1.Välja mõista LK (K) elatis alaealise lapse JK (K) ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235.00 eurot, alates 01.10.2016 kuni x JK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxxx.
2.LK peab otsuse punktis 1 välja mõistetud elatise maksma iga kuu 1.kuupäevaks J Vi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusse märkida „Elatis JK“.
3.Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks.
4.Jätta läbivaatamata hageja taotlus anda hageja seaduslikule esindajale täielik õigus elatusraha käsutamiseks.
Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu 28.09.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-10847 kohaldatud hagi tagamine, millega kohus kohustas LK maksma igakuiselt 215.00 eurot elatist alaealise lapse JK ülalpidamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-10847 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-10847 kannab LK täies ulatuses. Hagejal menetluskulusid ei ole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
14.07.2016 esitatud hagiavalduses palus alaealine JK mõista isalt LK (K) välja elatis miinimumsummas. Lisaks taotles hageja tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks, samuti anda hageja seaduslikule esindajale täielik õigus elatusraha käsutamiseks (tl 4-5). 12.10.2016 kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja palus elatis välja mõista alates 01.10.2016 (tl 4-5, 60).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kuna tema peab üleval kostja ja hageja seadusliku esindaja (JV) ühist täisealist, kuid õppivat last MK, ei ole tal kohustust maksta hagejale elatist. Kohtuistungil avaldas kostja nõusolekut maksta hagejale elatist 50% miinimum-määrast (tl 21, 60). Tsiviilasi nr 2-16-10847 26.10.2016 täiendavates vastuväidetes palus kostja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt mõista
temalt välja elatis 100 eurot kuus, so pool hagiavalduses nõutud summast, kuni täiselise lapse MK (K) koolikohustuse täitmise lõpuni (tl 115).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus teeb käesoleva kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatu kohaselt, st jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (nt lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Asjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et JK (hageja) on sündinud xx.xx.xxxx JV (ema) ja LK (isa) lapsena (tl 6). Hageja vanemad elavad eraldi ning hageja elab ema juures. Kostja ei ole maksnud hageja ema pangakontole alates 01.10.2016 hageja ülal-pidamiseks iga kuu elatist, st pole andnud hagejale ülalpidamist. Nimetatud asjaolusid ei ole pooled ka vaidlustanud. Eeltuvastatu tähendab, et hageja on kostja alaealine laps, kellele kostja on kohustatud andma ülalpidamist. Hageja omakorda on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Kostja ei ole alates 01.10.2016 andnud hagejale ülalpidamist. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 01.10.2016. Kuna kostja alates 01.10.2016 vabatahtlikult hagejale ülalpidamist andnud ei ole ning ka kostja poolt kohtumenetluses avaldatud seisukohtadest nähtub, et kostja ei kavatsegi vabatahtlikult hagejale miinimummääras elatist anda, on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist nõudma kohtu kaudu. Hageja nõudeõigust ei välista ka asjaolu, et JV ja kostja sõlmisid suulise kokkuleppe elatise nõude tasaarvestamiseks, kuna nende teine ühine laps (täisealine, õppiv) jäi pärast abielu lahutamist (aprillis xxxx) elama kostja juurde ja tema ülalpidamisele, samuti ka asjaolu, et kostja kinkis hageja seaduslikule esindajale kostjale kuuluva osa nende kaasomandis olevast kinnisasjast (tl 2, 111-112). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-13 selgitanud, et PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Seejuures võib sellise kokkuleppe põhjuseks olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul.
3.Kostja vastuväite kohaselt (tl 21, 60, 111-115) ei ole ta hageja ülalpidamiseks hageja emale raha maksnud, kuna tema ülalpidamisel on kostja ja JV ühine täiskasvanud poeg, kes õpib ja vajab ülalpidamist. Perekonnaseadus näeb ette vanema kohustuse pidada ülal alaealist last erinevate tingimustega võrreldes kohustusega pidada ülal täisealist last (nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal PKS § 97 p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus aga üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Kui seaduses sätestatud kõik tingimused on täidetud, saab nõude ülalpidamise saamiseks esitada täisealine laps ise ja seda kohustatud vanema vastu. See tähendab, Tsiviilasi nr 2-16-10847 et täisealiseks saanud laps otsustab ise, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte. 2 (4)
Samas lahendis on Riigikohus ka rõhutanud, et seadus kaitseb eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks. Alaealiste laste puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, samas kui täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Seetõttu pole ka kolleegiumi hinnangul põhjendatud miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3). Eelmärgitu tähendab, et kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, siis tekib sel isikul endal õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures ei kohaldu täisealise isiku elatisenõudele mitte PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär, vaid see sõltub tema abivajaduse ulatusest. Seega pole kostja kohustatud oma täisealist õppivat last üksinda üleval pidama. Samasugune ülalpidamiskohustus on ka täisealise õppiva lapse teisel vanemal. Teisalt aga pole kostjal ka õigust iseseisvalt st üksinda otsustada, et tema täidab ülalpidamiskohustust täiskasvanud lapse ees ja jätab seetõttu alaealisele lapsele elatise andmata. Seetõttu pelgalt asjaolu, et kostja ülalpidamisel on hageja täisealine õppiv vend (JV ja kostja täisealine poeg), ei vabasta kostjat oma alaealise poja ülalpidamiskohustusest (hagejale elatise maksmise kohustusest). Kostja on kohustatud oma alaealisele pojale (hagejale) ülalpidamist andma (elatist maksma).
