Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-13-25923 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Xxxxesitas 07.03.2017.a Harju Maakohtule inglisekeelse avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt on Xxxx pensionär, kellel on tõsine puue. Tema igakuiseks sissetulekuks on rahvapension 368,35 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot. Käesolevalt viibib puudutatud isik üldhooldusteenusel xxxx, kus tema kohatasuks on 640 eurot kuus. Eestkostetava sissetulekutest tasutakse temale osutatavate hooldeteenuse eest. Avaldaja märgib, et hooldusel olles on Xxxxtervis püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid kalduvus on tervise halvenemise suunas. See aga välistab avaldaja hinnangul selle, et Xxxx naaseks koju iseseisvalt elama. Varasemalt on Xxxx elanud üksinda oma kahetoalises korteris asukohaga xxxx. Avaldaja leiab, et korteri kasutuskõlbulikuks muutmiseks tuleks läbi liia põhjalik remont, muu hulgas asendada aknad ja torustik. Pärast Xxxx hoolekandeasutusse elama asumist on korter seisnud tühjalt, kuid kommunaalmaksed on saadud tasutud. Lisaks on puudutatud isikule kuulumas hoonestatud maatulundusmaa xxxx. Kinnistul asuvad laut ja elumaja, kus puudutatud isik veetis oma suved. Samas pole Xxxx hooneid juba aastaid kasutanud – hooned on lagunemas ning kinnistu väärtus langemas. Samas peab puudutatud isik kinnistult maksma maamaksu. Avaldaja on käesolevaks ajaks leidnud ostja, kes on Salu külas asuva kinnistu eest nõus tasuma 31 000 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 01.08.2013.a lahendiga (tsiviilasjas nr 2-13-25923) määrati seada Xxxxüle viieks aastaks eestkoste, määrates eestkostjaks avaldaja xxxx. Eestkostja ülesanneteks on Xxxxesindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Kohus on xxxx jätnud õiguse teha pisitehinguid eestkostja määratud ulatuses. Lisaks on kohus tuvastanud, et eestkostetavale on muu hulgas kuulumas xxxx kinnisasi (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx). Käesolevas tsiviilasjas taotleb avaldaja kohtu nõusolekut Xxxx nimel viimasele kuuluva kinnisasja võõrandamiseks, et tagada müügitehingust saadavate rahaliste vahendite arvelt eestkostetavale vajaliku hoolduse eest tasumine. Kohus nõustub menetluses kogutud seisukohtadega ning leiab, et taotletav tehing on eestkostetava huvides. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule usutavaks teinud asjaolu, et Pärnumaal asuva kinnisasja eestkostetava omandisse jätmine oleks ebamõistlik. Avaldaja on kirjeldanud, et enne hoolekandeasutusse elama asumist elas Xxxx üksinda oma kahetoalises korteris asukohaga Xxxx, Tallinn. Lisaks on puudutatud isikule kuulumas hoonestatud maatulundusmaa xxxx. Kinnistul asuvad laut ja elumaja, kus puudutatud isik veetis oma suved. Samas pole Xxxx hooneid juba aastaid kasutanud – hooned on lagunemas ning kinnistu väärtus

2-13-25923 langemas. Avaldaja on kohtule esitanud LVM Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt oli kinnisvara väärtus 2017.a veebruarikuu seisuga 25 000 eurot. Eksperthinnangule lisatud pildid kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid – kinnisasja kasutuna seismine halvendaks selle seisukorda veelgi. Samas on eestkostetav kinnistu eest kohustatud tasuma maamaksu. Kohus leiab, et kinnistu müügist saadav raha aitab tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse. Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 187 lg 1 p 1 alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek võõrandada eestkostetavale kuuluv kinnisasi asukohaga xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx). Kohtu nõusolek kehtib eeldusel, et kinnisasja müügihind ei ole väiksem sarnase kinnistu keskmisest turuhinnast tehingu tegemise hetkel. Tehingust saadavad rahalised vahendid tuleb kanda eestkostetava arvelduskontole ning neid tuleb kasutada eestkostetava hoolduskulude tasumise eesmärgil. Tehingust saadava raha kasutamise osas viitab kohus ka PKS § 186 lg-le 1, mis sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.