2.Välja mõista kostjalt III XXX (isikukood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks 3 954,49 eurot (kolm tuhat üheksasada viiskümmend neli eurot ja 49 senti).
3.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2-13-11703 3.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostja III XXX, kostja IV XXX ja kostja V XXX kanda. 3.2.Välja mõista kostjalt III, kostjalt IV ja kostjalt V hageja XXX kasuks menetluskuluna solidaarselt 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Õiend menetluse käigu kohta
1.XXX esitas 13.03.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnike XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastu võlgnevuse summas 3 954,49 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 27.03.2013 võlgnikele makseettepaneku, millele XXX, XXX, XXX ja XXX esitasid vastuväited. XXX ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada. 24.01.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti võlanõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (1. kd, tl 71-72).
2.XXX(hageja) esitas 14.02.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse solidaarselt XXX (kostja I), XXX (kostja II), XXX (kostja III), XXX(kostja IV) ja XXX(kostja V) vastu 3 954,49 euro väljamõistmiseks (1. kd, tl 76-78).
3.Kohus võttis hagi menetlusse 26.02.2014 (1. kd, tl 95-96).
4.Kohus rahuldas 04.09.2014 tagaseljaotsustega (osaotsuse mõttes) kostja IV ja kostja V suhtes (1. kd, tl 145-148).
5.14.05.2015 toimunud kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja I kompromisslepingu. Kohus kinnitas 03.06.2015 määrusega hageja ja kostja I vahelise kompromissi (2. kd, tl 147-148).
6.14.05.2015 toimunud kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja II kompromisslepingu. Kohus kinnitas 03.06.2015 määrusega hageja ja kostja I vahelise kompromissi (2. kd, tl 149-150).
7.Kohus viis asjas läbi kohtuistungi 14.05.2015 ja määras teha kohtuotsus kostja III XXX suhtes teatavaks 03.06.2015 (2. kd, tl 134-135).
Hagi asjaolud ja hageja nõue
8.Hageja esitas kostjate vastu Harju Maakohtusse hagi üürivõla 3 060 eurot ja kõrvalkulude 894,49 eurot nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 10.02.2009 üürilepingu, millega hageja andis kostjate kasutusse elamuga hoonestatud kinnistu asukohaga Veriheina tee 48, Maardu linn, Harjumaa, tähtajaga kuni 10.02.2010. Kostjad said üürilepingu eseme valduse 12.02.2009. Üürilepingu tähtaeg pikenes vastavalt üürilepingule 2010, 2011, 2012 ja 2013.
2-13-11703 Üürilepingu kohaselt kohustusid kostjad tasuma hagejale üüri summas 5 000 krooni (euro kasutusele võtul 350 eurot) kuus, lisaks üürile olid kostjad kohustatud tasuma üürilepingu eseme kasutamisega seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu kohaselt vastutavad kostjad lepingust tulenevate üürniku kohustuste täitmise eest solidaarselt. Üürileping lõpetati kokkuleppel ja kostjad vabastasid üürilepingu eseme 28.02.2013. 15.02.2013 kinnitas kostja XXX võlgnetavat üüri ja kõrvalkulude suurust. Kinnituse andmise ajal võlgnesid kostjad 8 kuu üüri (90 eurot oli tasutud augustis 2012) summas 2 710 eurot, novembri, detsembri 2012 ja jaanuari 2013 elektri eest 431,71 eurot ja vee eest 200 eurot, kokku 3 341,71 eurot. Hagi esitamise ajal on kostjatel tasumata üür ja kõrvalkulud järgmiselt: 1) üür alates juuni 2012 kuni veebruarini 2013, millest on maha arvatud 2012 augusti kuus tasutud 90 eurot; 2) kõrvalkulud novembri (osaliselt), detsembri 2012 ja jaanuari ning veebruari 2013 eest (elekter november 2012, 8 eurot (osaliselt tasutud), detsember 2012, 273,35 eurot, jaanuar 2013, 150,36 eurot, veebruar 2013, 262,78 eurot, vesi (kvartaalne makse) 200 eurot) (1. kd, tl 76-78). Kostja III XXX vastused hagile ja täiendavad vastuväited
9.Kostja III vaidleb hagile vastu (1. kd, tl 108, 174). Kostja III vastuväidete kohaselt kasutas ta üüritud eluruumi alates veebruarist 2009 kuni augustini 2009. Alates augustist 2009 on kostjal III üürileping aadressil Kolde pst 102-94 ja alates september 2010 on üürileping aadressil XXX(I tl 175-176). Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja III vastused, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja III ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on kostja III suhtes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb üürilepingust (VÕS § 271). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürlepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas võlasuhte lõpetamise kokkuleppega (p 4) ja lepingu ülesütlemisega (p 6).
