Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-16-15255 Toyota esindus on nõus selle ostma, saadud rahast tagastada liisingujääk liisinguandjale ning sellest ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahuldada Xxxx taotlus tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda määruse jõustumisel riigilõiv 150 eurot Xxxx arvelduskontole. Rahuldada Xxxx taotlus tagastada kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda määruse jõustumisel riigilõiv 150 eurot Xxxx arvelduskontole.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx vastu ühisvara jagamise nõudes ja Xxxx vastuhagi ühisvara jagamiseks. 28.03.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. Pooled on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, s t et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama Kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad osapooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru

2-16-15255 saanud ja on nendega nõus. Hageja taotleb tsiviilasjas nr 2-16-15255 poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamist, paludes selle kanda Xxxx pangakontole. Kostja taotleb tsiviilasjas nr 2-16-15255 poole vastuhagilt tasutud riigilõivu, s.o 150 euro tagastamist, paludes selle kanda Xxxx pangakontole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab menetlusosalistele tsiviilasjas tasutud riigilõivudest pool, s.o mõlema poolele 150 eurot.

2-16-15255

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.