Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

2-17-1074 Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Kohus juhindub ka Eesti Vabariigi Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud ja 17.05.1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, mille artikli 21 p 2 kohaselt, lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Artikli 25 p 1 kohaselt, abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle tuleb abielu sõlmimise takistuste suhtes kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Artikli 25 p 2 kohaselt, abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse. Avalduse kohaselt kavatseb avaldaja abielluda Xxxx. Avaldaja soovib abielluda Eesti Vabariigi kodanikuga, kes elab Eestis ja saada selleks loa Eesti kohtult, sest avaldaja päritoluriik Ukraina Vabariik ei väljasta oma kodanikele selliseid abieluvõimetõendeid, mida Eesti riik aktsepteeriks. Avaldaja on Ukraina kodanik ja viibib Eestis viisa alusel (Schengeni riigid). Xxxxon kohtule esitanud Ukraina Odessa Oblasti Bilgorod-Dmitrovskõi linna justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide registreerimise osakonna poolt 09.01.2003 välja antud abielulahutuse tunnistuse xxxx nr xxxx, mille kohaselt on Xxxx abielu lahutatud ning mille kohta on abielulahutusaktide registreerimise raamatusse tehtud 22.04.1997 kanne nr 86. Kohus on Xxxx ja xxxx 21.03.2017 isiklikult ära kuulanud ning Xxxx kinnitas, et ta ei ole käesoleval ajal abielus. Kohus on veendunud, et esitatud avalduse eesmärk on vastavalt perekonnaseaduse § 15 lg 1 abielulise kooselu alustamine. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud väited annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud, so riigilõivu, avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.