Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale alates 7.03.2014 neli (õige on 5) korterihoonetusõigust XXX (registriosad XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX). Korteriomanike 17.02.2014 üldkoosolekul valiti elamu valitsejaks kostja. 28.02.2014 sõlmis hoonestusõiguse hagejale müüja OÜ XXX kostjaga kinnisvara korrashoiu lepingu. Üldkoosooleku toimumise ajal oli kõikide korterihoonetusõiguste omanikuks OÜ XXX. Koosolekul otsustati (p 5) kinnitada hoone kodukord, mille p 5.3 hageja vaidlustab. Hageja keeldus 07.04.2014 kirjaga talle saadetud arvete tasumisest ja saatis kostjale 05.06.2014 kirja oma nägemusest edasisele koostööle. Vaatamata hageja poolt 2014 juunikuuks 844,36 euro tasumisele (09.07.2014-ks oli võlgnevuse saldo vähenenud 140,21 eurole), lülitas kostja 09.07.2014 elektritoite hageja viiest eluruumist välja, sh eluruumist nr 14, mis oli hageja poolt antud üürile mitteeluruumi rendilepingu alusel. Elektrivarustuse lõppemise tõttu ei saanud hageja lepingut enam täita ja pidi tasuma rentnikule OÜ XXX leppetrahvi 1700 eurot. Elektrivarustuse õigusvastase katkestamise tõttu kaotas hageja võimaluse anda üürile teisi eluruume (korterid nr 15-18). Hageja on sellest kandnud kahju vähemalt 6592 eurot. Kuna kostja ei ole elektrit taastanud, võib hageja nõuet suurendada. Peale selle on hagejal õigusabi kulud 2002 eurot. Üldkoosoleku otsused on tühised TsÜS § 86 lg 1, § 87, § 138 alusel. Koosolek toimus vahetult enne hagejale hoone korterihoonetusõiguse võõrandamist arendajalt ostjale. Sellise tegevuseks sai olla vaid kostja äriliste huvide teenimine korterihoonestusõiguste omandajate varaliste huvide arvelt. Kostja nimetamine XXX OÜ poolt hoone valitsejaks ei ole kooskõlas hea usu põhimõtete ja heade kommetega ning on seetõttu tühine. Puuduvad andmed, et üldkoosolekust oleks korteriomanikke KOS kohaselt kirjalikult ette teavitatud. Lisaks ei protokollile alla kirjutanud korteriomanik (vaja on, et vähemalt 1 kirjutaks KOS § 18 lg 6). Otsused on vastuolus seadusega ja seetõttu tühised. Isegi kui otsused ei ole menetluslike minetuste pärast tühised, on tühine otsuse p-ga 5 kinnitatud kodukorra p 5.3 ja p 6. I annab kostjale õiguse lülitada võlgnevuse tekkimisel välja elekter ja II õiguse ettenägematud kulud määrata suletud netopinna järgi. KOS § 13 lg 3 järgi ei pea korteriomanik hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Valitseja õigused on loetletud ammendavalt KOS § 21 lg-tes 1 ja 2. Ükski neist ei anna valitsejale õigust elekter välja lülitada või määrata hagejale ettenägematuid kulutusi, millega ta ei ole varem nõustunud. Hageja palub: 1) tuvastada XXX korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt otsuse p 6 ja p-ga 5 kinnitatud „Kodukorra“ p 5.3 tühisus; 2) mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 10 294 eurot; 3) kostja kohustamiseks hageja korterihoonetusõiguste elektritoite sisselülitamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja palub hagi rahuldamata jätmist. Korteriomanikud otsustasid üldkoosolekul valitseja valida. Hoone valitsemine on korteriomanike huvides, mitte ei teeni valitseja huve.

