Jätta rahuldamata K O hagi O O vastu elatise nõudes tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
5.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. Hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad tema menetluskulud summas 675 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue 02.11.2016. a esitas hageja K O Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja O O vastu. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras perioodil 01.11.2015. a kuni 31.10.2016. a kogusummas 2540 eurot ja elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates 02.11.2016 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni *. Hageja õpib T E II kursusel ja eeldatavalt lõpetab kooli juunis 2018. a. Nimetatud koolis asus hageja haridust omandama alates 31.08.2015.a. Hagejale annab ülalpidamist tema ema. Kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamisest hagejale ülalpidamist andnud.
2.Hagejal on kulud eluasemele, toidule, riietele, õppimisele, transpordile. Transpordikulud on 74,08 € kuus, eluasemekulud on 393,89 € kuus, tervishoiule kulub 13,64 eurot, riietele 15,60 €, arvutile 5,71 € ning ajakirjandusele 9,98 eurot kuus. Lisaks eelpool nimetatud eluasemekuludele on hagejal veel kulud eluruumile Tallinnas igakuiselt summas 200 eurot.
3.Hagejale on andnud ülalpidamist tema ema L O, kelle kasvatada on kaks alaealist last. L. O keskmine kuusissetulek on 1141,95 eurot kuus.
4.Hageja sissetulekuks on keskmiselt 400,73 eurot kuus, millest emalt saab 261,75 eurot ning töötasu ja töötu toetusena kuu keskmisena 29,40 eurot kuus.
5.Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. 11.01.2017.a. kohtuistungil andis hageja ütlusi, mille kohaselt aasta enne hagi esitamist ei olnud vajalik kohtusse pöörduda kuna sai hakkama, sest elas sõbra juures Tallinnas ning tasus üüri 50 eurot kuus. Tagasiulatuvat elatist nõuab hageja seepärast, et seadus sellise võimaluse sätestab.
6.Hageja ei ole nõude esitamisel arvestanud Tallinna eluasemekuludega. Nimetatu on näidatud vaid seetõttu, et hageja kulud on käesoleval õppeaastal suurenenud. Hageja ei põhjenda oma nõuet Tallinna eluasemekuludega /I kd tl 154, II kd tl 41/. Kostja seisukoht
7.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Miinimumelatis on ette nähtud vaid alaealisele lapsele, tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-119-15. Hageja nõue kostja vastu on ebamõistlikult suur. Kostjal on ülalpidamisel kaks alaealist last, kes on eelistatult õigustatud saama ülalpidamist hageja ees. Kostja ja kostja abikaasa töötavad AS R lihatööstuses ning nende orienteeruv kuusissetulek kokku on 1 300 eurot. Arvestades pere ülalpidamiseks tehtavaid igakuiseid kulutusi, ei ole kostja võimeline andma hagejale elatist elatise minimaalmääras, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist.
8.Kostja ei ole kohustatud tasuma hageja teise vanema L O eest pangalaenu, mis L O on võtnud * korteriomandi soetamiseks. Kui hageja soovib nädalavahetustel käia L, siis kostjal on võimalik hagejale tagada elamispind enda juures, sest kostja omanduses olevas elamus on piisavalt ruumi ka hageja jaoks. Lisaks mõjuks see hästi isa-poja suhetele. Arvestada
tuleb sellega, et hagejal oli võimalik ennast üleval pidada kaks kuud sõiduauto müügist saadud rahast, mida hageja on ise avaldanud. Nimetatud perioodi eest ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine. Kohtuotsuse põhjendused
9.Esmalt lahendab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Hageja palub tagasiulatuvalt välja mõista elatis perioodi 01.11.2015 kuni 31.10.2016 eest summas 2540 eurot. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et PKS § 108 võimaldab seesugust nõuet esitada. Hageja väidetel ei ole kostja teda üleval pidanud alates ajast, mil hageja sai täisealiseks. Seega on nõude esitamise eeldused hageja hinnangul täidetud. Lisaks märgib hageja, et ta on kandnud kahju, sest kostja ei ole oma kohustust täitnud. Kohtuistungil selgitas hageja, et eelkõige on kahju saanud hageja ema /II kd tl 41/. Kahju nõue on hageja väidetel tekkinud seoses kulutustega, mida hageja ema on kandnud tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest.
