2-16-9279 IV ja P-RV hagi AV vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 5. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
IV ja P-RV apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Kummagi hageja osas 1 485 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (apellandid): IV (isikukood XXXXXXXXXXX) ja P-RV (isikukood XXXXXXXXXXX), nende ühine seaduslik esindaja KM ja ühine lepinguline esindaja Danil Lipatov Kostja (vastustaja): AV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
Rahuldada kostja 3. märtsi 2017 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja võtta viidatud kuupäeva menetlusdokumendi lisad toimikusse. Mitte menetleda hagejate 13. märtsi 2017 taotlust ühe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja mitte arvestada asja lahendamisel sama kuupäeva menetlusdokumendis esile toodud uute asjaoludega. Harju Maakohtu 5. detsembri 2016 otsus tühistada osaliselt elatise summa ja selle tulevikus muutmata jätmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt järgnevas sõnastatava kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse punkidele 2 ja 3. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Määrata otsuse täitmise tähtaeg 2017. aasta jaanuari kuni märtsi eest tasutava elatise igakuiste osasummade 40 eurot (kummagi hageja osas 120 eurot – kokku 240 eurot) kohta selliselt, et need tuleb tasuda kaheksa 15 euro suuruse osamaksega (kahe hageja osas kokku 30 eurot) koos järgnevate elatismaksetega iga kuu 10. kuupäevaks alates 10. aprillist 2017 kuni 10. novembrini 2017. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt AV (isikukood XXXXXXXXXXX) välja elatis hageja IV (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks IV ülalpidamiseks igakuiselt summas 90 eurot alates
1.jaanuarist 2017 kuni IV täisealiseks saamiseni
9.septembril 2019. Alates 1. aprillist 2017 indekseerida eelmises lauses välja mõistetud summa sel viisil, et välja on mõistetud igakuine elatis töövõimetoetuse seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 järgi arvutatud töövõimetoetuse päevamäära kaheksa kordses summas, aga mitte vähem kui eelmises lauses märgitud summa. Mõista kostjalt AV välja elatis hageja P-RV (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks P-RV ülalpidamiseks igakuiselt summas 90 eurot alates 1. jaanuarist 2017 kuni P-RV täisealiseks saamiseni 24. novembril 2021. Alates 1. aprillist 2017 indekseerida eelmises lauses välja mõistetud summa sel viisil, et välja on mõistetud igakuine elatis töövõimetoetuse seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 järgi arvutatud töövõimetoetuse päevamäära kaheksa kordses summas, aga mitte vähem kui eelmises lauses märgitud summa. Määrata kindlaks otsuse täitmise kord järgmiselt: 4.1 Väljamõistetud elatis tuleb tasuda KM arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, välja arvatud 2017. aasta jaanuari kuni märtsi eest tasutava elatise igakuise elatise osasummad 40 eurot (kummagi hageja osas 120 eurot – kokku 240 eurot) tuleb tasuda kaheksa 15 euro suuruse osamaksega (kahe hageja osas kokku 30 eurot) koos järgnevate elatismaksetega iga kuu
10.kuupäevaks alates 10. aprillist 2017 kuni 10. novembrini 2017 (selgitusse märkida „Elatisraha, I ja P-RV“). 4.2 KM-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.IV (hageja I) ja P-RV (hageja II) esitasid oma seadusliku esindaja (ema) vahendusel
14.juunil 2016 Harju maakohtule hagi AV (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hagejad täpsustasid oma nõudeid 21. juuni 2016 menetlusdokumendis ja palusid välja mõista 2 (7)
kummagi hageja kasuks igakuise elatisena pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates 15. juunist 2016. Hagi alusena tõid hagejad esile järgmised asjaolud: kooselu hagejate ema ja kostja vahel algas 9. septembril 1999 ja lõppes veebruaris 2007; kooselust sündis 9. septembril 2001 hageja I ja 24. novembril 2003 hageja II; hagejad on ema ülalpidamisel ja kasvatada; hageja I igakuised püsikulud on 475,45 eurot ja hageja II osas 389,54 eurot ema igakuine sissetulek on brutotöötasu 1 829,06 eurot ja peretoetus 219,18 eurot; kostja toetas ja külastas hagejaid viimati veebruaris 2008.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal puudub alaline töökoht ja tema igakuine sissetulek on väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Ta on määratud Mõniste Vallavalitsuse korraldusega oma ema hooldajaks. Enne ametlikku hooldajaks määramist on kostja olnud ema hooldaja 2010. aasta kevadest. Kohtuistungil pidas kostja võimalikuks maksta kummagi hageja ülalpidamiseks 50 eurot kuus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt 5. detsembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus), millega mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 50 eurot alates
