Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-2929/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1196

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtunik Kohtujurist Määruse kuupäev

Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Raivo Einula Nona Alas 28. märts 2017

Tsiviilasja number

2-17-2929

Kohtuasi

XXXX avaldus laste XXXX ja XXXX nimel tehingute tegemiseks

Menetlusosalised, esindajad

avaldaja: XXXX (isikukood XXXX) avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Valdmaa (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: [email protected] )

Kohus

puudutatud isikud: I XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) II XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Puudutatud isikutele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Kadi Sitska (Liis Suik Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ) eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: [email protected]) Menetlustoiming

lõpplahend, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.

2.Anda XXXXle kohtu nõusolek alaealise XXXX nimel XXXXle ühisomandina kuuluva kinnisasja, milleks on korteriomand asukohaga XXXX (kinnistusregistriosa nr

2-17-2929 XXXX), võõrandamiseks (so müügitehingu ja kinnistamisavalduse tegemiseks ning vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks).

3.Anda XXXXle kohtu nõusolek alaealise XXXX nimel XXXXle ühisomandina kuuluva kinnisasja, milleks on korteriomand asukohaga XXXX (kinnistusregistriosa nr XXXX), võõrandamiseks (so müügitehingu ja kinnistamisavalduse tegemiseks ning vastava asjaõiguslepingu sõlmimiseks).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

12.Jätta lastele menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik XXXX esitas 22.02.2017 kohtule avalduse laste XXXX ja XXXX nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja palub kohtu nõusolekut laste nimel korteriomandi asukohaga XXXX (kinnistusregistriosa nr XXXX), võõrandamiseks ja saadud raha sihtotstarbeliseks kasutamiseks, XXXX Osaühingu osa võõrandamiseks ning pensionifondi osakute tagasivõtmiseks/võõrandamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 02.03.2017, määras lastele riigi õigusabi korras esindaja ning küsis esindajalt ja laste elukoha järgselt omavalitsuselt Tallinna linnalt (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamust esitatud nõude osas. 13.03.2017 kohtule esitatud arvamuses asus lastele määratud esindaja advokaat Kadi Sitska seisukohale, et avaldus on põhjendatud täies ulatuses ning esindaja nõustub selle rahuldamisega. Esindaja märgib, et pärandvaras on küll ca 21 000 euro väärtuses kohustusi, kuid nö positiivse vara väärtus on ca 58 000 eurot. Seega on võimalik võõrandamisest saadava raha arvelt tasuda pärandvaral lasuvad kohustused ning üle jäävat summat kasutada laste huvides. Esindaja leiab, et avalduses toodud ettepanek rahaliste vahendite kasutamise osas on igati mõistlik ja arvestab laste huvisid. 14.03.2017 kohtule esitatud arvamuses Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus nõustub avaldaja seisukohtadega ja leiab, et avaldaja poolt taotletavad tehingud ei kahjusta laste huve, vaid tehingud tehakse laste huve silmas pidades, sest laste ülalpidamiseks on vaja muuhulgas ka rahalisi vahendeid. Samuti on igati mõistlik tasuda pärandvara võõrandamisest saadud vahendite arvelt tasuda päranduseks saadud kohustuste eest. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt, eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 2 kohaselt, pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri

2-17-2929 vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek. PKS § 132 lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. PKS § 130 kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. PKS § 186 lg 4 kohaselt, kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks on vajalik vaid PKS § 186 lg 1 nimetatud juhul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat avaldust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus peab XXXX avaldust nõusoleku saamiseks laste nimel tehingute tegemiseks, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja lastele menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad alaealiste laste huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks anda nõusolek pärandvarasse kuuluvate kohustuste täitmiseks ja raha paigutamiseks lähtudes laste ülalpidamisvajadusest. Arvelduskontode käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut. /allkirjastatud digitaalselt/