Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

29.04.2015 palus Harju Maakohus Saksamaa pädeval kohtul Amtsgericht Frankenthal (Pfalz) kostja isiklikult ära kuuluta. Kostja ärakuulamise protokoll edastati Harju Maakohtule 24.08.2015. Ärakuulamisel avaldas kostja, et tema ei tea sellist isikut nagu „Xxxx“, ei ole temaga kunagi suhelnud ning ei tea lapsest mitte midagi. Ärakuulamisel ei olnud kostja vastu DNA-testi läbiviimisele (tl 71-73). 14.09.2016 edastas Harju Maakohus Saksamaa pädevale kohtule Amtsgericht Frankenthal (Pfalz) õigusabitaotluse, paludes kostja isiklikult ära kuulata ja esitada seisukoha ekspertiisiakti ja hageja elatisenõude osas. 27.16.2016 edastati Harju Maakohtule kostja ärakuulamise protokoll (tl 176-77). Ärakuulamise protokolli kohaselt teavitati kostjat kõigepealt isaduse tuvastamise ekspertiisi tulemustest, millest talle oli juba kirjalikult teatatud. Sellest hoolimata ei tahtnud kostja oma isadust lapse suhtes tunnistada. Kostja oli minevikus ühe daamiga Eestist sugulises vahekorras, kes omal ajal töötas Xxxx striptiisitarina. Kas selle daami puhul oli tegemist lapse Maksimi emaga, kostja ei teadnud. Seetõttu polnud kostja nõus tunnistama oma isadust Maksimi suhtes ega taha ka maksta talle elatist. 20.04.2016 ja 04.01.2017 edastas kohus kostjale kirja, milles palus esitada oma seisukoha põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude osas (tl 154, 181). Kostja seisukohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Harju Maakohtule on 16.03.2016 esitatud põlvnemise ekspertarvamus (tl 114-119), mille kohaselt tuleb Xxxx tõenäosusega W = 99,999999 % pidada Xxxx ́i bioloogiliseks isaks. Eespool nimetatud mehe isadust tuleb seega kehtivate suuniste alusel lugeda praktiliselt tõestatuks. Kuivõrd ka ema andis proovi, kinnitati lapse identiteeti võrdlemise teel emaga (tl 144-145). Seega on tõendamist leidnud Xxxx ́i põlvnemine Xxxx ́ist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates Xxxx ́i sünnist. Vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus (PKS § 82). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Tuvastamist on leidnud, et Xxxx on xxxxsündinud Xxxx ́i isa. PKS § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga ja kostja ei ole hagejat rahaliselt toetanud. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud.

Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kuna käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. PKS §-st 99 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS §-de 99 ja 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest ja ülalpidamiskohuslase varalisest seisundist. Lapsevanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse tegelike vajaduste osas ligilähedane statistilise uurimise tulemusega ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapsevanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ja kostja peab tegema kõik endast oleneva, et täita kohustust vähemalt miinimummääras. Hageja on palunud välja mõista kostjalt igakuine elatusraha suuruses, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poja Xxxx ́i ülalpidamiseks alates 20.10.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 29.01.2031 või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni hageja Xxxx ́i kasuks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja elatise nõue rahuldamisele ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest, so käesolevas asjas alates 20.10.2014. Tulenevalt PKS §-st 97 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvat elatist nõuab hageja kostjalt alates oktoober 2013 kuni september 2014 summas 2 077,50 eurot (tl 36-37). Kostja oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes täitnud ei

ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ühe aasta eest alates 20.10.2013 kuni 19.10.2014 summas 2 077,50 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Ekspertiisiaktiga tuvastati kostja isadus hageja suhtes. Kohus leiab, et eeltoodud sätteid koos tõlgendades tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on märkinud, et menetluskulude koosseisu täpsustab hageja pärast kohtuotsuse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus peab mõistlikus tsiviilasjas nr 2-14-59324 määrata hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.