Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused Hagejad 14.06.2016 Harju Maakohtusse esitatud hagis ja 21.06.2016 esitatud hagi täpsustuses palusid välja mõista kostjalt elatis mõlema hageja kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus alates 15.06.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis kanda hagejate esindaja arveldusarvele. Hagiavalduse kohaselt kooselu hagejate esindaja ja kostja vahel algas 09.09.1999 ja lõppes veebruaris 2007. Kooselust sündisid hagejad: xxxx tütar Xxxx ning xxxx tütar xxxx. Hagejad on esindaja ülalpidamisel ja kasvatada. Kostja toetas ja külastas hagejaid viimati veebruaris 2008. Vastuseks kostja vastuväidetele märkisid hagejad, et kuna kostja emal xxxx on viis täiskasvanud last, ei ole kostja oma ema ainuke ülalpidaja. Kostja vastuväited Kostja kirjalikult esitatud vastustes hagiga ei nõustunud. Kostjal puudub alaline töökoht ning igakuine sissetulek on väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja on määratud Xxxx Vallavalitsuse korraldusega oma ema Xxxx hooldajaks. Enne ametlikku hooldajaks määramist on kostja olnud ema hooldaja alates 2010.a. kevadest. Kohtuistung Kohtuistungil seletas kostja, et ei saa hetkel lastele elatist maksta, sest on ise ema ülalpeetav. Paar päeva kuus töötas kostja Xxxx muuseumis, tasu maksti ühekordse maksena. Kostja igakuine sissetulek on 15,34 eurot hooldaja toetus, mida ta oktoobris ja novembris ei ole saanud, kuna sotsiaaltöötaja vahetumise tõttu viibis hooldaja määramise otsuse vormistamine. Ema ei saa üksi jätta, ta on pikali, teda peab tõstma potile ja pesema. Hetkel on õde emaga. Kui kostja töötas, siis ei olnud ema veel voodihaige. Ema on kolm korda kukkunud, kaks nädalat ei joonud ega söönud. Kostja toitis ema lusikaga, nüüd on tervis natukene paranenud. Kostja ema Xxxx teised lapsed ei ole võimelised ema rahaliselt toetama, mistõttu ei ole võimalik teda hooldekodusse paigutada. Xxxx kõige vanem laps on teadaolevalt vanaduspensionär, teine laps elab hooldekodus, kolmas laps on alates 2006.a. töövõimetuna kodus ja ülalpeetav. Kostja õde elab ja töötab Tallinnas ning käib kostjale ja emale üle kahe nädala toitu ja muud tarvilikku toomas. Kostja terviseseisundi hindamiseks ei veel ortopeedi juurde saanud. Neuroloogil ja perearstil on kostja käinud. Kostja ei saa

isegi puid lõhkuda, kuna käed on haiged. Epilepsiahoogusid ei ole olnud, kui kostja tablette võtab, muidu olid hood umbes kaks korda kuus. Töövõimetuspensioni peaks kostja hakkama saama 180 eurot alates aasta lõpust. Kostja saaks maksta elatist hagejatele kokku 100 eurot kuus alates jaanuarist 2017. Kinnisvara kostjale ei kuulu. Hagejate esindaja oli seisukohal, et mingi kohustus võiks kostjal ikka olla. Tulevikus peavad lapsed ju kostjat ülal pidama, mille eest siis. Kostja peaks minema tööle, kuniks tal pole töövõimetust. Hagejate esindaja 100 euroga kuus väga nõus ei olnud, aga kui kohus nii otsustab, siis on hagejate esindaja nõus. Kohtuotsuse põhjendused Pooled ei vaidle, et hagejad Xxxx(sündinud xxxx ) ja Xxxx(sündinud xxxx )) elavad koos emaga Xxxx ja kostja ei ole hagejaid majanduslikult toetanud veebruarist 2008. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejate ema sissetulek on brutopalk 1829,06 eurot kuus ja peretoetus 219,18 eurot kuus, kinnisvara ja sõidukeid ei ole. Xxxx Vallavalitsuse 29.09.2015 korraldusega on kostja määratud oma ema Xxxx hooldajaks. Hooldaja on kohustatud ööpäevaringselt osutama hooldatavale abi ja tagama tema järelevalve, kuna hooldatava toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses on raskelt häiritud (vajab hooldust ja põetust igal ööpäeval). 29.09.2015 Xxxx Vallavalitsuse korraldusega on alates 01.10.2015 määratud kostjale igakuiselt makstav hooldajatoetus 15,34 eurot ema hooldamise eest. Hooldajatoetus määrati tähtajaliselt kuni 30.09.2016 (tl 38-39). Kostja sõnul ei ole ta hooldajatoetust saanud oktoobri-ja novembrikuu eest, kuna otsuse vormistamine Vallavalitsuse poolt on viibinud. Konto väljavõttest (tl 28-31) nähtuvalt on kostja saanud 2016.a. palka 143,96 eurot. Kostja sõnul töötas ta kuus paar päeva, kui ema ei olnud veel voodihaige, palka maksti ühekordse maksena. 11.11.2016 väljastatud arstitõendi kohaselt on kostjal terviseseisund, mis takistab töölkäimist, võiks alustada töövõimekaotuse protsendi määramist, terviseseisundi hindamise protsess pooleli (tl 62). Kostja sõnul hakkab ta aasta lõpust saama töövõimetuspensioni vähemalt 180 eurot kuus, millest kostja on valmis tasuma elatist 100 eurot kuus. Kohus, arvestades sellega, et kostja on määratud oma ema xxxx, kes vajab ööpäevaringset hooldust, hooldajaks, Xxxx lastel puuduvad vahendid ema paigutamiseks hooldekodusse ja Xxxx teistel lastel ei ole võimalik ema hooldada, kostja igakuiseks sissetulekuks on hooldajatoetus, kostja on saanud 2016.aastal palka 143,96 eurot, seoses ema tervise halvenemisega puudub võimalus kostjal tööl käia, ka kostja enda terviseseisund takistab töölkäimist, kostja on määratavast töövõimetuspensionist valmis maksma hagejatele elatist kokku 100 eurot kuus, kostjal vara puudub, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis mõlemale hagejale 50 eurot kuus alates 01.01.2017.a. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema xxxx, kui igapäevaselt laste eest hoolitseva vanema, arveldusarvele iga jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „Elatisraha, xxxx ja xxxx“. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.