1.jaanuarist 2017. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja määras kindlaks, et kulusid ei tule hüvitada. Maakohus tuvastas, et hagejad elavad koos emaga ja kostja ei ole hagejaid majanduslikult toetanud alates 2008. aasta veebruarist. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 p-le 1, § 101 lg-le 1, § 102 lg-le 2 ja § 105 lg-le 3. Mõniste Vallavalitsuse 29. septembri 2015 korraldusega määrati kostja oma ema hooldajaks ja alates 1. oktoobrist 2015 määrati talle igakuiselt makstav hooldajatoetus 15,34 eurot. Hooldajatoetus määrati tähtajaliselt kuni 30. septembrini 2016. Kostja konto väljavõttest nähtuvalt sai kostja 2016. aastal palka 143,96 eurot. Kostja sõnul töötas ta kuus paar päeva, kui ema ei olnud veel voodihaige, palka maksti ühekordse maksena.
11.novembri 2016 väljastatud arstitõendi kohaselt on kostjal terviseseisund, mis takistab töölkäimist, võiks alustada töövõimekaotuse protsendi määramist, terviseseisundi hindamise protsess pooleli. Kostja sõnul hakkab ta aasta lõpust saama töövõimetuspensioni vähemalt 180 eurot kuus, millest kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas kostja, et tema ema teised lapsed ei ole võimelised ema rahaliselt toetama, mistõttu ei ole võimalik ema hooldekodusse paigutada. Kostja ema kõige vanem laps on teadaolevalt vanaduspensionär, teine laps elab hooldekodus, kolmas laps on alates 2006. aastast töövõimetuna kodus ja ülalpeetav. Kostja õde elab ja töötab Tallinnas ning käib kostjale ja emale üle kahe nädala toitu ja muud tarvilikku toomas. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis mõlemale hagejale 50 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2017.
3 (7)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi mõlema hageja suhtes täielikult rahuldada. Menetluskulud paluvad hagejad panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb mh hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kostja on 46-aastane ja ta ei ole töövõimetu; vastavalt kostja pangakonto väljavõttele 20. juuli 2016 seisuga, on viimane hooldajatoetuse ülekanne vallavalitsuse poolt tehtud 20. juunil 2016. Seega puudub veendumus, et kostja on jätkuvalt oma ema hooldaja; kohaldamisele kuulub PKS § 98 lg 1, mille kohaselt ülalpidamist saama õigustatud isikute paljususe korral eelistatakse alaealist last teistele ülalpidamist saama õigustatud sugulastele. Kostja emal on viis täiskasvanu last ning kostja pole tema ainuülalpidaja; kostja ei esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis annaksid alust elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Oma töövõimetust ei ole kostja tõendanud, teisi lapsi kostjal pole. Kostja teatas kohtule, et on töötu, kuid hiljem selgus, et ta töötab XXX. Ka kostja pangaväljavõttest selgub, et ta on palka saanud pidevalt; maakohus mõistis elatise põhjendamatult välja alates 1. jaanuarist 2017, mitte alates järgmisest päevast pärast hagi esitamist (15. juuni 2016); arvestades asjaolu, et kostja on põhjustanud hagejate pöördumise kohtusse elatise nõudes, on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda, vaatamata sellele, et maakohus rahuldas hagi osaliselt.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldada vaidlustatud otsuses märgitust suuremas summas, samuti muuta tulevikus makstava elatise arvutamise korda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
7.TsMS § 442 lg 5 esimese lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja 3. märtsi 2017 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja hagejate 13. märtsi 2017 taotlus ühe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas oma tõendid tähtaegselt ja tulenevalt ringkonnakohtu selgitustest
21.veebruari 2017 määruses. Osaliselt käsitlevad need ajavahemikku pärast maakohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et tõendite esitamine on TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatav ja need tuleb vastu võtta. Hagejate täiendav tõend on esitatud hilinenult ja selle esitamise taotlust ei saa tulenevalt TsMS § 331 lg-st 1 menetleda, sest see tooks kaasa asja lahendamise viibimise. Esitatud tõendit ei ole vaja selle elektroonilise edastamise tõttu vaja hagejatele tagastada. Samuti ei saa ringkonnakohus samal põhjusel arvestada hagejate eelviidatud menetlusdokumendis esile toodud uute asjaoludega.
