Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (5)

2-16-15551 elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2016. a 215 eurot, alates 01.01.2017. a 235 eurot) alates 01.11.2016. a igakuuliselt alaealise lapse R.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a.

2 (5)

2-16-15551 Hagejate seaduslik esindaja 16.02.2017. a vastuses märgib, et kostja on alates 01.06.2016. a O.K.le tasunud elatiseks augustis 250 eurot, septembris 250 eurot ja oktoobris 250 eurot, seega kokku 750 eurot. 2017. a ei ole kostja hagejatele elatist tasunud. Hageja ei nõustu jalgrataste eest tasutud summat 365 eurot elatise võlgnevusest maha võtma, kuna kostja tegi lastele kingitused. Kohtuotsuse põhjendused O.B.’ul ja S.K.’il on kaks last: 11.10.2012. a sündinud O.K. ja 16.09.2007. a sündinud R.K., kes elavad ema Olivia Bortnik’u juures. Kohus 19.04.2010. a otsusega tsiviilasjas nr 2-107651 on S.K.’ilt lapse R.K.’i ülalpidamiseks välja mõistnud elatusraha 2175 krooni kuus. O.K. kasuks ei ole elatist välja mõistetud, lapse isa S.K. on tasunud elatist kokkuleppel, kuid teinud seda ebakorrapäraselt. O.K. ja R.K. on kohtule esitanud hagi S.K.’i vastu alaealise lapse O.K. kasuks elatise väljamõistmiseks alates 01.06.2016. a seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras ning alaealisele lapsele R.K.’ile väljamõistetud elatise suurendamise nõudes alates hagi esitamisest 14.10.2016. a. R.K. soovib elatise suurendamist seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärani, kuna elatise miinumummäär on vahepeal tõusnud ja ka elatustase on tõusnud ja hinnad kallinenud ning lapse kulutused on suurenenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016. a 215 eurot; alates 01.01.2017. a 235 eurot). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja R.K. on kohtule esitanud hagi 19.04.2010. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamise nõudes seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärani. TsMS § 459 lõike 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed v. kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust v. kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks

3 (5)

2-16-15551 võinud haginõuet suurendada v. vastuväiteid esitada. Lõike 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suurendamist saab nõuda vastavalt TsMS § 459 ja alates hagi esitamisest, s.o alates 14.10.2016. a. Kuna hageja R.K.ile on elatis välja mõistetud tunduvalt alla seadusandja poolt kehtestatud miinimummäära, siis kohus leiab, et elatise suurendamise nõude eeldused on täidetud. Kostja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte , millest nähtub, et ta on tasunud lastele elatist 15.10.2016.a. kokku 1000 eurot septembri ja oktoobrikuu eest. Seega on kostja tasunud R.K.`ile 250 eurot oktoobrikuu eest. Seega on seadusega kooskõlas hageja R.K.’i nõue suurendada 19.04.2010. aastal väljamõistetud elatist ning tuleb suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates 01.11.2016. a perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2016. a 215 eurot, alates 01.01.2017. a 235 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja O.K. taotleb elatise väljamõistmist S.K.’ilt alates 01.06.2016. Kuna hageja nõuab elatist seadusandja poolt kehtetatud miinimummääras, ei pea hageja oma kulutusi tõendama, kuna selles summas on seadusandja lugenud kulutused põhjendatuks. Poolte vahel ei ole vaidlust O.K. kasuks elatise väljamõistmiseks Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, kuid vaidlus on O.K. kasuks elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt alates 01.06.2016. a. O.K. seadusliku esindaja kinnitusel on kostja tasunud O.K.le elatist tagasiulatuva perioodi eest kokku summas 750 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on maksnud 2016. a-l elatist ülekannetega ja sularahas vabatahtlikult ja tunduvalt üle miinimummääragi ning ta leiab, et temal võlgnevust ei ole, vaid ta on ettegi maksnud. Kostja ei ole kohtule tõendanud , et ta on elatist tasunud rohkem kui tema poolt esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on elatist ette maksnud. Seadus ei keela elatist tasuda vabatahtlikult ja ilma kohtulahendita suuremas määras kui seadusandja poolt kehtestatud miinimummäär v. suuremas määras kui kohtulahendiga on välja mõistetud. Laste vanematel on seadusest tulenev laste ülalpidamiskohustus. Kui kostja ise on makse selgituses märkinud, mis kuu eest elatis on tasutud, siis ei ole hiljem põhjendatud väited, et tegelikult on tegemist ettemaksuga. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja alates 01.06.2016. a tasunud 11.08.2016. a O.B.ule ülekandega 500 eurot (selgitusega: lapsed raha), 11.08.2016. a lastele ostnud jalgrattad summas 365 eurot ja 15.10.2016. a tasunud O.B.ule ülekandega 1000 eurot (selgitusega: elatise rahad september, oktoober). Seega kohtule on tõendatud vaid kostja poolt ülekannetega tehtud elatise tasumine. Arvestatuna, et tehtud ülekandeid on kokku summas 1500 eurot kahele lapsele, siis kohus arvestab O.K.le elatise tasumiseks pool tehtud maksetest, s.o summas 750 eurot. Hageja seaduslik esindaja on nõustunud nimetatud summa võlgnevusest maha arvestama. Jalgrataste eest tasutud summat 365 eurot elatise võlgnevusest kohus maha ei arvesta, kuna kostja poolt lastele tehtud kingitusi saab lugeda elatise võlgnevuse katteks vaid hageja nõusolekul, kuid hageja seaduslik esindaja on kohtule avaldanud, et ta ei ole nõus seda summat elatise võlgnevuse katteks arvestama. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja oleks tasunud hagejale elatist peale 15.10.2016. a tehtud makset. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2016. a 215 eurot kuus, alates 01.01.2017. a 235 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on osalenud lapse ülalpidamises ebakorrapäraselt ja

4 (5)

2-16-15551 ei ole tõendatud ülalpidamise tasumist miiinimummääras, seega kohustuse korrektsel mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Kohus on seisukohal, et on õiguslikult põhjendatud hageja O.K. nõue välja mõista kostjalt elatusraha alates 01.03.2017. igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole osalenud piisavalt lapse ülalpidamises ka alates 01.06.2016. a. Seega on põhjendatud ka elatise nõue enne hagi esitamist, s.o alates 01.06.2016. a. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kogu tagasiulatuva elatise lapse kohta välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Kohus arvestab elatise võlgnevusest maha kostja poolt perioodil 01.06.2016. a - 28.01.2017. a O.K.le tasutud elatise 750 eurot, mis on kohtule dokumentaalselt tõendatud. Eeltoodu alusel kohus mõistab S.K.’ilt alaealise lapse O.K. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2016 – 28.02.2017 eest kokku summas 1225 eurot (s.o perioodi 01.06.2016 – 31.12.2016 eest summas 1505 – tasutud 750 eurot = 755 eurot (2016. a miinimummäär 215 eurot kuus) ja perioodi 01.01.2017 – 28.02.2017 eest summas 470 eurot (2017. a miinimummäär 235 eurot kuus). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja S.K.’i kanda. Hagejad ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.