lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17421/42

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 20.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-16-17421/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2017. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17421

Tsiviilasi

A N avaldus alaealise lapse S S suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse andmiseks A N'ile lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse- ja tervisega seotud küsimustes ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja A N (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, e-post *, lepinguline esindaja Piia Roosileht, e-post * Asjast puudutatud isikud: 1) S S (alaealine laps), isikukood *, elukoht *, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Marika Jaanson, Advokaadibüroo Aktseptus, e-post * 2) I S (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, esindaja riigi õigusabi korras advokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post *

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada alaealise lapse S S'i vanemate A N'i ja I S'i (esindaja vahendusel) vahel 13.02.2017. a kirjalikult sõlmitud ja allkirjastatud kompromissileping alljärgnevalt:
1.1.Lapse S S vanematel A N’il ja I S’il (S) on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse elukohaks jääb vanemate kokkuleppel lapse ema A N’i elukoht.
1.2.I S ja S S suhtlevad vanemate I S ja A N ühekordsete kokkulepete alusel.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.3.
A N ja I S esitavad käesoleva kompromisslepingu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kinnitamiseks ja paluvad menetluse tsiviilasjas 2-16-17421 lõpetada kirjalikus menetluses.
1.4.TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele teada.
1.5.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda, lapse S S esindaja riigi õigusabi kulud paluvad pooled jätta TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Tühistada käesolevas tsiviilasjas 1. märtsiks 2017. a kell 11.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega.
4.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Asjast puudutatud isikule S S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 168 eurot ja kulud summas 71,28 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Asjast puudutatud isikule I S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 144 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot, milline menetluskulu jätta avaldaja enda kanda, kuid avaldajal on õigus esitada kohtule taotlus 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Avaldus, menetluse käik 17.11.2016. a esitas Annika Niilus'e Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse alaealise lapse Siim Sinikas suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuotsustusõiguse andmiseks A N'ile lapse elu- ja viibimiskoha ning hariduse- ja tervisega seotud küsimustes ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ja arutas tsiviilasja kohtuistungil 25.01.2017. a. Kompromissleping 13.02.2017. a esitasid A N ja I S (esindaja vahendusel) kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Käesolevaga teatavad S S vanemad: A N ja I S, et nad on sõlminud tsiviilasja lahendamiseks kompromissi alljärgnevatel tingimustel:

1.Lapse S S vanematel A N’il ja I S’il (S) on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Lapse elukohaks jääb vanemate kokkuleppel lapse ema A N elukoht.
2.I S ja S S suhtlevad vanemate I S ja A N ühekordsete kokkulepete alusel.
3.A N ja I S esitavad käesoleva kompromisslepingu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kinnitamiseks ja paluvad menetluse tsiviilasjas 2-16-17421 lõpetada kirjalikus menetluses.
4.TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele teada.
5.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda, laps S S esindaja riigi õigusabi kulud palun jätta TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Nähtuvalt kohtule esitatud kompromisslepingust on pooled jõudnud lapse hooldusõiguse vaidluses ja lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Pooled on kompromisslepingus kohtule kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja on palunud tsiviilasjas menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. 13.02.2017. a on alaealisele lapsele Siim Sinikas riigi õigusabi korras määratud esindaja esitanud kohtule seisukoha, milles leiab, et lapse vanemate esitatud kompromiss ei kahjusta lapse huve /II kd tlk 35-36/. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (käesoleval juhul avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 1. märtsiks 2017. a kell

11.00.Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et nad kannavad oma menetluskulud ise ning on palunud lapse S S'i esindaja riigi õigusabi kulud jätta TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta vastavalt kompromisslepingule menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja riigi õigusabi korras asjast puudutatud isikutele määratud esindajate riigi õigusabi tasu ja kulud jätta TsMS § 172 lg 3 ja Pärnu Maakohtu 13.12.2016. a määruse ning 25.01.2017. a määruse alusel Eesti Vabariigi kanda. Nimetatud määruste alusel on nii I S'ile kui S S'ile antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega jätab kohus asjast puudutatud isikule S S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 168 eurot ja kulud summas 71,28 eurot ning asjast puudutatud isikule I S määratud esindaja riigi õigusabi tasu summas 144 eurot Eesti Vabariigi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot, milline menetluskulu jätta avaldaja enda kanda. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus esitada kohtule avaldus 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6

sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja