2-16-15691
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.märts 2017.a Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-15691
Tsiviilasi
XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1935 eurot Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Kostja lepinguline esindaja: Irina XXXX (Õigusbüroo Vesterinen Partnerid, e-post [email protected]) Kohtuistung 20.03.2017.a, osalesid hageja seaduslik esindaja, kostja ja tema esindaja
Menetluse liik
Edasikaebekord
Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Hageja XXXX esitas 18.10.2016.a oma seadusliku esindaja XXXX kaudu XXXXi vastu hagi tagasiulatuva elatise nõudes ja väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kostja on tasunud elatist igas kuus 108.64 eurot. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on 2165 eurot perioodi 05.10.2015.a kuni 05.10.2016.a eest. Hageja tulevikku suunatud elatise nõue on suurendada tasutavat elatist riikliku elatise alammäärani Kostja XXXX vastas hagile, et ei saa hageja ülalpidamiseks rohkem elatist maksta, kui on väljamõistetud, kuna siis kannataksid hageja ise ja ka kostja teised tütred. Kostja maksab teistele tütardele kummalegi elatist 50 eurot kuus. Kõigile kolmele tütrele kulutab ka n.ö otse, viib reisima, annab taskuraha. XXXX annab igal nädalal taskuraha 10-30 eurot, ostab talle riideid. Kui suurendatud elatis välja mõistetakse, siis pole võimalik enam XXXX taskuraha anda ja muid kulutusi temale teha. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel arvestada kostja väitega, et ta osaleb n.ö otse lapse ülalpidamises. Selleks, et lahusoleva vanema otse lapse kulude kandmist saaks arvestada lapsele ülalpidamise andmisena, peab olema vastav kokkulepe last igapäevaselt kasvatava vanemaga. Käesoleval juhul sellist kokkulepet ei ole. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et soovib saada lapse ülalpidamiseks elatist, aga mitte lapse kulude kandmist. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kostjal on kolm last. Tütarde XXXX ja XXXX sünniaeg on 05.03.1999.a ja nad on saanud täisealiseks 05.03.2017.a. Seega on XXXX käesoleval ajal XXXXi ainuke alaealine laps. Äsja täisealiseks saanud tütarde suhtes ei ole kostjal nn automaatset ülalpidamiskohustust, selline kohustus on kostjalt ainult alaealise tütre suhtes. PkS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Eeltoodust nähtuvalt tuleb hagejat eelistada kostja teistele ülalpeetavatale. Kostja seletas, et on ajutiselt töötu. Kostjale kuuluvale kinnisasjale XXXX, korteriomand XXXX, on kohtutäituri avalduse alusel seatud 24.01.2017.a keelumärge. Eeltoodu põhjal (hagejate vanemate vahel kokkuleppe puudumine ülalpidamiskulude otse kandmiseks, hageja seadusliku esindaja soov saada elatist ja mitte kostja poolt hageja kulude otse kandmist, alaealise hageja eesõigus ülalpidamist saada kostja täisealiste ülalpeetavate ees) leiab kohus, et kostjalt tuleb alammääras elatis hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alammääras elatise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 18.10.2016.a. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostjalt on hageja kasuks elatis väljamõistetud Harju Maakohtu 04.09.2009.a lahendiga nr 2-0917293 summas 1700 krooni (109 eurot). Nimetatud summat on ka kostja hageja ülalpidamiseks tasunud. Seega on kostja kohtulahendit täitnud ja hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et oleks palunud kostjal tasuda väljamõistetud elatisest suuremat elatist. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Teadaolevaid menetluskulusid ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.