4 (7)
8.Sisuliselt vaidlevad pooled kahes küsimuses: esiteks, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad mõista kostjalt välja elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära; teiseks, kas elatist tuleb maksta alates 15. juunist 2016 või alates maakohtu otsuses märgitud kuupäevast, st 1. jaanuarist 2017.
9.Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt nt Riigikohtu
13.aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11 teine lõik, samuti selles viidatud
16.jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kostja tõi esile, et ta on töövõimetu. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu. Töötukassa 26. jaanuari 2017 tõendi põhjal tuvastab ringkonnakohus, et kostja on alates 5. jaanuarist 2017 töövõimetu (tl 96). Kuna kostjal töövõime praeguseks täielikult puudub, siis võib see anda alust hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks väiksemas summas, kui näeb ette PKS § 101 lg 1. PKS § 102 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, ilma sellega kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega sõltuvad nii elatise alammäärast väiksemas summas väljamõistmine kui ka apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatus sellest, millised vahendid on kostja käsutuses. Kostja tõi esile, et ta saab igakuist hooldajatoetust summas 15,34 eurot, selle asjaolu maakohus ka tuvastas ja apellatsioonkaebusega pole seda vaidlustatud. Hagejad leidsid
13.veebruari 2017 menetlusdokumendis, et kostja peaks saama lisaks töövõimetoetust 337 eurot kuus. Kostja selgitas, et ta sai 2017. aasta veebruari algul toetust 303,75 eurot, järgmisel kuul 315 eurot. Sellised laekumised tuvastab ringkonnakohus kostja esitatud arveldusarve väljavõtte järgi (tl 110). Muud regulaarset sissetulekut kostja arveldusarve väljavõtetest (lisaks tl 28–31) ei nähtu. Maakohus on seega õigesti tuvastanud, et kostja töötasu (sh muuseumist) oli ebaregulaarne. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 14 lg 1 järgi on toetuse päevamäär 11,25 eurot. Seega maksti hagejale veebruari algul välja toetus jaanuari 27 päeva eest (alates 5. jaanuarist 2017) ja märtsi algul veebruari 28 päeva eest. Selline toetuse maksmise kord nähtub ka TVTS § 17 lg-st 1. Kokkuvõtvalt saab lähtuda sellest, et kostja igakuine sissetulek on käesoleval ajal ca 350 eurot, millest põhiosa moodustab töövõimetoetus. Kostja ei ole võimeline maksma kahele lapsele elatist PKS § 101 lg-s 1 ette nähtud alammääras (praegu kokku 470 eurot = 2 × 235), sest tema igakuine sissetulek on sellest summast väiksem ja tal puudub töövõimetuse tõttu mõistlik võimalus teenida täiendavat tulu. Riigi kehtestatud töövõimetoetuse päevamäär ei võimalda muude sissetulekute puudumise korral maksta elatist kahele lapsele isegi alammääras. Ringkonnakohus ei tuvasta, et kostjal oleks sellist vara, mille arvel ta saaks ülalpidamiskohustust eelviidatud alammääras täita.