Hageja ei ole järginud hoolsuskohustust, väites, et ta ei tea koosoleku kokkukutsumisest kirjalikult korteriomanike teavitamisest. Korteriomandit soetades oli hagejal võimalik tutvuda omandiga seotud dokumentatsiooniga, sh eelneva valitseja määramisega. Hageja on juba 7.04.2014 kirjas seadnud kahtluse alla kostja valitseja õiguse. Vastuses on kostja hagejale valitseja valimise aluseid ja korda selgitanud. Hageja soetas korteriomandid pärast valitseja valimist, mistõttu tal puudub alus tugineda üldkoosoleku kokkukutsumise korrale. Koosoleku kokkukutsumine ei saa rikkuda hageja õiguseid. Kodukorra p 5.3 ei ole tühine (KOS § 15 lg 1 korteriomanike kokkulepe, mis on käsitletav lg 6 p 1 alusel kaasomandi kasutamist reguleeriva normina). Seadus ei keela omanikel kodukorras sätestada võlgnike sanktsioneerimist või tegevust, mille abil edaspidi välistatakse võimalikud kahjud. KOS § 21 lg 1 p 1 kohaselt on valitsejal kohustus hoolitseda kodukorra täitmise eest. Otsuse p 6 – korteriomanikud otsustasid remondifondi mitte moodustada 2014, kuid lugeda võimalikud remonditööd ettenägematuteks kuludeks, mis arvestatakse nn otsekuluna ja finantseeritakse samuti otse korteriomanike poolt arvestades korteriomandi netopinda. Otsus võeti vastu häälteenamusega ja kuulub kõigi korteriomanike poolt täitmisele. 01.04.2015 korteriomanike üldkoosolekul otsustati jätta kodukord muutmata. Kostja käitumine ei ole õigusvastane, mistõttu hagejal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja teada on võrguühendus kõikides hageja korteriomandites. Kostja hoiatas hagejat eelnevalt võrguühenduse katkestamisest, hageja hoiatusele ei reageerinud. Hageja kustutas võlgnevused, misjärel võrguühendus taastati. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus määras 28.04.2015 määrusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Määrusega määras kohus pooltele tähtaja kõigi seni esitamata asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ülalmärgitust ja kirjaliku menetluse olemusest tulenevalt ei arvesta kohus hageja 18.05.2015 esitatud kahjunõude suurendamise avaldust. Seoses kirjaliku menetlusega ei saa hageja nõuet suurendada. Kohus määras kirjaliku menetluse arvestades määruse tegemise ajaks esitatud nõudeid, sh rahalise nõude suurust. Kui hageja võiks kirjalikku menetlusse määratud hagi lahendamisel nõuet muuta, ei olekski võimalik kirjalikus menetluses vaidlusi lahendada. Kostjal ei oleks võimalik hageja avaldusele kohtu määratud tähtajaks vastata. Hagi on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivselt otsuse p 6 ja p-ga 5 kinnitatud „Kodukorra“ p 5.3 tühisus tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata kuna hagejal puudub seaduslik alus vaidlustada otsuseid, mis on vastu võetud enne kui tema sai vaidlusaluses majas korterihoonestusõiguste omanikuks. Vastavalt KOS § 8 lg-le 1 võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus). KOS § 15 sätestab korteriomandi valitsemise. § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (lg 3). Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes (lg 5). Viidatud sätetest ja KOS §-dest 17-19 tuleneb üheselt, et üldkoosolekute otsuste vaidlustamise õigus on korteriomanikel. Tulenevalt KOS §-st 24 kohalduvad nimetatud sätted hagejale kui korteri hoonestusõiguse omanikule. Hageja sai XXX, Tallinn

korterihoonestusõigused 28.02.2014 notariaalse lepinguga. Hageja poolt vaidlustatud otsused võeti vastu korteriomanike üldkoosolekul, mis toimus 17.02.2014. Hageja on esitanud väited, et puuduvad mistahes viited, et üldkoosolekust oleks korteriomanikke KOSi kohaselt kirjalikult ette teavitatud. Hagejal puudub õigus otsuste vaidlustamiseks motiivil, et korteriomanikke ei teavitatud koosoleku toimumisest. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 on hagejal õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei ole isik, kes võib kohtusse pöörduda teise isiku õiguse või huvi kaitseks (lg 2). Märgitud põhjusel nõude rahuldamata jätmise tõttu ei analüüsi kohus, kas nõue oli esitatud õige kostja vastu või mitte. Kuna hagejal puudub seaduslik alus nõude esitamiseks, ei oma õige kostja temaatika tähtsust. XXX korteriomanikud otsustasid 17.02.2014 üldkoosolekul kinnitada hoone kodukorra (päevakorra p 5). Hageja poolt alternatiivnõudena vaidlustatud kodukorra p 5.3 näeb ette, et kui korteriomanik ei tasu võlgnevust kirjalikul võlateatel märgitud kuupäevaks, on valitsejal õigus välja lülitada tema korteri elekter kuni võla täieliku tasumiseni või võla kustutuskokkuleppe sõlmimiseni. Ülalmärgitud põhjendustel kohus kodukorras viidatud punkti kinnitamise otsust ei tühistanud. Hageja põhjendab 10 294 eurose kahju hüvitamise nõuet üürnikule leppetrahvi maksmisega 1700 euro suuruses, õigusabile kulutatud 2002 euroga ja kasutuseeliste kaotamisest tuleneva kahjuga 6592 euro suuruses. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on kahju tekkimine, kahju tekitanu süü (mida eeldatakse) ja põhjuslik seos. Seejuures peavad esinema kõik nimetatud eeldused. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul seadusest teisiti ei tulene, mistõttu hagejal oli kohustus tõendada asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Hageja on esitanud maksukorralduse, millest nähtub 1700 euro maksmine XXXOÜ-le (lk 55) ning mitteeluruumi rendilepingu nr 52/2014 (lk 56-63), millest nähtub , et hageja andis XXX XXX OÜ-le rendile. Rendilepingu p-s 5 määratletakse definitsioonid, sh kommunaal- ja muude teenuste, lepingujärgse trahvi ja viivise definitsioonid. Lepingu järgse trahvi kohta on kirjas, et mis tahes kohustuste mittetäitmisel või mittetähtaegsel täitmisel määratakse trahvisanktsioonid. Lepingu p 13, mis sätestab sanktsioonide kohaldamise lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise korral, p 13.4 teise lõigu kohaselt tasub rendileandja leppetrahvi p 13.3.3 tingimustel, kuid mitte rohkem kui 2500 eurot, juhul kui ta oma tegevusega (või tegevusetusega) ei kõrvalda takistusi rentniku normaalseks tegevuseks (veega, energiaga ja kütte- jt teenustega katkestuseta varustamine ning teiste tingimuste täitmine vastavalt lepingule ja kehtivale seadusandlusele). Lepingu p- st 13.3.3 tuleneb hageja kohustus maksta rentnikule leppetrahvi, kui hageja ei kõrvalda takistusi. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude selle tõttu, et ta pidi rentnikule maksma leppetrahvi, kuna renditud ruumis oli elekter väljalülitatud kostja poolt korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel. Kostja peab otsust kehtivaks. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Otsuse elektri väljalülitamiseks võtsid vastu korteriomanikud üldkoosolekul, kostja vaid täitis korteriomanike üldkoosoleku otsust. Sellest tulenevalt ei ole kostja süüdi hagejale kahju tekitamiseks ja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus. Rendilepingu p 13.3.3, mis sätestab hageja kohustuse rentnikule leppetrahvi maksta, oli hagejal kohustus maksta rentnikule leppetrahvi muu hulgas energiaga varustamise katkestamise korral. Katkestatud oli elektrienergiaga varustamine põhjusel, et hagejal oli võlgnevus teenuste tasumise eest. Seega põhjustas elektriühenduse katkestamise hageja ise. Tõendamata on, millises suuruses ja kas rentnik nõudis hagejalt leppetrahvi.

Õigusabile kulutatud 2002 eurot kahjunõudena ei ole hageja põhjendanud. 02.12.2014 hagiavalduses (p 4.3) märgitu järgi on tegemist advokaadi kuluga seoses konflikti lahendamisega. Hageja on viidanud 17.10.2014 kostja kirjale (lk 53), milles kostja on hagejal soovitanud pöörduda pädeva juristi või advokaadi poole juriidilise abi ja selgituste saamiseks. Maksekorralduse nr 415 (lk 54) kohaselt on hageja maksnud kostjale 11.11.2014 2002 eurot selgituse järgi õigusabiteenusena hageja ja kostja kohtuvaidluses. Arve on tasutud enne käesolevas asjas hagi esitamist, seega ei saa olla tegemist käesoleva kohtuvaidlusega. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks ta kandis väidetava õigusabi summa 2002 eurot kostja arvele ja miks peaks kostja talle samas suuruses summa kahjuhüvitisena maksma. Kahju summa kolmandat koostisosa 6592 eurot kasutuseeliste kaotamisest tuleneva kahjuna ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud mitte millegagi. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja kahju hüvitamise nõue märgitud põhjendustel. Hageja kolmandaks nõudeks on kostja kohustamine hageja korterihoonetusõiguste elektritoite sisselülitamiseks. Vastuses hagile kostja märgib, et talle teadaolevalt eksisteerib võrguühendus kõigis hagejale kuuluvates korteriomandites. Võrguühendused taastati pärast võlgnevuste kustutamist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Tulenevalt kostja vastuväitest on TsMS § 230 lg 1 alusel hagejal kohustus tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega puudub ka nimetatud nõude rahuldamiseks alus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Hagihind on 17 294 eurot. Kuna hagi kohus ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seetõttu kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei käsitle. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.