4.PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017.a 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Eeltoodut arvestades oli elatise minimaalmäär alates 01.01.2016 - 215 eurot kuus ja on alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Hageja nõuabki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus maksma hagejale elatist 50%, kuna teine laps elab tema juures (tl 60). Sisuliselt sama on kostja avaldanud ka oma 26.10.2016 vastuväites (tl 115). Kostja ei ole väitnud, et ta oma majanduslikust olukorrast tulenevalt ei suuda hagejale miinimummääras elatist maksta. Kostja suutlikkust maksta hagejale miinimummääras elatist tõendab ka kostja palgatõend, mille kohaselt on kostjale makstud töötasu perioodil juuli – september 2016 kokku 6302,49 eurot, so keskmiselt 2100.83 eurot kuus (tl 109). Eeltuvastatu annab tunnistust, et kostja majanduslik seisund vaidluse lahendamise ajal võimaldab tal kõiki asjaolusid arvestades maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras.
4.1.Kostja on märkinud, et hageja viibib ca kaks korda kuus nädalavahetustel kostja juures ja on tema ülalpidamisel, samuti on kostja kandnud hageja sidekulusid telefoniarvete tasumise näol. Nimetatud asjaolusid ei ole hageja ka vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei ole aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla miinummäära. Vastavalt Riigikohtu selgitustele on võimalik juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest (vt lahend 3-2-1-66-08). Kohus on seisukohal, et hageja viibimist ca kaks korda kuus nädalavahetustel kostja juures ei saa pidada märkimisväärseks (oluliseks) ajaks ega sel ajal kostja poolt hagejale tehtavaid kulutusi märkimisväärseteks (arvestades kostja juures viibimise lühikest aega) võrreldes lapse ülalpidamiskuludega ühes kuus. Pealegi on vaidlustamata asjaolude kohaselt lapse ema palk 800 eurot kuus, kostja palk aga palgatõendi kohaselt keskmiselt 2100,83 eurot kuus. Seega võibki kostja panus hageja ülapidamisse olla suurem kui lapse emal. Tsiviilasi nr 2-16-10847 Telia Eesti AS poolt kostjale esitatud arvetelt nähtub, et perioodil juuni 2016 – september 2016 on telefoninumbri x x K kasutustasu 2.94 eurot kuus (tl 84-90). Nimetatud kulu ei ole kostja 3 (4)
sissetulekut arvestades kohtu hinnangul märkimisväärne. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et aluseid elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära ei esine. Kostja poolt 02.02.2017 esitatud materjalid - Säästukaart Pluss juuli 2016 - jaanuar 2017 tehingute väljavõtted ning erinevate kaupluste ostukviitungite koopiad (tl 135-155), jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mida ta soovib esitatud dokumentidega tõendada.
5.PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja on palunud välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuus ja seda alates 01.10.2016 Hageja on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise väljamõistmise hageja poolt taotletud viisil, st sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, alates 01.10.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
6.TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus hageja taotlusel kohtuotsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. TsMS § 467 lg 1 järgi viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne selle jõustumist.
7.Hageja on palunud, et kohus annaks tema seaduslikule esindajale täieliku õiguse elatusraha käsutamiseks. Hageja selline soov on arusaamatu ja ka põhistamata. Kohus selgitab, et alaealise isiku, seega ka hageja, seaduslik esindaja on seadusest tulenevalt tema vanem. Alaealise lapse hooldusõiguslikul vanemal, kelle juures laps elab, on seaduse mõttest tulenevalt täielik õigus iseseisvalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha käsutada. Seejuures on aga vanemal kohustus lapse elatusraha käsutada lapse ülalpidamiseks ning teha seda lapse mõistlikest vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Kuna hageja emal, kes käesolevas menetluses alaealist last esindab, on nagunii seadusest tulenevalt õigus käsutada hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha, puudub õiguslik alus reguleerida seda küsimust veel täiendavalt kohtuotsusega. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja selle taotluse läbivaatamata.
8.28.09.2016 kohtumäärusega tagas kohus käesolevas tsiviilasjas esitatud elatishagi ja kohustas LK maksma igakuiselt 215 eurot elatist alaealise lapse JK ülalpidamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-1610847 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagi tagamisel tasus LK 03.10.2016 kohtu deposiiti tagatisena 860 eurot. Kostja on esitanud taotluse tema poolt hagi tagamisel kohtu deposiiti tagatisena makstud 860 euro tagastamiseks. Arvestades, et kohus käesoleva kohtuotsusega rahuldas hagi elatise nõudes ja tunnistas otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks, on on hagi tagamise vajadus ära langenud ning 28.09.2016 kohtumäärusega määratud hagi tagamine tuleb tühistada. Hagi tagamisel kostja poolt kohtu deposiiti tagatisena tasutud 860 eurot tuleb kostjale tagastada tema poolt nimetatud kontole.
9.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal käesoleva asjaga seoses menetluskulusid ei ole.