10.PKS 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtuistungitel antud selgitused välistavad tagasiulatuvalt elatise nõude rahuldamise. Hageja ütluste kohaselt ei olnud tal aasta enne hagi esitamist vaja kohtusse pöörduda, kuna ta sai ise hakkama /I kd tl 153/. Sama on hageja rõhutanud ka 30.01.2017 kohtuistungil /II kd tl 42/. Hageja on märkinud, et tagasiulatuva elatise nõue on esitatud eelkõige seetõttu, et seadus seda võimaldab /I kd tl 153/. Riigikohus lahendis 3-2-1-35-16 p 19 selgitab, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Käesolevas vaidluses on hageja selgitanud, et tegelikult tal puudus vajadus kostja vastu nõude esitamiseks aasta enne hagi esitamist. Tulenevalt eelpool viidatud Riigikohtu lahendi põhimõtetest, ei ole põhjendatud hageja nõude rahuldamine tagasiulatuva elatise nõudes, sest hageja nimetatud perioodil ei vajanud kostjalt elatist. Kohus leiab, et kui täiskasvanud laps tuleb iseseisvalt toime, siis ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine vanemalt seetõttu, et isikul on nõudeõigus. Kohus arvestab ka sellega, et ühel korral on hageja nõudnud kostjalt elatist oktoobris 2015. Hageja nõudis kostjalt 90 eurot, et tasuda ühiselamu eest. Kostja andis nimetatud summas hagejale ülalpidamist /II kd tl 42/. Eeltoodud faktid kinnitavad, et kui hageja pöördus kostja poole elatise nõudega, siis kostja täitis kohustust. Seega ei ole kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale hoidunud ning hageja nõudmisel on talle ülalpidamist andnud hageja poolt nõutud ulatuses. Käesoleval juhul ei täidaks kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmine hageja ülalpidamise eesmärki, sest nimetatud perioodil ei vajanud hageja kostjalt ülalpidamist, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata. Kuna hageja tagasiulatuval perioodil ei vajanud kostjalt ülalpidamist, siis ei saanud tal tekkida ka kahju. Seega tuleb tagasiulatuva perioodi eest jätta elatis välja mõistmata ka alusel, et hagejale on tekkinud kahju. Asjaolu, et hageja ei vajanud kostja poolt ülalpidamist perioodil 01.11.2015 kuni 31.10.2016.a. on tõendatud ka konto väljavõtetega, kust nähtub, et hageja on saanud töötasu OÜ I G summas 1315 eurot ja töötutoetust summas 352,84 eurot /I kd tl 18-19/.
11.Kohus nõustub kostjaga, et hagejale ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 nimetatud elatise alammäär. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu lahendis 3-2-1-119-15 toodud seisukohtadega. Lahendi punktis 10 märgib Riigikohus, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Sama lahendi p 11 sätestab põhimõtte, et ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
12.Hageja märgib, et tema tõendatud igakuised kulud on summas 702,86 eurot ning lisaks nendele kuludele on veel kulud Tallinna eluasemele igakuiselt summas 200 eurot. Kokku siis hageja tegelikud kulud 902,86 eurot /I kd tl 15-16/. Hageja ei seo oma nõuet eluasemekuludega, mida ta teeb seoses T korteri üürimisega igakuiselt summas 200 eurot. TsMS § 5 lg 2 järgi pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab. TsMS § 436 lg 6 kohaselt kohus ei ole seotud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et hageja igapäevaselt elab ja õpib T, tuleb eluasemekulude puhul arvestada kuludega, mis on seotud hageja elamise ja õppimisega T. Kuna PKS § 97 p 2 seob elatise nõude õppimisega, siis on põhjendatud hageja eluasemekulusid arvestada summas 200 eurot kuus, mida hageja tasub T üürikorteri eest. Hageja on kohtule esitanud eluruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja ja tema elukaaslane üürivad korterit, mis asub T * /I kd tl 151-152/. Korteri üürimine on vajalik ja põhjendatud, tulenevalt hageja õppetööst T E’s. Hageja õppimine on tõendatud T E tõendiga / I kd tl 5/.
