Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20. märts 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-420
Tsiviilasi
A. A.i hagi A. A.i vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. A. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx, xxxxx, seaduslik esindaja N. A. Kostja A. A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxxx-xxxxx, xxx-xxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada A. A.i hagi A. A.i vastu. Välja mõista A. A.ilt (A., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2017 235 eurot) alates 20. märtsist 2017 igakuuliselt alaealise A. A.i (A., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista A. A.ilt elatise võlgnevus lapse A. A.i ülalpidamiseks ajavahemiku 13.01.2016-19.03.2017 eest summas 3105 (kolm tuhat ükssada viis) eurot ja 49 (nelikümmend üheksa) senti. Elatise võlgnevus tuleb kostjal A. A.il tasuda igakuiste osamaksetena 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni alates käesoleva aasta aprillikuust. Elatis ja selle võlgnevus tuleb kostjal tasuda N. A.i (A., isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr EExxx Swedbank, märkides selgitusse „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid kantud ei ole.
Tsiviilasi nr 2-17-420 Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid 10.01.2017 esitas hageja A. A.i seaduslik esindaja N. A. kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras alates 13. jaanuarist 2016 igakuuliselt alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja vastuväited ja tõendid Kostja märkis esitatud vastuses, et on nõus maksma elatist miinimumis ja samuti tekkinud võlgnevust 200-250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nõustunud kostja pakutuga ehk nõustub, et kostja tasub lisaks igakuisele elatisele elatise võlgnevuse osamaksetena 250 eurot kuus. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014 aastal 177.50 eurot ning alates 1.01.2015 195 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 annab õigustatud isikule õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hagejad esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja seda ka tagasiulatuvalt. Sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-420 -
tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on veelgi konkreetsemalt öeldud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul kohus eelpool toodud asjaolusid tuvastanud ei ole, kostja neile ka ei viita. Poolte vahel puudub vaidlus elatise suuruse ning väljamõistetava aja osas, sisulisi vastuväiteid kostja hagiavalduses toodud elatise summa osas esitanud ei ole. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatusraha PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 13.01.2016 igakuuliselt alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluse ajal tasutava elatise osas peab kohus tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist tagasiulatuvalt välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Sama otsuse kohaselt tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Kostja ei ole elatist tasunud perioodil 13.01.2016 – 19.03.2017 eest, kuid kostja kohustus elatise tasumiseks nõutaval perioodil oli aga 3105.49 eurot (2016. aasta eest 11 kuud ja 17 päeva arvestusega 215 eurot kuus (30-päevane kuu), seega 2486.72 eurot
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-17-420 ja 2017. aasta eest 2 kuud ja 19 päev arvestusega 235 eurot kuus (30-päevane kuu), seega 618.77 eurot, kokku 3105.49 eurot). Seega tuleb eelneva põhjal kostjalt välja mõista senine elatise võlgnevus kokku summas 3105.49. Kuna kostja on soovinud ja hageja seaduslik esindaja ka nõustunud, siis elatise võlgnevus tuleb kostjal maksta igakuiste osamaksetena 250 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid hageja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad, elatise nõue on ka riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.