12.Kohus loeb tuvastatuks, et 10.02.2009 sõlmisid hageja ja kostjad I-V üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjate kasutusse elamuga hoonestatud kinnistu asukohaga Veriheina tee 48, Maardu linn, Harjumaa ning kostjad kohustusid tasuma hagejale üürilepingu eseme eest üüri üks kord kuus 5 000 krooni, üüri tasumise kohustusega maksustatavale kalendrikuule eelneva kuu 5. kuupäevaks ettemaksena hageja arveldusarvele. Elamuga seotud muud kõrvalkulud elekter, vesi, side, prügivedu, maamaks jms, kohustusid üürilevõtjad täiendavalt tasuma vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele. Elamu anti üürilevõtjate kasutusse alates 12.02.2009. Üürilepingu punkti 4.1 kohaselt jõustub leping sellele poolte poolt allakirjutamise momendist ja kehtib kuni 10.02.2010; kui üürilevõtjad või üürileandja ei teavita lepingu lõpetamise soovist üks (1) kuu enne lepingu lõpetamise tähtaega, pikeneb leping automaatselt üheaastaseks perioodiks samadel tingimustel. Üürilepingu punkti 4.2 kohaselt võib üks pool lepingu ennetähtaegselt üles öelda lepingus ja seaduses toodud alustel. Üürilevõtjate erakorraliselt lepingu ülesütlemise alused on sätestatud üürilepingu punktis 4.5. Üürilepingu
2-13-11703 punkti 5.1 kohaselt kohustuvad üürilevõtjad andma elamu üürileandjale üle lepingu kehtivusaja viimasel päeval; elamu üürileandjale üleandmise kohta koostatakse poolte poolt allkirjastatav üleandmis-vastuvõtmise akt (1. kd, tl 80-82). Kohus loeb samuti tõendatuks, et 15.02.2013 kinnitas kostja IV (XXX) võlgnetavat üüri ja kõrvalkulude suurust 3341,71 eurot ja annab üürilepingu eseme hagejale üle 28.02.2013 (I tl 84), samuti on tõendatud tasumata kõrvalkulud (I tl 85-86,89-91).
13.Kostja III poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt elas ta üüripinnal kuni augustini 2010, pärast mida kolis välja ja arvas, et sellega on tema suhtes üürileping lõppenud. Üürileandjaga ta ühendust ei võtnud. Tema teada lõpliku üürisuhte lõpetamisega tegelesid edasi need, kes jäid majja edasi elama – XXX, XXX, XXX ja XXX ( 2.kd tl 134-135).
14.Kohus ei nõustu kostjaga III, et tema üürisuhet hagejaga saab lugeda lõppenuks põhjusel, et kostja III lahkus elamust ja asus mujal üürilepingu alusel elama. VÕS § 310 lg 1 kohasel kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Seega kuivõrd peale 10.02.2010 tähtaega kasutasid kostjad kui üürnikud eluruumi edasi, muutus üürileping alates 10.02.2010 tähtajatuks. VÕS § 312 lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
15.Kohus leiab, et suhetes hagejaga kui üürileandjaga olid kõik kostjad I-V üürnikuks ühiselt koos, st solidaarvõlgnikeks. VÕS § 65 lg 1-4 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Eeltoodust nähtub, et kuivõrd üürileping oli sõlmitud kõikide kostjate suhtes ühiselt, siis üürilepingu võisid kostjad tähtajatu üürilepingu üles öelda samuti ühiselt. VÕS § 66 lg 1 tulenevalt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Seega pidi kostja, kes soovis üürnike hulgast välja astuda, st üürisuhtes ainult enda osas lõpetada, saavutama üürileandjaga selleks eraldi kokkuleppe (nõusoleku). Sellise kokkuleppe kohta ei ole kostja III tõendeid esitanud, samuti ei tõenda seda asjaolu kostja III poolt esitatud üürilepingud teiste üürileandjatega (I tl 175-176). VÕS § 325 lg 5 tulenevalt lõikes 1 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kuivõrd kostja III poolt eluruumist lahkumist ei saa lugeda tema suhtes üürilepingu lõpetamiseks, samuti ei ole hageja andnud nõusolekut, et loobub oma nõudest kostja III kui üürniku vastu, siis tuleb lugeda, et kostja III vastutab hageja ees koos teiste üürnike hulka kuuluvate isikutega (kostjad I-II, IV-V) solidaarselt üürniku kohustuste täitmise eest. Kuivõrd vaidlust ei ole ja kohus loeb tõendatuks, et kostjad jätsid üürilepingust tulenevad kohustused summas 3954,49 eurot täitmata, tuleb nimetatud summa kostjalt III välja mõista. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine kostja III-V suhtes
2-13-11703
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis menetluskulud jäävad kostja III kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013. a, 3-2-1-107-13, p 13).
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (01.09.2014), mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 335 eurot, muid menetluskulusid hageja kandnud ei ole. Hageja kinnitas 14.05.2015 kohtuistungil, et muid menetluskulusid peale tasutud riigilõivu tal ei ole.
19.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud 14.02.2014 hagi, millise hinnaks TsMS §-de 133, 134 alusel on 3 954,49 eurot. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hagiavalduse ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-s 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu kuni 4 000-eurose hinnaga hagilt 275 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 118,63 eurot ja hagiavalduse esitamisel 216,37 eurot, s.o riigilõivu vajalikust 60 eurot rohkem.
20.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt, on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 näeb ette, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
21.Eelneva põhjal määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot (riigilõiv). Kohus mõistab kostjatelt III-V hageja kasuks solidaarselt välja 275 eurot.
22.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-13-11703 Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.