10.Eelneva põhjal esineb alus mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis väiksemas summas, kui selle näeb ette PKS § 101 lg 1. Selles osas on maakohtu otsus õige, aga ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses selgunud täiendavate asjaolude põhjal muuta igakuise elatise summat tulenevalt sellest, et kostja saab nüüd regulaarselt töövõimetoetust. Nimetatud asjaoluga arvestamine on TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi lubatav ning kooskõlas TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 mõttega. Kuna kostja sissetulekust valdava osa moodustab töövõimetoetus, mida arvestatakse ja makstakse päevamäära alusel, siis on otstarbekas elatise määramisel lähtuda sarnasest arvutusviisist. Kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, seega tuleb kostja käsutada olevate vahenditena eelkõige hinnata selle arvu päevade eest saadavat töövõimetoetust. 5 (7)
Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-119-15, p 11 kolmas lõik). Käesoleval juhul tähendab see, et kostja panus hagejate ülalpidamisse peab olema piisav tagamaks lastele enam-vähem samasugust elustandardit, mida kostja saab võimaldada endale. Siinjuures tuleb lisaks arvesse võtta poolte praegust elukeskkonda, aga ka tõsiasju, et kasvav laps peab sagedamini uuendama garderoobi, ja koolikohustuse täitmisega kaasnevad teatavad kulud, mida kostjal enda ülalpidamiseks ei tule kanda. Seevastu kostja peab ise kandma ka kulud ravimitele (tl 111). Lastel on lisaks teine vanem, kes saab samuti anda neile ülalpidamist. Maakohus tuvastas õigesti, et ema brutopalk on 1 829,06 eurot kuus ja ema saab ka peretoetust 219,18 eurot kuus. Kalendrikuu keskmisest 30 päeva eest arvestatavast toetusest on eelmises lõigus märgitud kaalutlustel põhjendatud suunata kaheksale päevamäärale vastav summa kummagi lapse ülalpidamiseks ja kostjale endale jääb 14 päevamäära summa. Lisaks on kostja käsutuses hooldajatasu summas 15,34 eurot. Praegu kehtiva töövõimetoetuse päevamäära järgi tähendab see, igakuine elatis kummalegi hagejale on 90 eurot ( = 8 × 11,25) ja kostja enda käsutusse jääb keskmiselt 172,84 eurot ( = 14 × 11,25 + 15,34). Maakohtu otsusega määratud elatist (50 eurot kuus kummalegi hagejale) tuleb suurendada 40 euro võrra kuus.
11.Järgmiseks käsitleb ringkonnakohus küsimust, mis ajast alates tuleb kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõista. Üldjuhul mõistab kohus välja elatise alates hagi esitamisest (Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 24 teine lõik). Sarnaselt alammäärast väiksema elatise summaga peab ka elatise maksmise kohustuse alguskuupäeva edasilükkamine olema tingitud teatavatest erandlikest asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20 esimene lõik, ja selles viidatud
7.detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et ka hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajani ei peaks kohtud välja mõistma elatist, mille tasumine ilmselgelt paneb vanema olukorda, kus tal ei ole enam võimalik ise toime tulla. Tagasiulatuva (st enne hagi esitamist) elatise väljamõistmisel saab senise kohtupraktika järgi arvestada mh ka kohustatud isiku varalist seisundit kohtulahendi tegemise ajal (Riigikohtu
4.detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14 viies lõik). Sama põhimõte kohaldub olukorras, kus erandlikud asjaolud võivad tingida elatishagi rahuldamise hilisemast kuupäevast kui hagi esitamise aeg. 2017. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 1 järgi on käesoleval aastal üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus. Ringkonnakohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus, sh tagasiulatuva elatise maksmise kohustus menetluse aja eest, et tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast. Ringkonnakohus tuvastas eespool p 10 viimases lõigus , et pärast elatise kohustuse täitmist jääb kostja käsutusse tema enda ülalpidamiseks keskmiselt veidi enam kui 170 eurot kuus. Võrreldes seda summat toimetulekupiiriga 130 eurot kuus ja võttes arvesse, et kostja saab töövõimetoetust alates 5. jaanuarist 2017, leiab ringkonnakohus, et kostjale ei saa panna kohustust tasuda elatist perioodi eest alates hagi esitamisest kuni 2016. aasta lõpuni. Selles osas jääb maakohtu otsus muutmata. 6 (7)
