuu eest ette. Selgitusse märkida „Elatis PL“.
3.Jätta rahuldamata PL hagi elatise nõudes tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2015 kuni 23.02.2017 eest.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-4557 jagada täielikult poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
Kohtule esitatud hagiavalduses palusid alaealised hagejad K L ja P L oma isalt VL välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.08.2015. 15.12.2016 kohtuistungil loobus hageja KL oma elatishagist V L vastu. Sama kuupäeva määrusega võttis kohus vastu KL loobumise oma hagist V L vastu ja lõpetas selles osas tsiviilasja 2-16-4557 menetluse. Pärast KL loobumise vastuvõtmist ja selles osas menetluse lõpetamist jäi kohtu menetlusse PL elatishagi VL vastu.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
PL nõuab oma isalt VL elatist miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 01.08.2015. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole VL alates 01.08.2015 maksnud hagejale ela-tist. Hageja vajadused ühes kuus on 583 eurot. Hageja seadusliku esindaja (AL) sis-setulek on 595 eurot kuus. Kostja elab üürikorteris uue naise juures, tema palk on 3000-4000 eurot kuus (tl 1-2). Hageja jääb varem esitatud nõude juurde, lisaks palub määrata, et elatis makstakse iga järgmise kalendrikuu eest hiljemalt eelneva kalendrikuu 15.kuupäevaks. Hageja märgib, et kostja pole tõendanud oma väiteid, sh teisele lapsele elatise maksmist (II kd, tl 16-17). Tsiviilasi nr 2-16-4557
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles 25.04.2016 esitatud vastuses hagile vastu. Kostja märkis, et alates 01.08.2015 elab hageja seadusliku esindaja ja kostja teine ühine alealine laps KL kostja eluruu-mides ning kogu tema ülalpidamine ja elatis on sealjuures kaetud (tl 20). Kohtuistungil 15.12.2016 kinnitas kostja, et tal pole peale K ja P (hageja) rohkem lapsi. 01.08.2015 tuli K tema juurde elama. Sellest ajast alates kuni 20.04.2016 ei maksnud ta P elatist, kuna K oli tema ülalpidamisel. Mais 2016 hakkas ta laste emale elatist maksma kahe lapse eest 2x215 eurot kuus. Alates augustist 2016 on ta K elatise 215 eurot maksnud otse x, kes läks ema juurest ära xxxxxxxxxxx. P elatise on kostja alates 20.04.2016 maksnud hageja ema kontole, esimese ülekande tegi mai lõpus 2016. Kostja teada on ta kõik ära maksnud sellest ajast kui K läks tema juurest ära. Kostja arvestuse järgi on ta sel aastal maksnud P elatist 7 korda. Ka on ta P ostnud riideid kui P tal külas käib ja siis teda ka üleval pidanud (tl II kd tl 12-13). 10.03.2017 esitatud seisukohas leidis kostja, et hageja nõue perioodi 01.08.2015–21.03.2016 eest on alusetu, kuna KL oli sellel ajal kostja ülalpidamisel ning laste ema oli kostjale teatanud, et ei soovi mingit elatist. Pärast seda kui K lahkus kostja juurest, on kostja teda ja P üleval pidanud ning teinud ülekandeid. Võlgnevus hagi esitamisest kuni 23.04.2016 on tänase päeva seisuga likvideeritud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest ta tasub elatist vabatahtlikult igakuuliselt seaduses ettenähtud summas (II kd, tl 34).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike 2 (4)
väidetega.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpi-damiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolit-seb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-21-159-12). Vaidlust ei ole selles, et PL (hageja) on kostja VL ja AL alaealine laps. Vaidlust pole ka selles, et hageja vanemad elavad eraldi ning P L elab ema juures. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud (tl 13). Eeltoodu tähendab, et kostja on hageja vanem ja sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealisele lapsele elatist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (isalt) ülalpidamist.
