Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17.03.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-16-123964
Tsiviilasi
XXXX hagiavaldus XXXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 935 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post esindajad XXXX), lepinguline esindaja Peeter XXXX (e-post [email protected]); Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post
XXXX).
Kirjalik menetlus Kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXX ́lt hageja XXXX kasuks alates 13.10.2016 elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada XXXX poolt XXXX ülalpidamiseks menetluse kestel (perioodil 19.10.2016 kuni 09.01.2017) tasutud elatist summas 344 eurot.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette, iga kalendrikuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXXX arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis XXXX“.
Hagejal ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
5.Jätta menetluskulud XXXX kanda.
6.Mõista XXXX ́lt hageja kasuks välja menetluskulud summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord: Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.03.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.XXXX esitas 13.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 322 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 17.10.2016 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.11.2016 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse. Pärnu Maakohus keeldus 07.11.2016. a kohtumäärusega XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudmiseks menetlusse võtmast ning edastas hagiavalduse koos selle ärakirjadega ja lisadega tööpiirkonna järgi menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 13.12.2016. a kohtumäärusega käiguta ning kohustas hagejat esitama kohtule nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus. XXXX (hageja) esitas 27.12.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt rikub kostja hageja ülalpidamiskohustust ja ei maksa hagejale elatist. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras. Hagejale teadaolevalt ei esine kostja puhul elatise maksmise kohustusest vabastamise aluseid, samuti ei esine põhjust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Hageja ei nõustu osaliselt kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et kostja poolt tasutud summa 344 eurot perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 tuleb arvestada temalt elatise väljamõistmisel maha, kuivõrd need kulutused on seotud hageja huviringidega. Hageja on siiski seisukohal, et tegemist on ebapiisava materiaalse toetusega, arvestades seaduses sätestatud elatise miinimumi, mistõttu hagi rahuldamist need maksed ei mõjuta. Hageja leiab, et positiivne on asjaolu, et kostja soovib hageja kasvatamisel osaleda, kuid see ei mõjuta tema ülalpidamist. Kostja on hagejast lahus elav lapsevanem, hageja jäi ema juurde elama vanemate kokkuleppel. Seega otsustab hageja ema hagejaga seotud igapäevakulutuste kandmist. Põhjendatud ei ole kostja selline käitumine, kus ta ise valib, milliseid hagejaga seotud
kulutusi ta kanda soovib. Hagejat kasvatav ema peab saama iga kuu elatise summa enda kätte ja üksnes temal on õigus otsustada, milline hagejaga seotud kulu tasumine on pakilisem ja vajalikum. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal teisi isikuid, keda üleval pidada, kostja on terve ja elujõus mees, seega peaks kostja olema suuteline tasuma hagejale vähemalt miinimummääras elatist. Elatise tasumine miinimummääras ei tähenda, et kostja ei võiks hageja peale soovi korral rohkem kulutada. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates kohtule avalduse esitamisest 13.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja leiab, et kostja poolt tasutud summa 344 eurot perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 tuleb temalt elatise väljamõistmisel maha arvestada.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et ta osaleb lapse kasvatamises. Kostja toob välja, et laps elab osaliselt isa juures, mil lapse igapäevased ülalpidamiskulud on kostja kanda. Kostja maksab kinni hageja koolid, trennid, osaliselt riided, söögid ja meelelahutuskulud. Kostja on välja toonud, et toetab rahaliselt oma last, lisaks on ta lapsele taskuraha andnud sularahas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama (lk 34-35). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 13.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja annab hagejale ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja palub kostja poolt tasutud summa 344 eurot perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 temalt elatise väljamõistmisel maha arvestada. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja on osa ajast tema juures elanud, mil lapse igapäevased ülalpidamiskulud on kostja kanda. Kostja maksab kinni hageja koolid, trennid, osaliselt riided, söögid ja meelelahutuskulud. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14).
