Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

14.02.2017.a eest 110 eurot XXXX kasuks tema ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad kindlaksmääramist.

ei

ole

taotlenud

menetluskulude

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded, kostja vastuväited Hagejad XXXX ja XXXX oma seadusliku esindaja XXXX kaudu esitasid 15.02.2017.a hagiavalduse XXXX vastu alammääras elatise nõudes alates 01.02.2017.a. Kostja kirjalikus vastuses teatas, et veebruaris 2017.a tasus laste ülalpidamiseks elatist nende ema kontole. Ema ei luba lastega kohtuda ega neile helistada. Isa soovib lastega suhtlemisel emaga võrdseid õigusi. Kohtuistungil 20.03.2017.a pooled ei osalenud. Hagejate seaduslik esindaja teatas 20.03.2017.a telefoni teel, et ei saa istungile tulla, kuna lapsed jäid öösel haigeks. Kostja teatas kirjalikus avalduses kohtule, et ei saa kohtusse tulla, kuna peab olema tööl. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Kostja kui hagejate isa on kohustatud lapsi üleval pidama. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks alammääras elatis välja mõista.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõue elatise alammääras on esitatud perioodi 01.02.2017.a kuni 14.02.2017.a eest. 2017.a on elatise ühe kuu alammäär 235 eurot. Kostja ei ole tõendanud nimetatud perioodil hagejate kulude kandmist. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista 110 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hagejad ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.