3.Hageja palus 22.03.2016 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja elatis miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, ja seda tagasiulatuvalt alates 01.08.2015. Vaidlust ei ole, et hagiavalduse esitamise aja seisuga (22.03.2016) ei olnud kostja alates 01.08.2015 maksnud hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks iga kuu elatist, st polnud andnud hagejale ülalpidamist. Kostja vastuväite kohaselt (II kd, lk 12-13, 34) ei pidanud ta alates 01.08.2015 kuni 21.03.2016 hageja ülalpidamiseks raha maksma, kuna tema ülalpidamisel oli tema ja AL teine ühine alaealine laps KL. Lisaks laste ema AL ei soovinud, et kostja sel ajal temale „alimente“ maksaks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-13 selgitanud, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Sellise kokkuleppe põhjuseks võib olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpida-miskohustust täitnud. Tsiviilasi nr 2-16-4557 3 (4)
3.1.Kohtuistungil 15.12.2016 avaldas AL (hageja ema), et temal ja kostjal ei olnud sellist kokkulepet, et ajal mil K elas tema (kostja) juures, kostja P (hagejale) ülalpidamist ei anna (II kd tl 12). Kostja väitis kohtuistungil, et K tuli 01.08.2015 tema juurde elama ning AL kirjutas mitu kirja kus palus, et tema võtaks K enda juurde ja siis ei maksaks mingeid alimente (II kd tl 13). Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule tema ja AL Facebooki vestluste väljatrüki millest nähtub, et A L on kostjale 01.08.2015 kirjutanud, et „K on nüüd sinuga, minule teda ära enam too... Ja alimente ära ka siis enam maksa, saame P kenasti hakkama!..“ ning 05.08.2016 kirjutanud, et „See pole enam K kodu ja ... sa oled nüüd K hooldaja... Alimente ära maksa mulle.“ (II kd tl 37). Nimetatud Facebooki vestluste väljatrükiga loeb kohus tõendatuks ja eluliselt usutavaks kostja väite, et alates 01.08.2015 elas kostja ja AL teine laps (x K) kostja juures ning et AL avaldas kostjale oma soovi (tegi ettepaneku), et kostja sellest ajast alates hageja ülalpidamiseks elatist (alimente) ei maksa. Kostja aktsepteeris A.L eel-märgitud ettepanekut ega maksnud alates 01.08.2015 hageja ülalpidamiseks elatist. Tegemist on hageja vanemate kokkuleppega, et alates ajast mil K lahkus isa juurde, st alates 01.08.2015, ei maksa kostja hageja ülalpidamiseks elatist.
3.2.Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et ajal mil K tema juures ei elanud, kandis tema K telefonikulud, maksis telefoni järelmaksu ning ostis jõusaalikaardi. Nimetatud kulutuste tegemist kostja ei vaidlustanud. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja x K emana (vanemana) tegi x tarvis eelmärgitud kulutusi, on iseenesest kiiduväärt, kuid mitte käsitatav tema poolt x K ülalpidamiskohus-tuse täitmisena. Samuti ei tähenda eelmärgitud pojaga seotud kulude kandmine ema poolt seda, et kostja oleks x ülalpidamiskohustust rikkunud. Kohtu hinnangul asjaolu, et tegelikult pidas x alates 01.08.2015 ülal kostja, aktsepteeris A.L oma tegudega kohtumenetluses, st avaldas hageja K L esindajana 15.12.2016 kohtuistungil hageja tahet loobuda kostja vastu esitatud elatise nõudest tagasiula-tuvalt alates 01.08.2015.
