2-16-10961/37 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

seega K. M. leiab, et korteriomand peaks jääma kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas ehk summas 4000 eurot. Pärnu Maakohus jättis 19.08.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas kõrvaldama puudused. Hageja esitas 29.08.2016.a täiendava hagiavalduse ning kohus võttis 31.08.2016.a K. M. hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. 13.09.2016.a saatis kostja lepinguline esindaja Pärnu Maakohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks ja palus määrata hagile vastamise tähtaja pikendamist kuni 31.10.2016.a. Kohus oma määrusega määras uueks hagile vastamise tähtajaks 18.10.2016. Kostja esitas 17.10.2016.a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei ole nõus hageja poolt toodud ühisvara jagamise viisiga. Kostja lepinguline esindaja edastas hageja ja hageja seaduslikule esindajale 07.10.2016 kompromissettepaneku, milles kostja avaldas soovi lõpetada vaidlus abikaasade ühisvara osas ning vabastada hageja laenukohustustest, mis tulenevad laenulepingutest nr 07-090021-EL ja 07-090021-EV. Pärnu Maakohtus toimus 01.12.2016.a kohtuistung, kus pooled avaldasid kohtule soovi lõpetada tsiviilasi kompromissi sõlmimisega ning palusid aega kompromissi esitamiseks. Pooled teatasid kohtule 27.02.2017.a, et kompromiss on saavutatud. Taotlus Hageja esitas 28.02.2017.a Pärnu Maakohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja teatab, et 15.02.2017.a sõlmisid pooled K. M. ja A. B. notariaalse lepingu ühisvara jagamise kohta. Seoses eeltooduga, et kostja A. B. on pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, siis taotlen menetluse lõpetamist seoses hagist loobumisega. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus edastas 01.03.2017.a A. B.ile hageja taotluse. Kohus teatas kostjale, et 28.02.2017.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Kohus palus kostjal esitada TsMS § 429 lg 3 alusel kostja seisukoht avalduse osas 10 päeva jooksul hageja taotluse kättesaamisest. Lisaks kohus selgitas, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esitas 10.03.2017.a seisukoha hageja taotluse osas. Kostja on osaliselt nõus hageja avaldusega. Kostja on nõus kohtumenetluse lõpetamisega. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus võtab hageja hagist loobumise avalduse vastu ning asub seisukohale, et menetlus tsiviilasjas 2-16-10961 on võimalik lõpetada. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja ei ole nõus, et kõik kohtukulud lasuvad kostja kanda. Kostja väidab, et ei ole rahuldanud hagiavaldust. Hageja poolt on kohtu kaudu esitatud nõue kostja vastu summas 4000 eurot ühisvara arvelt. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et ühisvara jagamise kokkuleppele jõudsid pooled kompromissi ettepaneku kaudu, mille esitas kostja ning mis oli saadetud hagejale ja tema lepingulisele esindajale 07.10.2016.a. Hageja lepinguline esindaja on saatnud sellekohase kinnituse kostja lepingulise esindaja e-postile, et kostja poolt esitatud kompromissiga on hageja nõus. Kostja on esitanud kohtule ka omapoolsed kulutused antud tsiviilasja menetlemisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kõiki kostja esitatud kulutusi ei saa käsitleda menetluskuludena. TsMS § 138 lg 1 alusel menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 loetleb kohtuväliste kulude liigid, sh menetlusosaliste esindajate kulud, sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, saamata jäänud töötasu, seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, kohtutäituri tasu, menetlusabi avalduse menetlemise kulud, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja lepitusmenetluse kulud. Kostja kulutused laenu ümbervormistamiseks, tasu pangale, notarikulud ja korteri hindamisakt ei ole seotud menetlusega, seega ei saa neid nimetada menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 järgi. Kostja õigusteenuse kulud, s.o esindaja kulud 520 eurot on kostja menetluskuludeks käesolevas menetluses. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Olukorras, kui kohus on lepingulise esindaja eemaldanud istungilt puuduliku keeleoskuse tõttu ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud pärast istungilt kõrvaldamist, s.o alates 01.12.2016.a. Seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud summas 170 eurot kostja esindamiseks kohtuistungil ning kostja ja kostja lepingulise esindaja 02.12.2016.a vastuväite esitamiseks kohtu tegevusele. Kohus kõrvaldas 01.12.2016.a kostja lepingulise esindaja I.V. menetlusest, seega ei ole põhjendatud kostja esindaja kulude hüvitamine, kui kohus on veendunud, et esindaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema. Kohtu hinnangul põhjendatud 13.09.2016.a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, kuna poolte vahel toimuvad läbirääkimised ning kohus rahuldas kostja taotluse. Kohtu hinnangul oli seega 13.09.2016.a esitatud taotluse koostamiseks

