Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (2)

2-16-1031 avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtu menetluses on M.K.i poolt alaealise R.T.K.i nimel 21.01.2016 kohtule esitatud hagiavaldus, milles ta palub tuvastada, et xxxxxxxxxxxx sündinud poja R.T.K.’i bioloogiline isa on kostja R.K. ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis Perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras. Hageja palus määrata kostja põlvnemise kindlaks tegemiseks DNA-ekspertiisi. Menetluse käik ja kohtu seisukoht Hageja esindaja M.K. tasus mais 2016 ekspertiisi ettemaksust pool summas 85,50 €, kostja ei ole temalt nõutud ekspertiiskulu ettemaksu pooles ulatuses so summas 85,50 € tasumise kohta kohtule siiani andmeid esitanud. 17.05.2016 määras kohus R.T.K. põlvnemise tuvastamiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Nimetatud ekspertiisiasutuse kohtukeemia ja bioloogia laboratooriumi molekulaargeneetilise ekspertiisi 23.02.2017 aktist nr 16E-GE0684 (II kd tlk. 24-26) nähtuvalt tuvastas kohtuekspert K.T. lapse, tema ema ja kostja DNA proovide analüüsi tulemusena, et 99,99999986%-lise tõenäosusega saab kostja R.K. olla R.T.K.’i isa. 26.03.2017 esitasid pooled kohtule elatise nõude osas digitaalselt allkirjastatud kompromissi, palusid selle määrusega kinnitada, jätta menetluskulud kostja kanda ning lõpetada asjas menetluse kohtuistungit pidamata. Eeltoodud asjaoludel, kuna poolte kompromiss põlvnemise nõuet ei puuduta, kohtule ei ole esitatud tõendeid vanemate ühise avalduse alusel rahvastikuregistrisse lapse suhtes isakande tegemise kohta ja sellist kannet ei nähtu ka rahvastikuregistri väljatrükist 28.03.2017 seisuga, samas aga on pooled avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kompromissiga, siis kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi õigeksvõtuga kohtuotsusega osaotsusena kooskõlas TsMS § 440 lg.1, lg. 2 ja § 450 lg 1 alusel. Hagi põlvnemise nõudes on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse, kostja poolsete kompromissipakkumiste ja kirjalike tõenditega, sh eeskätt DNA-ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamusega. Kompromissi kinnitamise taotluse elatise nõudes lahendab kohus eraldi, menetlust lõpetava määrusega. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 164 lg.11 kannab põlvnemise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja, millega kostja on 26.03.2017 sõlmitud kompromissis ka nõustunud. Põlvnemise nõudes asja läbivaatamise kuluks on ekspertiisi maksumus , mis EKEI 23.02.2017 õiendi kohaselt moodustas 171 €. Hageja esindaja M.K. poolt on ettemaksuna tasutud sellest pool 85,50 €, mis kantaks kohtu deposiidist riigituludesse. Teine pool ekspertiisimaksumusest on kohtu andmetel siiani tasumata ning kuulub kostja R.K.’lt summas 85,50 € väljamõistmisele riigituludesse vastavalt TsMS § 179 sätestatule. Rein Pokk Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.