5.Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse
ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras alates 13.10.2016, kuna kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust ja ei maksa hagejale elatist. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja toob välja, et hageja elab ja elas enne hagiavalduse esitamist osaliselt kostja juures, mil hageja ülalpidamiskulusid on kostja kanda. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist 23.01.2017 kirjas (lk 61). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt andnud oma lapsele miinimummääras ülalpidamist, sh hageja poolt kohtule avalduse esitamisele eelnenud perioodil. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kandnud lapse ülalpidamiskulud miinimummääras ajal, mil laps viibib tema juures. Kohtu hinnangul ei muutu lapse igapäevased vajadused sellest, et laps veedab osa ajast kostja juures ning lapse ülalpidamiseks tuleb lapsega koos elaval vanemal tagada kindlate vahendite olemasolu ka siis, kui laps ei veeda kogu aega temaga. Kostja on kohtule 23.01.2017 ja 25.01.2017 esitanud maksekorraldused (lk 67-86, lk 96-99, 104-107) tõendamaks seda, et kostja toetab rahaliselt hagejat. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud maksekorraldused ei tõenda, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras. Kõikide esitatud maksekorralduste alusel ei ole võimalik tuvastada ja seostada, et maksekorraldustel nähtuvad kulud on kantud hageja ülalpidamiskuludena. Kohtu hinnangul on esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostja on tasunud hageja huvialaringide eest ca 100 eurot kuus, mis on üks hageja ülalpidamiskuludest ja mille osas on kostja täitnud lapse ülalpidamiskohustuse. Samas on kohus seisukohal, et kostja on kohtule esitanud erinevaid tõendeid selle kohta, et on kandnud hageja meelelahutuskulusid (nt kinos, veekeskustes käimine jne) aga esitatud tõenditest ei ole võimalik jõuda järeldusele, et nimetatud kulud on kantud seoses hagejaga. Kohus juhib tähelepanu sellele, et isegi, kui kostja tõendaks, et meelelahutuskulude kandmine on seotud hagejaga, ei saa selliseid kulusid lugeda hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kantud kuludena. Seega rikkus kostja lapsele ülalpidamise kohustust, sest ta ei andud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Lisaks toob kohus välja, et kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes selles, et kostja saab anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatust erineval viisil, nt ostes lapsele riideid, jalatseid või tasudes hageja meelelahutuskulude eest. Hagiavaldusest nähtuvalt rikub kostja hageja ülalpidamiskohustust ega maksa hagejale elatist. Seega ei ole hageja ema aktsepteerinud, et kostja, ostes lapsele riideid või kandes muid kulusid (meelelahutuskulusid) täidab hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei saaks ka kostja poolt eeltoodud kulude kandmise tõendatuse korral lugeda kulusid kostjapoolseks lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks.
6.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustas see summa 215 eurot.
Kohus selgitab, et 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 13.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras PKS § 97 p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja on seisukohal, et perioodil 19.10.2016 – 09.01.2017 kostja poolt tasutud summa 344 eurot tuleb arvestada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Seega tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja on menetluse kestel hageja ülalpidamiskohustust täitnud summas 344 eurot.
7.Kostja 30.10.2016 kirjast nähtub (I kd, lk 62), et maksekäsu kiirmenetluse käigus on lapse ema pöördunud Sotsiaalkindlustusameti poole elatisabi saamiseks. Kohus märgib, et hagejal ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
8.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 21.02.2017 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulu) summas 432 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 4,5 tunni ulatuses tunnitasumääraga 96 eurot (käibemaksuga). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas olevaid toiminguid ja nendele kulunud aega analüüsides jõudnud seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks 96 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades mõistlik.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusteenust osutatud mahus kokku 4,5 tundi menetlustoimingutele: hagiavalduse koostamine (vastavalt puuduste kõrvaldamise määrusele) 2 h; kostja hagivastuse analüüs ja vastamine 1,5h; kohtunõude täitmine (kompromissi arutamine, menetluskulude nimekiri) 1h. Kohus, võttes arvesse hageja poolt esitatud hagiavalduse ja selle lisade, kostja vastuse ning hageja 07.02.2017 ning 21.02.2017 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, samuti arvestades sealhulgas kostja vastuse analüüsimiseks ja kompromissi arutamiseks kuluvat aega, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda eelnimetatud menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega kokku mahus 3h. Põhjendatuks ajakuluks ei loeta menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (õigusabikulu) summas 288 eurot (käibemaksuga). TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.