12.TsMS § 445 lg 1 esimese lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja taotles võimaliku võla ajatamist märkides, et praeguse sissetulekuga ei ole ta suuteline korraga elatist tagantjärele tasuma. Ringkonnakohus loeb sel viisil avaldatud taotluse piisavaks. Poolte seisukohtadest ja kostja esitatud arveldusarve väljavõttest (tl 110) nähtub, et kostja on veebruaris märtsis laekunud toetuse arvel täitnud elatise maksmise kohustuse vastavalt maakohtu otsusele, st jaanuari–märts 2017 eest tasunud kokku 300 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja ka laste huvidega piisavalt arvestavaks lahendust, et võimaldada kostjal maakohtu ja ringkonnakohtu määratud summas elatiste vahe tasuda mõistliku aja jooksul alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. Vältimaks kostja käsutusse jääva sissetuleku osa langemist alla toimetulekupiiri, on otstarbekas ajatada vahepeal lisandunud elatise summa 240 eurot ( = 2 × 3 × 40) kaheksa kuu peale, sest siis tuleb igal kuul tasuda kostjal täiendavalt 30 eurot (kummalegi hagejale 15 eurot). Ringkonnakohus võtab arvesse, et eeltoodust suuremas summas elatise sissenõudmine ei ole täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 ette nähtud piiranguid arvesse võttes tõenäoline.
13.Asja lahendamisel tuleb ringkonnakohtul lõpuks hinnata hagejate nõuet aspektist, et hagejad soovivad elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 2 teise alternatiivi järgi muutuva summana lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatavast töötasu alammäärast. Selliseks indekseerimiseks on ringkonnakohtu hinnangul alust ka juhul, kui elatis mõistetakse PKS § 102 lg 2 alusel välja alammäärast väiksemas summas, aga käesoleval juhul on otstarbekas kasutada indekseerimiseks muud alust. Nimelt ei tulene PKS § 101 lg-st 2, et muutuva summana välja mõistetav elatis peaks igal juhul sõltuma sama paragrahvi esimeses lõikes viidatud alammäärast. Alammäärast väiksema elatise väljamõistmise korral on elatise indekseerimisel otstarbekas arvesse võtta samu asjaolusid ja kriteeriume, mis määravad elatise praeguse summa. Käesoleval juhul tähendab see, et indekseerimisel tuleb lähtuda töövõimetoetuse päevamäärast nii nagu selle näeb ette TVTS § 14. TVTS § 14 lg 2 sätestab, et töötukassa indekseerib töövõimetoetuse päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lg 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära, kusjuures päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsuseni. Vastavalt TVTS § 14 lg-le 3 avaldab töötukassa kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel. Sel viisil on töövõimetoetuse päevamäära indekseerimine seaduses piisava selgusega ette nähtud ja seda saab kasutada ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise arvutamisel. Sel viisil tuleb hagejate kasuks välja mõistetud summat vajadusel korrigeerida alates 1. aprillist 2017, aga laste huve arvesse võttesi ei tohi see siiski muutuda väiksemaks praegusest elatise summast, st 90 euro kuus ühe hageja kohta.
14.Asjaolude võimaliku muutumise korral saavad nii elatise saamiseks õigustatud isik (hagejad) kui ka kohustatud isik (kostja) pöörduda kohtusse elatise summa muutmise nõudega (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34).
15.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldatakse osaliselt ja ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulusid muul viisil.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing