Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-15-14871 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXXX ja XXXX (avaldajad) esitasid 08.02.2017.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXX nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt taotlevad avaldajad nõusolekut XXXX (isikukood XXXX, surnud XXXX.a) pärandvara hulka kuuluvalt pensionikontolt (Swedbank Pensionifond K2, konto nr XXXX) osakute tagasivõtmist ja kandmist pärija XXXX pangakontole. Eestkostetav päris lisaks kogumispensioni osakutele muuhulgas ka korteriomandi asukohaga XXXX, mis on eestkostetava elukohaks. Korter vajab remonti, kuid eestkostetaval puuduvad vahendid remondi tegemiseks ning korteriomandi majandamiseks. Korteri remontimiseks oleks võimalik kasutada pärandvarana omandatud muud vara s.h eelviidatud pensionifondi osakuid. Eestkostetavale määratud esindaja ja Haabersti Linnaosa Valitsus toetavad avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused 30.11.2015.a Harju Maakohtu määrusega määrati XXXX eestkostjaks XXXX ja XXXX kuni 27.11.2020.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 186 lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi teise lõike alusel on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et avalduse aluseks olevad asjaolud on leidnud kinnitust. Kohus peab avaldust, milles taotletakse kohtult eestkostetavale pärandina saadud kogumispensioni osakute tagasivõtmist ja saadava raha kasutamist eestkostetavale kuuluva korteri remontimiseks põhjendatuks ja nõustub avaldajate poolt esitatud põhjendustega ning kohaliku omavalitsuse ja eestkostetava esindaja seisukohtadega. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub eestkostetava huvidest ja on seisukohal, et ei esine takistusi eestkostetava nimel talle pärandina saadud varaga tehingu tegemiseks ning avaldus tuleb rahuldada. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

2-15-14871 Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.