13.Hagejal on kulud transpordile summas 74,08 eurot kuus. Hageja selgituste kohaselt müüs ta novembris 2016 talle kuulund sõiduauto ja käib nüüd T’st H igal nädalavahetusel bussiga. Summa, mis kulub transpordile on sama, mis auto puhulgi. Kostja ei esitanud vastuväiteid selles, et bussiga igal nädalavahetusel H’s käies on kulud samad, mis autole ostetavalt kütusele, kuid kostja oli seisukohal, et vajadus iganädalaselt H käia puudub. Hageja selgitas, et ta käib kodus, sest siin on pere ja sõbrad. Kohus leiab, et hageja selgitused on vastuolulised. Hageja on läbi menetluse väitnud, et elab koos elukaaslasega T’s, kus nad üürivad korterit. Samas on hageja väitnud, et H’s elab ta üksinda /I kd tl 15/. Hageja ema elab eraldi oma perega. Eeltoodud hageja erinevate väidetega seoses nõustub kohus kostjaga, et vajadus iganädalaselt H käia puudub. Kuna hageja ei ela H’s käies koos oma perega, milleks ta väidab ennast H tulevat, siis ei ole põhjendatud hageja vajadused transpordile igakuiselt summas 74,08 eurot. Transpordikulud on põhjendatud summas 35 eurot kuus, mille eest saab käia vähemalt kaks korda kuus H’s. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tal toimuvad peale T mujal praktikad, kuhu ta on kohustatud käima seoses õppetööga. Kuna hageja on võõrandanud talle
kuulunud sõiduki, siis ei ole enam asjakohased kulutused seoses auto kindlustusega /I kd tl 2627/.
14.Hageja kulutused tervishoiule, ajakirjandusele, riietele ja arvutile kokku summas 44,93 eurot kuus on põhjendatud ja hageja poolt tõendatud /I kd tl 50-52,54/.
15.Kohus leiab, et hageja kulud toidule summas 189,96 eurot kuus on põhjendamatult suured /I kd tl 28-38/. Kui isikul endal puudub sissetulek, siis tuleb arvestada ka toidu ostmisel oma tegelikke võimalusi. Kohus leiab, et mõistlikud kulutused toidule on 120 eurot kuus.
16.Sidekuludest peab kohus põhjendatuks igakuiseid kulutusi summas 20 eurot, ehkki hageja ei ole neid oma kuludena märkinud /I kd tl 15/.
17.Kohus ei pea põhjendatuks hageja kulutusi * korterile ning kulutusi, mis on seotud nimetatud korteris telefoni ja internetiga. Vaidlust ei ole, et hageja ema L O on registriosa nr * omanikuna kinnistusraamatusse kantud 31.07.2008. Kinnistusraamatu väljavõttega on ümber lükatud hageja väited, et korter on ostetud hageja ema poolt hagejale /II kd tl 38/. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei ole kohustust tasuda L O laenumakseid, mis on seotud * korteriomandiga. Kuna hagejal on olemas korter T’s ning vajadus H käia on minimaalne, siis kohustus kanda oma korteriomandiga seotud kulud on L O’l. Samuti on omaniku kohustus kanda korteriomandiga seotud kommunaalmaksed, remondifondi maksed jne. Kui omanik L. O soovib nimetatud korteris kasutada internetiühendust ja telefoni, siis on see tema õigus, kuid põhjendatud ei ole nimetatud kulude arvestamine hageja vajalike kuludena ning kostja kohustusena. Eeltoodu alusel ei loe kohus põhjendatud kulutusteks * korteriga seotud kulutusi /I kd tl 39-47/.
18.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud igakuiselt summas 420 eurot, millest eluasemekulud on 200 eurot, transpordikulud 35 eurot, sidekulud 20 eurot, toidukulud 120 eurot ning kulud riietele, hügieenile, arvutile 45 eurot kuus.
