nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Küli Aas (City Õigusbüroo, epost: [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx), elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
14.veebruaril 2017
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Xxxxvälja hageja Xxxx kasuks alates 1. detsembrist 2016 igakuiselt elatist, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud igakordsele elatise miinimummäärale.
3.Elatis on välja mõistetud kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o 9. juulini 2017.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda Xxxxarvelduskontole nr EExxxx iga kuu 10-ks kuupäevaks selgitusega „elatis“.
5.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja Xxxx kasuks tagasiulatuv elatis 2200 eurot 24 kuu jooksul võrdsete osadena 91 eurot 67 senti.
6.Punktis 5 nimetatud elatise võlgnevuse osa tuleb kanda Xxxxarvelduskontole nr EExxxx iga kuu 10-ks kuupäevaks selgitusega „elatise võlgnevus“.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-16-18194 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 2. detsembril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hageja on hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja Xxxx ja kostja Xxxx ühine laps, kes on sündinud 9. juulil 1999. Hagiavaldusest nähtub, et kostja tasus ülalpidamist kuni 31. detsembrini 2015, kuid alates
1.jaanuarist 2016 katkestas kostja ootamatult ning selgitusteta elatise maksmise hageja seadusliku esindaja kontole ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja teeb hageja kontole makseid 100 euro ringis, mis on käsitletavad taskurahana. Sellele kontole puudub hageja seaduslikul esindajal juurdepääs selleks, et kasutada raha hageja ülalpidamiseks. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud pikalt saavutada omavahelist kokkulepet, mille tulemusena tasus kostja mingi aja tagasiulatuvalt elatist ja pärast vanemate lahutamist, oktoobrist detsembrini 2015. aastal 195 eurot hageja seadusliku esindaja kontole ning toetas hagejat ka vahetult toidulisandite ostmisega. Hageja on kostjale selle eest tänulik, kuid kuna ta on jätkuvalt alaealine, õpib, ei oma sissetulekuid – oli ja on hageja ülalpidamise jätkamine vajalik ka edaspidi. 2015. aastal oli vanemate kokkulepe, et kostja ostab hagejale tervisliku seisundi parandamiseks vajalikke vitamiine (kokkulepe oli üheks aastaks), kuid 2016. aastaks sellist kokkulepet ei olnud. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal takistusi ega majanduslikke raskusi, et mitte maksta hagejale elatist seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd hageja esitab elatisnõude seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei ole vajalik täiendavate tõendite esitamine kuluartiklite kaupa.
2(6)
2-16-18194 Hageja esitas nõude ka tagasiulatuva elatise saamiseks, kuna kostja ei ole hagejale elatist maksnud 1. jaanuarist 2016. Hageja vähendas tagasiulatuva nõude kuumäära 200 eurole, mis teeb 11-ne kuu eest võlgnevuse suuruseks 2200 eurot.
2.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et hageja seaduslik esindaja ei ole kostjaga sõlminud mingisugust kokkulepet, mida saaks käsitleda loobumisena elatise nõudest alaealisele hagejale. Hageja seaduslik esindaja ei saanud soodustingimusi ühisvara jagamisel, kuid rääkides kostja majanduslikust seisust pärast ühisvara jagamist, siis 205. aasta novembris ja detsembris on kostja saanud 139 216 eurot, mistõttu kostja miinimumpalga saamise tõendi esitamine kui tema elustandardi tõend on eluliselt ebausutav. Hageja esitas kohtule kostja ja hageja seadusliku esindaja kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja on nõus tasuma elatist igakuiselt Xxxx ülalpidamiseks 495 eurot. Lapsevanematel puudus nii suuline kui ka kirjalik kokkulepe elatise maksmise kohta alaealise hageja pangakontole. Kostja märgitud reisikulud (kokku 175 eurot) ei ole jõudnud hageja seadusliku esindajani. Toidulisandite eest tasumine xxxx OÜ-le 2016. aastal on olnud kostja iseseisev hageja seadusliku esindajaga kooskõlastamata ja vabatahtlik otsus. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde, kuid kompromissi sõlmimise eesmärgil on valmis ajatama tagasiulatuva nõude osa 2200 eurot 24-le kuule võrdsetes osades 91 eurot 67 senti hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu 10-ks kuupäevaks.
Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 27. detsembril 2016 hagiavaldusele vastuse, milles selgitas, et ühisvara jagamisel andis hageja seaduslik esindaja lubaduse, et ei nõua kostjalt elatist, kui saab soodustingimused ühisvara jagamisel. Lähtudes sellisest kokkuleppes lõpetaski kostja elatise maksmise hageja pangakontole alates 2016. aasta jaanuarist. Kostja panus hageja toetamiseks koosnes 2016. aastal igakuisetest maksetest hageja arvelduskontole pangas, täies mahus toidulisandite ostmisest, mis läksid hageja tarbeks ja täies mahus hageja mobiiltelefoni operatoorteenuse eest maksmisest. Selliselt on kostja hagejat toetanud 2016. aasta jaanuarist augustini ca 241 euro eest kuus. Lisaks on andnud erakorraliselt reiside toimumise puhul lisaraha. Alates septembrist 2016 on kostja hageja kontole maksnud 200 eurot. Kostja palub kohtul selle asjaoluga arvestada. Kostja on nõus maksma alates hagi esitamisest igakuiselt elatist kehtivas miinimummääras. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Eelnev menetlus
4.Kohtu eelistungil 14. veebruaril 2017 jäi hageja lepinguline esindaja esitatud hagi ja pakutud kompromissi juurde. Kostja nõustus tasuma elatist miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise maksmisele. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 3(6)
2-16-18194 TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 139 järgi on 1. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates 1. jaanuarist 2017 on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
6.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et hageja seadusliku esindaja Xxxx ja kostja Xxxx ühine laps Xxxx on sündinud 9. juulil 1999 (tl 8). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest. Kuivõrd kostja on nõustunud elatise tasumisega kehtivas miinimummääras, siis ei analüüsi kohus poolte sellekohaseid väiteid ning rahuldab elatise väljamõistmise hagi täies ulatuses.
7.Hageja on soovinud elatise välja mõistmist ka tagasiulatuvalt perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel. Sellele nõudele on kostja vastu vaielnud põhjendustel, et ta on tasunud hageja enda kontole raha, on tasunud hageja toidulisandite eest ning hageja mobiiltelefoni operaatorteenuse eest. Vastuses hagivaldusele märkis kostja, et selliselt kulutab ta hageja peale 291 eurot kuus (tl 22) ning kohtuistungil selgitas, et see summa on ca 320 eurot (tl 43).
8.Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt selle kohta Riigikohtu 4. detsembri 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saavad lapsed (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Erandlikult on võimalik ülalpidamist anda ka muul viisil kui rahalise maksena sellise kokkuleppe olemasolul (PKS § 100 lg 1 lause 2) või mõjuval põhjusel (PKS § 100 lg 3). Käesoleval juhul on hageja läbi seadusliku esindaja selgitanud, et lapsevanematel ei olnud kokkulepet anda ülalpidamist muul viisil kui perioodiliste maksetena hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja on seevastu kohtule selgitanud, et sellekohane kokkulepe oli lapsevanematel olemas ühisvara jagamise tulemusena.
9.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe olemasolu. Hageja esitas kohtule Tallinna notar Sirje Velsbergi 25. septembri 2015. a kinnituse selle kohta, et kostja ei ilmunud notaribüroosse sõlmima lepingut ühisvara jagamiseks ja hageja elatises kokku leppimises (tl 37). Pärast seda jagasid kostja ja hageja seaduslik esindaja ühisvara notari juures, kuid hagejale elatises kokku ei leppinud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd elatise tasumises kokku ei lepitud, tuli kostjal tasuda elatist perekonnaseaduse järgi.
10.Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Ülalpidamise andmine rahas igakuiselt ettemakstult võimaldab elatist laste heaks kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Last ülalpidav vanem ei saa arvestada selle rahaga, mis kantakse otse hageja pangakontole, selline käitumine ei täida ülalpidamise eesmärki. Lastele vajalikke asju saab osta ning arveid tasuda laekunud elatisest laste eest igapäev hoolitsev vanem. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju (nt vitamiine), tasuda muude teenuste eest 4(6)
2-16-18194 (mobiiltelefoni arvete tasumine) ning taskuraha andmine lapsele, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele miinimumelatisele. PKS § 99 lg-st 2 ei tulene, et vanemal on õigus anda ülalpidamist enda valitud viisil, vaid see on üldine norm, mis selgitab, mida arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel.
11.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei pane elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Nimelt on kostja olnud teadlik sellest, et tal tuleb ülalpidamiskohustust täita – ta on seda enda hinnangul täitnud tasudes otse hageja kontole. Vaidlust ei ole selles, et kostja on
1.jaanuarini 2016 elatist hageja seadusliku esindaja kontole tasunud. Samuti nähtub hageja kohtule esitatud kirjavahetusest, et kostja on nõustunud tasuma elatist 495 eurot kuus (tl 36).
12.Hageja on välja pakkunud kompromissina tagasiulatuva nõude osa 2200 eurot tasuda 24 kuu jooksul võrdsetes osades 91 eurot 67 senti, mis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja kontole iga kuu 10-ks kuupäevaks.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg-s 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja arvates tuleks jätta menetluskulud hageja enda kanda, sest kui hageja ei oleks andnud lubadust, et ta ei nõua elatist, siis oleks kostja jätkanud elatise maksmist hageja pangakontole. Kohus möönab, et kostja kasutab siinkohal mõistet hageja kord hageja, siis hageja seadusliku esindaja tähenduses. Siiski võib kostjast aru saada, et arvestades tekkinud segadust elatise maksmise osas vara jagamise tõttu, ei olnud kostjale arusaadav, et elatist tuleb tasuda perekonnaseaduse alusel hageja 5(6)
2-16-18194 seadusliku esindaja kontole. Kohus on otsuses selgitanud, et selle asjaoluga kohus elatise väljamõistmisel ei arvesta, kuid kohus arvestab sellega menetluskulude jaotamisel. Kohus leiab, et hageja oleks saanud esmalt kostja poole pöördumisega vältida õigusabikulude kandmise vajadust, mistõttu on hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.