Coma Investing OÜ hagi R K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 140/2015/73
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Coma Investing OÜ (registrikood 11489412, asukoht: Rävala pst 19-101, Tallinn), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrina Juhkami (e-post: [email protected]); Kostja: R K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, viibimiskoht: xxxx, e-post: xxxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks töövaidluskomisjoni 03.12.2014 teatavaks tehtud (27.11.2014 arutatud) otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1840 alusel täiteasjas nr 140/2015/73 toimuv täitemenetlus.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista R K’lt hageja Coma Investing OÜ kasuks menetluskulud 459 (nelisada viiskümmend üheksa) eurot 60 senti, s.h riigilõiv hagiavalduselt 300 eurot ja osaliselt õigusabikulud 159.60 eurot.
Saata kohtuotsus hageja lepingulisele esindajale ja kostjale teadmiseks.
1 (5)
2-15-4403 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. märtsil 2015 saabus Viru Maakohtusse Coma Investing OÜ hagi R K vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 140/2015/73.
2.Hagiavalduse kohaselt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni menetluses oli R K avaldus Coma Investing OÜ vastu ning Coma Investing OÜ vastuavaldus R K vastu. Töövaidluskomisjoni 27.11.2014 otsusega nr 4-1/1840 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja töötasu brutosummas 1 080.91 eurot ning viivis 21.68 eurot. Töövaidluskomisjoni 27.11.2014 otsusega nr 4-1/2089 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitis summas 835.25 eurot.
3.10.12.2014 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestati poolte rahalised nõuded kattuvas ulatuses, s.o summas 835.25 eurot. Kostja on tasaarvestusavalduse kätte saanud, millist kinnitab kostja e-kirjas. 03.03.2015.a on hagejale kätte toimetatud täitmisteade, millise kohaselt on täitedokumendiks Töövaidluskomisjoni 27.11.2014 lahend nr 4-1/1840.
4.Kuna kostja kui töötaja kasuks mõisteti töötasu välja brutosummana ning hagejal tööandjana on tulumaksuseadusest tulenevalt tulumaksu kinnipidamise kohustus, jäi hageja poolt hüvitatavaks summaks 36.43 eurot (850 eurot neto töötasu – 835.25 eurot + viivis 21.68 eurot). Kuna kostja kasuks on töötasu välja mõistetud brutosummana, on võlgnevuse summa täitmisteates märgitud ebaõigesti. Hageja on 36.43 eurot kandnud kostja arveldusarvele. Seega on täitmiseks esitatud nõue lõppenud tasaarvestuse ning ülejäänud osas nõude rahuldamise tulemusena.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja TMS § 221 lg 1, lg 4, VÕS § 197 lg 1, lg 2, § 198 tunnistada lubamatuks töövaidluskomisjoni 27.11.2014 otsuse nr 4-1/1840 alusel toimuv täitemenetlus ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
6.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka avalduse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt palub hageja hagi tagamise korras täitemenetluse täiteasjas nr 140/2015/73 peatada. Kostja ei viibi Eesti Vabariigis ning hagejale teadaolevalt puudub kostjal Eestis mis tahes vara. Hagejal on samuti jõustunud töövaidluskomisjoni lahendist tulenev nõudeõigus kostja vastu, mille ta tasaarvestas. Seega mis tahes summade kandmisel kostjale puudub hagejal võimalus nende hilisemaks tagasinõudmiseks. Täitemenetluse peatamine ei kahjustaks kostja huve, kuivõrd täitetoimingud lükkuvad üksnes ajaliselt edasi, küll aga saaksid täitemenetluse jätkumise korral kahjustada hageja huvid. Hageja palus hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 140/2015/73.
7.Hageja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
MENETLUSE KÄIK
8.Viru Maakohtu 23.05.2015 kohtumäärusega hagi tagamise taotlus rahuldati ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr 140/2015/73. 2 (5)
2-15-4403
KOSTJA VASTUVÄITED
9.18. aprillil 2015 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks, sest Töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsus on lõplik, mille edasikaebamise tähtaeg möödus 30 päeva pärast otsuse teatavaks tegemist 03.12.2014. Kostja kui töötaja töölt lahkumise soovist sai tööandja teada varem teise töötaja kaudu kui see on märgitud avaldustes Töövaidluskomisjoni juhtumites. Kostja on sellest teada andnud korduvalt, et mingit vähem töölt lahkumisest etteteatamist ei olnud, kuna kostja oli katseajal ja töölt lahkumise etteteatamisaeg on 15 päeva.
10.Hageja on kostjat telefonitsi ähvardanud palka mitte välja maksta, kui toimub töölt lahkumine, kuna hageja ei suuda oma kehva organiseerimisvõimega töölisi leida ja neid tööl hoida.