19.Kohus nõustub hagejaga selles, et õppimine päevases õppes toob kaasa olukorra, kus hagejal endale ülalpidamise hankimine õppeperioodil on raskendatud ning seetõttu on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks. Vaidlust ei ole, et hageja teine vanem on igakuiselt andnud raha hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja ütluste kohaselt on ta emalt igakuiselt saanud kokku ca 700 eurot kuus /II kd tl 42/. Hageja ema on küll katnud hageja vajadused, kuid kohus leiab, et ka kostjal on ülalpidamiskohustus hageja põhjendatud vajaduste osas.
20.Hageja ütluste kohaselt võõrandas ta sõiduki ning sai selle eest 700 eurot. Sõiduki võõrandamist tõendab Maanteeameti poolt väljastatud tõend /II kd tl 25/. Tõendist nähtub, et sõiduki registreerimisaasta on 2004. Kohus peab usaldusväärseks hageja väiteid, et sõiduki võõrandamisest sai ta 700 eurot. Omanikuvahetus on registreeritud 07.12.2016. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et viimati ostis hageja bensiini 02.11.2016 /I kd tl 23-25/. Sõiduki kindlustus on viimati tehtud oktoobris 2016 /I kd tl 27/. Hageja ütluste kohaselt kuulus talle sõiduk 2014 november kuni 2016 november. Sõiduki võõrandamisest saadud raha summas 700 eurot kasutas hageja enda ülalpidamiseks kahe kuu jooksul /I kd tl 156/. Hagi on kohtule esitatud 02.11.2016.a. Sõiduki võõrandamisest saadud rahast sai hageja ennast üleval pidada igakuiselt 350 euro eest. Seega on perioodil 02.11.2016 kuni 31.12.2016 hageja vanemad kohustatud talle andma ülalpidamist summas 70 eurot kuus (420-350).
21.Hageja mõlemal vanemal on ülalpidamisel kaks alaealist last, mida tõendavad rahvastikuregistri päringud /I kd tl 8, II kd tl 22-23/. Hageja ema sissetulekuks on töötasu OÜ I G’st ja R OÜ-st, kokku igakuiselt summas 1058 eurot /I kd tl 20-21/. Kostja sissetulekuks on töötasu R L AS-st. Perioodil 12.11.2015 kuni 11.11.2016 (13 kuud) on kostja saanud töötasu summas 10 592,81 eurot, mis kuu keskmisena teeb 814,83 eurot /I kd tl 164/. Töötasule lisandub puhkuseraha 852,33 eurot 2016 aasta eest /II kd tl46 /. Kokku kostja sissetulek 11 445,14 eurot (10 592,81+852,33), mis kuu keskmisena teeb (11 445,14:13) 880,40 eurot. Hageja ema sissetulek on kostja sissetulekust suurem ca 17 %. Kuna hageja mõlemal vanemal on võrdne arv alaealisi ülalpeetavaid ning hageja ema sissetulek on 17 % ulatuses suurem kui kostjal, siis tuleb hageja emal kanda hageja vajalikest kulutustest 17% võrra suurem osa kui kostjal. Seega tuleb hageja emal kanda hageja vajalikest ja põhjendatud kulutustest 67% ja kostjal tuleb kanda 33%. Hageja kuludest jäävad hageja ema kanda 281,40 eurot ja kostja kanda 138,60 eurot. Nimetatud proportsioonis tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates 01.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni 26.06.2017.a.
22.Kohus on tuvastanud, et 02.11.2016 kuni 31.12.2016 oli vanematel vaja kanda hageja kulutusi summas 70 eurot kuus, sest ülejäänud osas andis hageja endale ise ülalpidamist. Arvestades vanemate varalisi võimalusi, millel kohus peatus kohtuotsuse punktis 21, tuleb kosjalt välja mõista hageja kasuks perioodi 02.11.2016 kuni 31.12.2016 eest elatis summas 46,20 eurot (2*23,1).
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt. Tagasiulatuva elatise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata ning alates 02.11.2016 kuni 31.12.2016 mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja elatise summas 46,20 eurot ning alates 01.01.2017 kuni 26.06.2017 igakuiselt summas 138,60 eurot. Hagihind
24.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 075 eurot (215 € * 2+7*235), kuna hageja on oma nõude sidunud miinimumelatisega.
25.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis nimetatud sätte alusel jäävad kulud täielikult poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagejal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja kanda jäävad tema menetluskulud summas 675 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.