3.3.Kostja 10.03.2017 menetlusdokumendis avaldatu kohaselt asus kostja ülalpidamisel olnud x K taas ema juurde elama 21.03.2016 (II kd tl 34). Ka hageja esindaja kohtuistungil avaldatu kohaselt tuli x xxxxxxx märtsis 2016 (II kd tl 12). Hinnates asjaolusid ja uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et tulenevalt hageja vanemate kok-kuleppest ei olnud kostja perioodil 01.08.2015 21.03.2016 kohustatud maksma hageja ülalpidamiseks elatist. Seega kostja, jättes nimetatud perioodil hageja ema kontole hageja ülal-pidamiseks elatusraha maksmata, ei rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt elatise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2015 kuni hagi esitamiseni põhjendamatu 4 (4)
ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja nõudis kostjalt elatist ka hagiavalduse esitamisest (22.03.2016) kuni täisealiseks saamiseni. Kostja palus hagi jätta rahuldamata, kuna ta maksab vabatahtlikult hagejale igakuuliselt elatist seaduses ettenähtud summas ning on tasunud ka võlgnevuse perioodi eest alates hagi esitamisest kuni 23.04.2016 eest (II kd, tl 34). PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 koha-selt kuutasu alammäär alates 1.jaanuarist 2016 oli 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades on elatise minimaalmäär alates 01.01.2016 - 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et - kostja on teinud hageja emale elatise makse 27.05.2016 summas 430 eurot selgitusega „Alimendid, 23.aprill-23.mai“; - järgnevad maksed on kostja teinud 19.07, 30.07 ja 30.08.2016. Vastavalt selgitustele on kõigi nimetatud maksete puhul tegemist mõlema lapse (P, K) elatusrahaga perioodide eest vastavalt 24.05.-23.06, 24.06.-23.07. ja 24.07.–23.08.; - sealt edasi on kostja teinud hageja ema kontole makseid summas 215 eurot 30.09.2016, 29.10.2016, 29.11.2016 ja 31.12.2016. Vastavalt selgitustele on kõigi nimetatud maksete puhul tegemist hageja elutusrahaga perioodide eest vastavalt 24.08.-23.09.2016, 24.09.-23.10.2016, 24.10.-23.11.2016 ja 24.11.-23.12.2016 (II kd tl 45). Tsiviilasi nr 2-16-4557 - 01.02.2017 ja 01.03.2017 on kostja teinud hageja ema kontole hageja elatusraha maksed, mõlemal korral summas 235 eurot perioodide eest vastavalt 24.12.2016-23.01.2017 ja 24.01. 2017-23.02.2017 (II kd tl 46). Lisaks on kostja esitanud pangakonto väljavõtte (II kd tl 48), millest nähtuvalt on ta 09.03.2017 maksnud hageja ema kontole 387 eurot. Selgitusest nähtuvalt on tegemist mõlemale lapsele perioodi 22.03.22.04.2016 makstava elatisega 430 eurot, millest on maha arvatud 43 eurot (kuukaart). Kostja on esitanud ka koopia kuukaardist 06.04.-06.05.2016 maksumusega 43 eurot, ostja LK (II kd, tl 36). Uuritud tõendid kinnitavad, et kostja on käesolevaks ajaks maksnud hagejale elatist perioodi 22.03.2016 kuni 23.02.2017 eest PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras, st nimetatud perioodi eest on kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitnud. Sellest tulenevalt puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks perioodi 22.03.2016 kuni 23.02.2017 eest. 5 (4)
5.Samas ei nõustu kohus, et kostja on hageja ülalpidamiskohustuse täitnud nõuetekohaselt ning seetõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tõendatud on, et kostja maksis hagejale elatist (tegi hageja emale ülekande) viimati perioodi 24.01.2017 - 23.02.2017 eest. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt pidi elatis hagejale kogu 2017 veebruarikuu eest olema makstud hiljemalt jaanuaris 2017 ning 2017 märtsikuu elatis hiljemalt veebruaris 2017. Uuritud tõendite kohaselt ei ole kostja maksnud hagejale elatist alates 24.veebruarist 2017, st kostja on hageja ees elatise võlgnevuses. See omakorda tähendab, et kostja on rikkunud hagejale elatise maksmise kohustust alates 24.02.2017. Nimetatud asjaolu annab aluse mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 24.02.2017.
6.Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtes-tatud kuupalga alammäära kuus. Sellest tulenevalt ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõutud elatise suurust. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise välja-mõistmise muutuva suurusena sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, alates 24.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Hagiavalduses, muudes menetlusdokumentides ega ka kohtuistungil ei taotlenud hageja (seadusliku esindaja kaudu), et kostja täidaks elatise maksmise kohustuse iga kuu konkreetseks kuupäevaks. Vastavasisulise taotluse esitas hageja kirjalikus menetluses. Oma eelmärgitud taotlust hageja ei põhistanud. Seetõttu puudub kohtul võimalus hageja taotluse põhjendatust analüüsida ja hinnata, seega ka taotluse suhtes seisukohta võtta. Kostja peab elatise maksmise kohustuse täitma iga järgmise kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu viimaseks päevaks. 6 (4)
7.TsMS § 162 lg 3 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas antud hagi osaliselt. Arvestades vaidluse iseloomu ja asjaolusid peab kohus antud asjas õigeks ja õiglaseks jagada poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.