kulud summas 50 eurot põhjendatud ja vajalikud. Kostja esitas 07.10.2017.a kompromissettepaneku, mille tulemusena pooled hiljem sõlmisid kohtuväliselt kokkuleppe. Kohtu hinnangul on ettepaneku koostamiseks tehtud kulutused summas 100 eurot põhjendatud ja vajalikud. Kostja kulud 17.10.2016.a hagiavaldusele vastamiseks summas 100 eurot ning tutvumine hagiavaldusega ja muude materjalidega summas 100 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud vaid osaliselt. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele 2 leheküljel, millest sisuline vastus hagile on vaid 0,5 leheküljel ning ei vasta kohtu hinnangul ajakulule 1 tund. Kohtu hinnangul 17.10.2016.a vastuse koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on 0,5 tundi, seega on põhjendatud ja vajalik kulu 50 eurot. Kohtule esitatud hagiavalduses on sisulist osa 1 lehekülg ning materjale kokku 14 leheküljel, millest enamus materjalidega pidi kostja olema varasemalt tutvunud, s.o abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, kinnistusraamatu väljatükk ning 23.05.2007.a notariaalakt. Seega ei ole kohtu hinnangul materjalidega tutvumine 1 tunni ulatuses põhjendatud ning kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 0,5 tundi, s.o esindaja kulu 50 eurot. Kostja lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et tunnihind 100 eurot on põhjendatud ning vastab sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurusele. Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud summas 250 eurot ning kostja menetluskuludeks on 270 eurot. Hageja menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 alusel on esindaja kulud 600 eurot ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohtule teadaolevalt rohkem menetluskulusid hagejal ei ole. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindajal on kulunud 2 tundi asja ettevalmistamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks, mis vastab kuludele summas 200 eurot. Enne hagiavalduse esitamist loetletud toimingute ning nendega kaasnenud kulutuste puhul tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kuludega. Vastasel juhul oleks tegemist kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega ning neid kulutusi ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kulutused läbirääkimiste pidamiseks. Pooled peavad enne kohtusse pöördumist suhtlema, et leida kohtuväline lahendus, kohtu hinnangul ei ole läbirääkimistele kulunud aeg põhjendatud ega vajalik menetluskulu, sest läbirääkimised ei olnud tulemuslikud ning kohtusse esitati hagi. Arvestades, et kohtule esitatud hagiavalduses on sisulist osa 1 lehekülg ning materjale kokku 14 leheküljel, ei pea kohus põhjendatuks asja ettevalmistamise ajakulu 2 tundi. Kohus asub seisukohale, et asja ette valmistamisele võis lepingulisel esindajal kuluda 0,75 tundi, arvestades, et hagiavalduse lisad on eelduslikult hageja lepingulisele esindajale andnud ning hageja lepingulise esindaja ülesandeks oli hagiavalduse koostamine. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka eraldi hagiavalduse koostamisele kulunud aeg, s.o 1 tund. Kohus asub seisukohale, et hagiavalduse koostamisele koos asja ettevalmistamisega võis hageja lepingulisel esindajal kuluda 0,75 tundi, mis vastab kuludele 75 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja viibimise ajakulu 1 tund, seega on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik summas 100 eurot. Hageja esindaja kulud notaritoimingutele 100 eurot ei ole menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 järgi. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et tunnihind 100 eurot on põhjendatud ning vastab sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurusele.

Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 325 eurot ning hageja menetluskuludeks on käibemaksuga 275 eurot. Lisaks esindaja kuludele summas 275 eurot on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavaldustelt 300 eurot. Kohtu hinnangul kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist täielikult rahuldanud. Kohtu hinnangul hageja eesmärgiks hagi esitamisel oli ühisvara jagamine selliselt, et kostja ainuomandisse jääb korteriomand, laenukohustused jäävad kostja kanda ning kostja hüvitab hagejale ühisvara arvelt 4000 eurot. Hageja on 10.10.2016.a kohtule teatanud, et hageja nõustub kostja 07.10.2016.a esitatud kompromissiga, mille kohaselt korteriomand asukohaga x. x. xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx jääb kostja ainuomandisse, T.. M. vabastatakse täiendavast tagatisest, kõik olemasolevad ja tuleviku laenukohustused laenulepingutest nr 07-090021-EL ja 07-090021-EV jäävad kostja enda kanda, kompromissiga nõustumisel pooled kinnitavad, et loobuvad igasugustest nõuetest teineteise vastu seoses ühisvara jagamisega ja hüvitamise õigustest seoses nõuete täitmisega kolmandatele isikutele. Kohtule 16.03.2017.a esitatud 15.02.2017.a koostatud notariaalakti kohaselt sisaldab notariaalakt kõiki kostja poolt kompromissettepanekus nimetatud punkte ning ka kokkuleppeid, mis ei ole kajastust leidnud kohtumenetluses. Pooled on ligikaudu 7 kuud vaielnud hagiavalduses esitatud nõuete üle. Kohus asub seisukohale, et kokkuleppe sõlmimist ei saa kostjale ette heita ning asuda pärast kokkuleppe sõlmimist seisukohale, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kokkuleppe sõlmimisel on järeleandmisi teinud nii hageja kui ka kostja. Lisaks kohtu hinnangul ühisvara jagamise lepinguga ei ole kostja rahuldanud kõiki hageja nõudeid ning seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja menetluskulude jätmine kostja kanda. Kohtu hinnangul pooltel oli võimalik lõpetada menetlus kompromissi sõlmimisega ning esitada kompromissleping kohtule kinnitamiseks. Pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning kokkuleppe sõlmimisest tingituna on hageja esitanud kohtule hagist loobumise taotluse. Hagist loobumise taotluse esitamisega peab hageja arvestama, et nii hageja kui ka kostja menetluskulud võivad jääda hageja kanda. Kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe, siis kohus asub seisukohale, et antud juhul on põhjendatud kasutada analoogiat ning kohaldada TsMS § 168 lg 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kohtule 01.12.2016.a eelistungil avaldanud, et kompromissi sõlmimisel jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus asub seisukohale, et 15.02.2017.a koostatud notariaalakti p. 4.5 viitab samuti poolte tahtele kõikide poolte kulude enda kanda jätmisele, sest K. M. ja A. B. on avaldanud, et nad ei oma pärast lepingu sõlmimist lepingu alusel jagatava ühisvara jagamise osas teineteisele mingeid pretensioone ega nõudmisi. Kohtu hinnangul jagatav ühisvara hõlmab ka kohtu menetluses ühisvara jagamise nõude lõpetamist, seega on pooled lisaks eelistungil avaldatule ka lepinguga avaldanud soovi loobuda ühisvaraga seonduvatest nõuetest, sh menetluskulude nõudest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda ei ole põhjendatud ning kuna pooled sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe on menetluskäiku ja poolte avaldatut arvestades põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.