11.Kostjalt kohtukulude väljanõudmine on täiesti alusetu. Kostja talitas täpselt nii nagu Töövaidluskomisjon ette nägi. Kuna 30 päeva jooksul pärast Töövaidluskomisjoni otsuse avalikuks tegemist töötasu kostjale ei laekunud, siis pöörduti kohtutäituri poole. Töövaidluskomisjon ütles, et tegu ei ole samaliigiliste kohustustega ja tasaarveldust ei tule.
12.Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.
MENETLUSE KÄIK
13.28. aprillil 2015 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 18.05.2015. Sama tähtaja jooksul palus kohus ka hagejal esitada seisukoht kostja vastusele. Pooled täiendavaid seisukohti, taotlusi, avaldusi ega tõendeid esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kostja viibib xxxx. Pooled ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja nad on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha ja sellises olukorras asjas kohtuistungi määramine ei ole otstarbekas.
16.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 03.12.2014 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1840 rahuldati R K (töötaja, käesolevas menetluses kostja) avaldus Coma Investing OÜ (tööandja, käesolevas vaidluses hageja) vastu osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja vähem makstud töötasu brutosummas 1 080.91 eurot ning viivis 21.68 eurot (t. lk. 7-10). 03.12.2014 tegi Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse ka töövaidlusasjas nr 4-1/2089, millega rahuldati tööandja Coma Investing OÜ avaldus töötaja vastu ja mõisteti R K’lt Coma Investing OÜ kasuks välja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitis 835.25 eurot (t.lk. 11-13). Pooltel ei ole vaidlust 3 (5)
2-15-4403 eeltoodud asjaolude üle. Kohus ei nõustu kostja vastuses toodud väidetega, et vähem töölt lahkumisest etteteatamist ei olnud. Tähtsust on vaid asjaolul, et ka kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 835.25 eurot. Kostja esitas 23.03.2015 avalduse kohtutäitur Kairi Laõiun’ale töövaidlusasja nr 4-1/1840 alusel 1 102.59 eurot sissenõudmiseks täitemenetluse algatamiseks, mille kohta samal kuupäeval avas kohtutäitur täiteasja nr 140/2015/73 (t. lk.23). 10.12.2014 tegi hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega teatas, et hageja kui tööandja peab töövaidluskomisjoni otsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud brutosummalt 1 080.91 eurolt kinni pidama tulumaksu ja pärast tulumaksu maha arvamist peab ta maksma töötajale välja 850 eurot, millele lisandub viivis 21.68 eurot, kokku 871.68 eurot. Kuna töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 835.25 eurot, siis tegi hageja VÕS § 198 alusel tasaarvestuse ja kandis kostjale üle 36.43 eurot (871.68 - 835.25). Tasaarvestusavaldus on 10.12.2014 kostjale saadetud (t. lk. 16). Kostja on samal päeval kinnitanud, et ta on tasaarvestusavalduse kätte saanud, kuid leidis, mingit tasaarvestust ei tule nagu seda on öeldud töövaidluskomisjoni istungil (t.lk. 17, 18).
17.Hageja nõudeks on täiteasjas nr 140/2015/73 täitemenetluse lubamatuks tunnistamise. Hageja väidab, et kuna nõuded on tasa arvestatud ja ülejäänud 36.43 eurot on kandnud kostja arveldusarvele, siis täitmiseks esitatud nõue on lõppenud, mistõttu puudus alus hageja suhtes töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmiseks täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 121 lg 1 kohaselt, võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tasaarvestamise mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) 197, mille lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
18.TMS § 2 lg 1 p 7 alusel täitmisele kuulub muu hulgas ka töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. Pooltel ei ole vaidlust, et töövaidluskomisjoni 03.12.2014 otsused asjades 4-1/1840 ja 4-1/2089 jõustunud. Seega oli hagejal õigus VÕS § 197 lg 1 alusel teha tasaarvestus teineteisele võlgnetava rahasumma osas. Kostja ei ole väitnud, et ta on töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/2089 hageja kasuks välja mõistetud summa tasunud. Kuna kattuvas osas poolte nõuded on tasaarvestusega lõppenud ja pärast tasaarvestuse tegemist järele jäänud raha 36.43 eurot on hageja 19.12.2014 kostjale üle kandnud (t. lk. 20), siis puudus kostjal seaduslik alus 23.02.2015 töövaidluskomisjoni otsuse 41/1840 täiturile täitmiseks esitamiseks. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja tunnistab täitemenetluse täiteasjas nr 140/2015/73 lubamatuks. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 4 (5)
2-15-4403
21.Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
21.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Käesolevas asjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 1 nõutele vastav lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (sisuliselt 2 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 1.33 tundi (2 lk x 0,667 t).
23.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 159.60 eurot (1.33 x 120). Lisaks hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot, Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 459.60 eurot, s.h hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 159.60 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.